Eesti vene ajal (0)

Isikud:

August II Tugev – Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas.
Peeter Suur – Vene tsaar, osales Põhjasõjas.
Katariina II – Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra .
Aleksander I – Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme.
George Brown – Liivimaa kindralkuberner , keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused:

Talupoeg sai õiguse vallasvarale

Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada

Koormisi piiratakse

Mõisniku kodukariõigust piiratakse
Karl XII – Noor Rootsi kuningas
Barclay de Tolly – Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu.

Aastaarvud :

1700 – Põhjasõja algus, Narva lahing.
1704 – Vene väed vallutasid Tartu ja Narva.
1710 – Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes.
1721 – Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes.
1739 – Roseni deklaratsioon .
1765 – George Browne andis välja positiivsed määrused.
1783 – Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra.
1802 & 1804 – Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks.
1816 & 1819 – Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus.
1849 & 1856 – Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta.
1863 – Õigus liikuda Vene impeeriumi piires.
1866 – Vallaseadus : kaob mõisniku võim vallakogukonna üle.

Mõisted:

Narva lahing – 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi , Vene väed said hävitavalt lüüa.
Uusikaupunki rahu – 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis.
Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased , rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730 . – 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri)
Reduktsioon – Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid.
Restitutsioon – Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle.
Aadlimatrikkel – 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
Asehalduskord – Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus -->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga)
2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru.
3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali.
4) Kehtestati pearahamaks--> 1784 . a pearaharahutused , nt Räpina puuaiasõda.
Pearahamaks – 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes.
Hingeloendus – Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda.
Roseni deklaratsioon – 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord:
1) Talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa.
2) Talupoja kormised ei ole piiratud
3) Kohtuvõim talupoja üle kuulub mõisnikule
Pearaharahutused – 1784. a. toimunud rahutused pearahamaksu pärast, nt. Räpina puuajasõda.
Vallakogukond – 19. sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus.
Vallavolikogu – Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu .
Vallakohus – Vallakogukonna keskne institutsioon , kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest.
Magasiait – Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma.
Nekrut – Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed.
Passiseadus –1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustsused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi , millega võis elama asuda ükskõikk millisesse impeeriumi linna või paika.