Barokkmuusika Saksamaal (0)

Barokkmuusika Saksamaal
Kätlin Rea
Kristin Prüüs
Kärt Raudsepp
Taavi Peters
10 H
Ajalooline taust
16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga
katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja
Marthin Luther.
16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga.
Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus
Lassus
Micheal Preatorius(1571-1621).
­ muusikakogumik ,,Terpsischore''
­ 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619)
­ 9 köiteline laulukogu
Ajalooline taust
Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas
Saksamaamuusikaelu hääbumine
Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil,
ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni.
17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid,
mis kasutasid :
­ Soololaulu
­ Generaalbassi (basso continue )
­ Veneetsia mitmekooritehnikat
­ Värvikaid pillikoosseise
Johann Herman Schein (1586-1630)
· Õukonna kapellmeister Weimaris 1615
· Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630
· Kirjutas seltskonnamuusikat, laule,
instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike
kontserte
· Pani aluse Saksa kirikukantaadile
­ ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke
kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole
Samuel Scheidt (1587-1654)
Alustas õukonnamuusikuna Halles
Halle linna muusikadirektor 1628-1630
Oli üks tähtsamaid klaviirimuusika loojaid
­ "Tabulatura nova" (1624)- kolm köidet variatsioone,
fantaasiaid, toccatasid ja fuugasid
Heinrich Shütz (1585- 1672)
Teda on nimetatud ka ,,saksa muusika isaks"- lahendas
saksa keele halva lauldavusega seotud probleemid.
Pärit Saksamaalt, hariduse sai vaimulikus plaanis
Head sidemed Hessen-Kassele maakrahv Moritziga, kes
toetas Shützi muusikaõpinguid
Vanemate tahtel läks Shütz õppima Marburgi ülikooli
õigusteadust.
1609-1612 oli Shütz Veneetsia koolkonna peameistri
Giovanni Gabrieli õpilane.
Heinrich Shütz (1585- 1672)
1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid"
Kolmekümneaastase sõda ajal kirjutas peamiselt väikestele
koosseisudele
­ "Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650)
­ "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639)
Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik
Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale
­ "Daphne''
Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks
­ "Geistliche Chormusik" 1648
Uus zanr- passioon
Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu
17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama
koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid
Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas
kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi
1665-1666
Muusika hansalinnades 17.sajandi
II poolel
Hansalinnad tõusid esile pärast 30-
aastast sõda- kaubandus taastas
nende jõukuse kiiresti.
Tähtsamad linnad Hamburg ja
Lübeck.
Hambrugis avati 1678 Saksa
esimene ooperiteater, kuid veel
siiski eelistati itaalia ooperit
Reinhar Keiser (1674-1739)
Aastast 1641 maailma vanim
kontserdisari Abendmusik Lübecki
Maarja kirikus (pildil).
Dietrich Buxtehude (1637-1707)
­ Maarja kiriku organist
­ Orelimuusika põhizanride
väljakujunemine
Jakob Forberger, Johann Pachelbel
Uus vorm- fuuga
Barokiajastu tähtsaim
polüfoonilise muusika
vorm
­ Aluseks meloodialõik ehk
teema
­ Teemal on kaks kuju:
algkuju(lad k. dux) ja
vastus(lad k comes)
­ Ekspositsioon ehk alguslõik
Suurimaks fuugameistriks
oli Johann Sebastian Bach
Kirikukantaat
Aluseks piibli ja koraalitekstid.
Loodi ühele või mitmele solistile ja
instrumentaalansamblile
Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline
osa.
Läänemere- äärsed linnad
Moodustasid 17.saj II poolel ühtse
kultuuriruumi.
Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck,
Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad),
Riida, Tallinn, Narva.
Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki
stiilijoonest.
Läänemere-äärsed linnad
Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder
( 1649-1719)
­ Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal.
­ Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas
ta ainult Läänemere regioonis
­ 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi
Gümnaasium) kantor
­ 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi
,,Kindlameelne Argenia".
­ Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud
Matteuse passioon.
Georg Philipp Telemann
(1681- 1767)
Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach.
Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli
12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi.
1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal
üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum".
1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks.
On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40
ooperi ja passiooni ning kammermuusikat
Ooper ,, Pimpinone" 1725. Oratooriumid ,,Päevaajad" ja
,,Kohtupäev", dramaatiline soolokantaat ,,Ino". Kammermuusikast on
olulisemad kolm tsüklit ansamblisüite ja ­sonaate ,,Musique de
table" (,,Lauamuusika" 1733), ,,Pariisi kvartetid" 1737-1738
TÄNAME TÄHELEPANU EEST!