Suuremõisa loss (0)

Suuremõisa loss
Referaat
Koostaja: Birgit Klee
Juhendaja : Toomas Kokovkin
Kärdla Ühisgümnaasiumis 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Ülevaade 4
Ajalugu ja omanikud 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjal 8
Lisad Pildid 9

Sissejuhatus

Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas.

Ülevaade

Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755 - 1760 krahvinna Ebba - Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on  tall , tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda,  kasvuhoone , küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda,  meierei , masinarehi ja väike  laut  ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk - rokokoo stiil.
Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja , Suuremõisa Põhikooli ja  Hiiumaa Ametikooli (endise Suuremõisa tehnikumi ) ruumid.
Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline. Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid . Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp . Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks.
Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal , läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder , suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi , kus olevat hoitud salakaupa.
Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid.
Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg . Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm.
Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake.

Ajalugu ja omanikud

Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja.
1563 . aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600-ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624 . aastal omandina Liivimaa kindralkuberner , krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik . 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati.
Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata.
1712 -1755 oli mõis antud rendile.
1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern -Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks .
1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern- Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern- Sternberg ( 1779 -1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla kalevivabriku, mis esimese aasta töötas Suuremõisa mõisas ja 1830 koliti Kärdlasse.
1836. a sai Suuremõisa omanikuks P.L.K.Ungern-Sternbergi poeg Adam Theodor Andreas Ungern-Sternberg (1819-1847)
1847. a sai mõisa tema noorem vend Evald Aleksander Andreas (1824-1899) Peale teda sai mõisa omanikuks tema poeg Evald Adam Gustav Paul Konstantin (1863-1909).
1909. a sai Suuremõisa mõisa omale Evald Aleksander Andrease õde Dorothea Julia Charlotte Adele mees Otto Magnus von Stackelberg , kellelt Eesti Vabariik 1919 mõisa võõrandas.

Kokkuvõte

Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Suuremõisa loss ehitati aastatel 1755-1760 Ebba-Margareta Stenbocki käsul. Lossil on palju kõrvalhooneid, millest paljud on ka siiani säilinud. Loss on barokk-rokokoo stiilis.
Hoone on kolme korruseline 64 ruumiga, mis on sümmeetrilised. Ruumides on palju puidust nikerdatud ehisdetaile. Praeguse peasissekäigu ees oleva trepi asemel olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid.
Lossi ümber on üle 800 aastat vana park, mis on rajatud inglise stiilis. Ümbrusesse on kaevatud 6 tiiki.
Suuremõisa härrastemajal on olnud palju omanikke. 1563. aastal läks mõis Rootsi kuninga kätte. 1624. aastal sai omanikuks krahv Jakob De la Gardie, kes andis 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). De la Gardie perekonna käes oli loss 1691. aastani.
Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa Vene krooni hallata.
1712-1755 oli mõis antud rendil.
1796.a. sai Suuremõisa omanikuks parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kelle suguvõsa oli lossi omanik terveks sajandiks.
1919.a võõrandas Eesti Vabariik mõisa Otto Magnus von Stackelbergilt.

Kasutatud materjal

Mõisakooli pass . http://www.kul.ee/webeditor/files/moisakoolide_passid/2013/2013_Hiiumaa_Ametikool_Suuremoisa_Pohikool.pdf 20.11.13
Hiiu-Suuremõisa loss. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is 13.11.13
Vaatamisväärsused Eestis. http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=280 13.11.13

Lisad
Pildid

0