Ludwigsburgi ja Zwingeri palee (0)

Barokk
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Sõna ' barokk ' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco , mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele.
Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad , pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile , kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust.
17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo .
Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo.

Ludwigsburgi residents
Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733 .
Lossi sisemuses, luksuslikud banketisaalid ja eluruumid kajastavad kolme erineva perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis kujundusega esimese Württembergi kuninga Friedrich I poolt.
Originaalsed barokkstiilis aiad muudeti osaliselt Inglise maastikukujundusega - range sümmeetria ja maaliliselt istutatud taimede kombinatsioon on tänapäevalgi väga silmatorkav. See imeline hoone asub idüllilisel 72 hektarilisel parkide ja endiste jahimaade aladel. Läheduses asub keskaegne linn Marbach, Friedrich Schilleri, tuntud saksa poeedi, filosoofi, ajaloolase ning dramaturgi sünnikodu, kus on püsiv näitus Schilleri ja tema perekonna dokumentidest, portreedest, igapäevastest ning isiklikest esemetest.
Tänapäeval domineerivad palees kolm erinevat stiili: Barokk (vana peahoone , puhkeruum uues peahoones, mängude ja jahipaviljonid, kohtukabel); Rokokoo (hertsogi erasviit, uus peahoone); Ampiiristiil (marmorsaal, kuninga saatkonna kamber, kuninganna magamistuba, kuninga raamatukogu)
Ludwigsburgi palee ei hävinenud II maailmasõja ajal, seega alustati kompleksi muudatustega saadi alustada 20.sajandi keskel. Püsiv aed on näitab ''Õitsevat barokki'', mis meelitab igal aastal sadu tuhandeid külastajaid. See avati aastal 1953. Tänapäeval esitletakse paleed ja seda ümbritsevaid aedu avalikkusele sarnaselt sellele, kuidas need nägid välja 1800. aasta paiku.
Zwingeri palee
Dresdenis asuv Zwingeri palee on üle maailma tuntud oma kauni baroki arhitektuuri poolest. See on ehitatud aastal 1709, Augustus Tugevate valitsemisajal. Imetlusväärsed skulptuurid, mis ehivad galerii seinu on loodud erinevate autorite poolt ning muudavad selle üheks peamiseks vaatamisäärsuseks Saksimaa piirkondlikus pealinnas.
Algselt oli palee avatud ala ümbritsetud puitehitistega, mida aadlikud kasutasid turniiride ja teiste peenete ürituste korraldamiseks. Liivakivist loss ehitati aastatel 1710-1719 Matthäus Daniel Pöppelmanni poolt. Selle paviljone ja galeriid vallide külgedel kasutati apelsiiniistandustena.
Kroonivärav, enim jäädvustatud osa Zwingerist, on kaunistatud Kreeka mütoloogiast pärit jumalate kujutistega.
Vallil asuva galerii kõrval on Nymphaeum, üks parimaid barokkstiilis purskkaeve Saksamaal. Tänapäeval leiab Zwingeri paleest mitmeid muuseume. Dresdeni portselani kollektsioon on üks suurimaid keraamika kogusid maailmas. Teine silmapaistev kollektsioon koosneb relvadest, raudrüüdest ning tseremooniaehetest.
Aeal asub ka Semperi galerii, mis ehitati aastatel 1847-1854. Tänase päevani sisaldab galerii maailma kõige olulisemat maalikogu teostega barokist kuni renessansini, sealhulgas kuulsat Sixtuse Madonnat, mille autoriks on Rafael .
Zwingeri palee lähedal asub ka Jumalaema kirik . Algselt aastatel 1726- 1743 püstitatud barokne meistriteos hävitati Teises Maailmasõjas. See taastati aastatel 1994-2005 tänu riiklikele vahenditele ning annetustele. Arhitektuuri mõttes on see üks parimaid kirikuid Euroopas, mis on pärit sellest ajajärgust.
Dresdenis valminud Zwinger esindab oma koketsete pitsiliste vormidega ehtsaksalikku lopsakat barokki. Ühtaegu on selle väiksemõõduline sise- ja välisruumi vahel balansseeriv vorm rokokoosse kuuluv.