Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mehaaniline liikumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Mehaaniline liikumine #1 Mehaaniline liikumine #2 Mehaaniline liikumine #3 Mehaaniline liikumine #4 Mehaaniline liikumine #5 Mehaaniline liikumine #6 Mehaaniline liikumine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eti Kopli Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Mehaaniline liikumine

Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige.

Füüsika
thumbnail
6
docx

Mehaaniline liikumine

mõjul parabooli kujuga. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur vahemaa läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise

Füüsika
thumbnail
4
docx

Füüsika Mehaaniline liikumine

Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t v - kiirus s - teepikkus t - aeg Kiiruseühiku saamiseks tuleb pikkuseühik jagada ajaühikuga. Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustasüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemis suhtes. Sellega järgitakse

Füüsika
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem ­ on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus ­ on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe ­ on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on

Füüsika
thumbnail
2
doc

Mehaaniline liikumine

MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: · Teepikkus · Aeg · Trajektoor · Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha

Füüsika
thumbnail
1
doc

Mehaaniline liikumine

Mehaaniline liikumine (Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul.) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked)

Füüsika
thumbnail
2
docx

Mehaanika, liikumine, vektorid

MEHAANIKA · kõige vanem füüsikaharu · mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö ,,füüsika isa" · ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse ­ füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: · Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) · Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) · Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: · Vaatlus · Katse · Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: · aeg (s)

Füüsika
thumbnail
2
odt

Mehaanika, liikumine, kinemaatika

(keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS ­ keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR ­ kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE ­ suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA ­ keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM ­ taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks. LIIKUMISE SUHTELISUS ­ keha paigalseis ja liikumise trajektoori kuju sõltub taustkeha valikust. VASTASTIKMÕJU ­ nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Omadused: kiiruse muutumine kuju muutumine liikumise suuna muutumine vastasmõjus osaleb vähemalt 2 erinevat keha

Füüsika



Lisainfo

Referaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun