Liivisõjast Põhjasõjani (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Liivi sõda

Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas

Ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud

Ajalugu

8

doc

Rootsi aeg Eestis

1561 - Rootsi esimesed valdused Eestis 1561. aastaks oli Liivi sõjas olukord sealmaal, et lootusetult nõrgenenud Liivi ordu, seistes silmitsi pool Liivimaad vallutanud Venemaaga, hakkas otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Valikutena olid kõne all Poola, Rootsi ja Taani ning esialgu andiski ordu oma veel tema käes olevad linnused Poolale. Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis

Ajalugu

4

doc

Eesti 15-17 sajand

tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni. Poola Rootsi sõjad 17sajandi algul: 1600aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617aastal õnnestus rootslastel sõlmida venemaaga soodne stolbovo lahing ning saada oma valdusse kogu ingerimaa. Rahuleping nihutas rootsi-vene piiri narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis põhjasõjani. Edu saatis rootslasi ka võitluses poolaga. 1629aastal sõlmitud altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva põhja-läti koos riia linnaga. Rootsi tõusis läänemere piirkonna võimsamaks riigiks. Kui 1654aastal puhkes järjekordne sõda venemaa ja poola vahel, tungisid poola alale ka rootsi väed, mille tõttu tekkis sõda rootsi ja venemaa vahel.

Ajalugu

30

ppt

PÕHJASÕDA

PÕHJASÕDA Sõja eeldused  Venemaa ja Poola suhete paranemine  Venemaa vaherahu Türgiga  Suur näljahäda Rootsis  15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII  Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused  Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse”  Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel  Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad  Rootsi kuningas  Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad  Taani kuningas  Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus  Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat  Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal  August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda 1700-1721

Põhjasõda 1700-1721 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Venemaa: · Tahtis saada väljapääsu Läänemerele · Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Nar

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA (1700 ­ 1721) · SÕJA PÕHJUSED: ­ Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt ­ Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: ­ Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul ­ Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ­ 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: ­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 170

Ajalugu

9

doc

Eesti varauusaeg

saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda ­ arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid ­ vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele. · Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a. Valitsev kirik ka Vene ajal. b. Usuvoolud ja ­liikumised: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, valgustajad andsid tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja jutlustes näpunäiteid

Ajalugu

Kommentaarid (0)