Liivisõjast Põhjasõjani (0)

Liivi sõjast Põhjasõjani
I Liivi sõda
1. Põhjused ja eeldused. Vihik
Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel
Sõja eeldusteks said:

• Liivimaa killustatus
  
• Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks
  
• Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks
  

2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik
1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas . Liivimaa riikide saatus sõja alguses ..

• Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast.
  
• Liivi orduriik andis end 1559 . aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler .
  
• Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele.
  

1560 . aastal algas Eesti talupoegade ülestõus.
1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani.
3. Talupoegade ülestõus. TV lk. 29-30
4. Liivi sõja lõpp. Vihik
Poola ja Rootsi eesmärgiks sai kaotsi läinud alade tagasivallutamine Venemaalt.

• Poola eesotsas Stefan Batoryga tungis Tartumaale ja sealt edasi Venemaale
  
• Rootsi eesotsas Pontus De la Gardie'ga tungis Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaale. Vallutati Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Narva alt liiguti edasi Venemaale, vallutati Ingerimaa kuni Laadoga järveni välja
  

1582.a sõlmiti Venemaa ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu , mille alusel Lõuna-Eesti läks Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi.
1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal.
5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2.
II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel
1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti .

• Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale
  
• Põhja-Eesti Rootsile
  
• Saaremaa Taanile
  

2. Sõjad, osapooled ja tulemused. Vihiku tabel.
Aastad
Osapooled
Rahu
1590 – 1595
Rootsi, Venemaa
Täyssinä rahu, mille alusel Põhja-Eesti jäi Rootsile, aga tuli loobuda vallutustest Ingerimaal. Rootsi ja Venemaa piir hakkas kulgema piki Narva jõge.
1600-1629
Rootsi, Venemaa, Poola
Altmargi rahu, mille alusel kogu Eesti mandriala oli Rootsi võimu all. Rootsi valdustesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnusega.
1614-1617
Rootsi, Venemaa
Stolbova rahu, mille alusel Rootsi sai kogu Ingerimaa. Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta , kus see püsis Põhjasõjani. Venemaa oli Läänemerest täielikult ära lõigatud
1643-1645
Rootsi, Taani
Brömsebro rahu, mille alusel sai Rootsi Saaremaa
1655-1660
Rootsi, Poola
Oliwia rahu, mille alusel Rootsi sai täielikult Liivimaa.
1656-1658 Rootsi Venemaa
Vallisaare rahu, mille alusel jäid venelastele Vask-Narva ja Tartu.
1661.a suudeti diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena sõlmida uus rahu Kärdes, millega venelased loobusid Vallisaare rahuga saadud aladest ja kehtima hakkasid Stolbovo rahu tingimused.
III Põhjasõda
1. Diplomaatiline olukord Põhjasõja eel. Asjaolud , mis soodustasid sõja puhkemist. Sõja põhjused. Vihik.
17.saj teisel poolel oli Rootsi muutunud Läänemere valitsejaks. 1699.aastal sõlmisid liidu Rootsi vastu järgmised riigid:

• Vene tsaar Peeter I
  
• Taani kuningas Frederik IV
  
• Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev, Saksi kuurvürstina Frederich August I
  

Liidu eesmärk oli ..

• likvideerida Rootsi ülemvõim läänemerel
  
• laiendada oma territooriumi
  

a.Venemaale pidi minema Ingerimaa, Taanile Lõuna-Rootsi ja Holstein, Poolale Liivimaa, millest tuli moodustada vasallsõltuvuses olen hertsogiriik.
2. Rootsi-vastane liit, liitlaste eesmärgid sõjas. Vihik.
Mitmed asjaolud muutsid olukora liitlastele soodsaks:

• 1605-1607.a oli Rootsi riigis suur ikaldus ja näljahäda
  
• 1697.a suri Karl XI ja troonile sai 15 aastane Karl XII, kes kuulutati sel puhul täisealiseks.
  
• Osa Balti aadlikest ajas rootsivaenulikku poliitikat ja soovis minna Poola võimu alla
  

Ässitustöid tegi von Patkul

• Venemaa ja Poola olid omavahel ära leppinud ning nad sõlmisid rahu ka Türgiga, mis tähendas, et sõja korral lõunast neid oht ei ähvarda.
  
• Rootsi liitlased