Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnakaitse
Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014
Iseseisev töö
õppeaines „Majandusteaduse alused“
Juhendaja : Birgit Maasing
Tartu 2016

Sissejuhatus


Valisin teema „Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014“ kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel.
  • Mõisted
    Brutopalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand : netopalk ( Innove )
    Eesti Keskmine palk- Eesti Statistikaameti poolt ametlikult deklareeritud andmete alusel arvutatav Eesti maksumaksjate poolt saadav keskmine töötasu ( bruto ), millest ei ole arvestatud maha riigimakse (neto). (Eesti keskmine palk, 2016)
    Töötaja- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel. (Innove)
    Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne.
    Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud.
  • Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga


    Joonis 1: Keskmine brutokuupalk ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta vahemikus 2010-2014 kõikides tegevusalades kokku. (Lebedev, 2016)
    2010 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 792. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1074.
    2011 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 839. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1137.
    2012 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 887. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1203.
    2013 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 949. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1284.
    2014 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 1005. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1357.(Ühikud eurodes)
    Vaadates vahemikku 2010-2011 oli keskmise brutopalga tõus 47 eurot ning keskmise tööjõukulu tõus 63 eurot. 2011 ja 2012 aastate võrdlemisel tuleb välja, et keskmine brutopalk on tõusnud 48 eurot ja kesmine tööjõukulu 66 eurot. Võrreldes 2012 ja 2013 aastat, saame teada, et keskmine brutopalk on tõusnud 60 eurot ning keskmine tööjõukulu 81 eurot. See on vaadeldud aastate suurim tõus nii brutopalga kui ka tööjõukulu suhtes. Vahemikus 2013-2014 tõusis brutopalk 56 eurot ning tööjõukulu 73 eurot. Võrreldes aatate 2010-2014 brutopalga ja tööjõukulu tõuse, saame järeldada, et tegemist on majanduse kasvuga, mis peegeldub ka palkade ja tööjõukulu kasvuna.
  • 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta
    Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016)
    Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057 .
    Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on „finants- ja kindlustustegevus“ ning „info ja side“, vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot.
    Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on „muud teenindavad tegevused“ ja „majutus ja toitlustus “, vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta.
    Üldiselt võib öelda, et 52% inimesi saavad keskmisest brutopalgast kõrgemat palka ja 48% inimesi saab keskmisest brutopalgast vähem palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed.

    Kasutatud kirjandus


    Eesti keskmine palk. (30. august 2016. a.). Allikas: wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk
    Brutopalk ja netopalk. (kuupäev puudub). Allikas: matemaatika : http://www.matemaatika.edu.ee/sisu/0026/index.html
    Innove, S. (kuupäev puudub). Töömaailm, elukutsed . Kasutamise kuupäev: 2002, allikas rajaleidja : http://www.rajaleidja.ee/toomaailm-elukutsed/
    Lebedev, K. (2016). PA5211: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK PÕHITEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Allikas: statistikaamet : http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA5211&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2
  • Vasakule Paremale
    Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #1 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #2 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #3 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #4 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #5 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #6 Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 242856 Õppematerjali autor
    Iseseisev töö
    õppeaines „Majandusteaduse alused“

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Keskmiste palkade võrdlus 2007-2010
    6
    doc

    Keskmiste palkade võrdlus 2007-2010

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused:

    Majandusteaduse alused
    Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016
    7
    pdf

    Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4

    Majandus
    Eesti arve ja fakte 2013
    116
    pdf

    Eesti arve ja fakte 2013

    EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km

    Geograafia
    SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS
    12
    docx

    SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS

    ................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi. 1 Antud uurimistöö uurimisküsimusteks on:

    Keskkonna ökonoomika
    RAAMATUPIDAMINE
    108
    pdf

    RAAMATUPIDAMINE

    3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit

    Raamatupidamine
    Nimetu
    41
    docx

    Nimetu

    Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaemüügi stabiilne kasv. Joonis SKP kasv Allikas: Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni poolt 30. jaanuaril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks1 jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.0 punkti, 1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012). mis on 0.2 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstusettevõtetel ja tarbijatel ning langes teenindus-, ehitus- ja kaubandusettevõtetel. Eesti majanduse arengut nähakse optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid. Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades.

    Antropoloogia
    Personali planeerimine
    70
    doc

    Personali planeerimine

    4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Praktiline raamatupidamine
    37
    docx

    Praktiline raamatupidamine

    Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahaliste näitajate abil. Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded. Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele

    Raamatupidamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun