NEWTONI SEADUSED (0)

1 Hindamata

TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS
RÕIVAÕMBLUS
MO13
Evelin Rahuorg
NEWTONI SEADUSED
Referaat
Juhendaja : Dmitri Luppa
Tartu 2013
SISUKORD
Sissejuhatus...................3

Newtoni seadused........................4

Newtoni esimene seadus...................5-6

Newtoni teine seadus................................7

Newtoni kolmas seadus.....................................8

Isaac Newton ...........................................................9-11
Kokkuvõte............12
Kasutatud allikad.......13
2
SISSEJUHATUS
Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas.
Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik. Selles referaadis räägingi ma lähemalt Newtoni seaduse loojast ja nendest endist .
3
1. NEWTONI SEADUSED
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus ja inerts, mis tegeleb kehade liikumise ja vastastikmõjude uurimisega. Teine seadus ehk kiirenduse ja mehaanika põhiseadus, mis tegelebki kiirenduse ja mehaanikaga. Kolmas seadus ehk mõju ja vastumõju seadus.
Dünaamika ülesandeks on leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus ja lahendada saadud diferentsiaalvõrrand.
1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad .
2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
4
2. NEWTONI ESIMENE SEADUS
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus - Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehadvõineedmõjud tasakaalustuvad,siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
Inerts - keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusevektori moodulit ega suunda.
Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistele. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendaine on tunduvalt raksem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislasti rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised.
Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt.Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. Kaal on jõud, millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. Mass defineeritakse inertsuse kaudu ehk keha võimega vastu panna katsetele tema kiirust muuta. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm . See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 kraadi.
Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v
Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. Vee tihedus on seega 1000 kg/ m3, mis tähedab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi.
5
Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, see tähendab keskonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna punktis toimitakse järgmiselt. Kujundatakse selle punkti ümber ruumielement ∆V ja määratakse selles sisalduva aine mass ∆m. Seejärel arvutatakse nende kahe suuruse jagatus ∆m/∆V ja lastakse ruumielemendil ∆V tõmbuda vaadeldava punkti ümber lõpmata väikeseks kokku.
Jagatis ∆m/∆V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis.
6
3.NEWTONI TEINE SEADUS
Jõuks nimetatake ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus.
Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat .
Jõu ühikuks on 1 njuuton - jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus / võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.
Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldavat jõudu, mis arvutatakse valemist p=F/S. Kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal ( Pa) .
Ligikaudu sama suurt rõhku avaldab maapinnale sajagrammise massiga keha, mille toetuspindala on üks ruutmeeter. Mitte süsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse veel ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101300Pa.
7
4. NEWTONI KOLMAS SEADUS
Newtoni kolmas seadus ehk kehade vastasmõju seadus. Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga.
Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides, see tähendab taustsüsteemides, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Et kooskõlastada mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides toimuvat Newtoni seadustega, defineeritakse inertsijõu mõiste.
Inertsijõud - jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas . Inertsijõud on fiktiivne jõud, ta on teooria lihtsustamiseks kunstlikult sisse toodud mõiste. Tegelikult intertsijõudu ei eksisteeri, kuna pole olemas keha, millest ta lähtub.
8
5. ISAAC NEWTON
Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1643 Woolsthorpe Lincolnshire ning suri 31. Märts 1727 Kensingotnis. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal nimetati teda filosoofiks .
Ta õppis 1661-1665 Cambridge 'i ülikoolis ja oli 1669 -1701 selle ülikooli professor .
1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president .
Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele.
Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja " Optika " aastal 1704.
Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid.
Optika põhiseadused.
Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria , millele tuginedes konstueeris kaks peegelteleskoopi.
9
Newton formuleeris optika neli põhiseadust :
1. Valgus levib sirgjooneliselt.
2. Valguskiired on sõltumatud : iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
3.Valguse peelgeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkt tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
4.Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast .
10
Legendi järgi istus Newton õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See pani ta mõtlema, miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides , jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu raskusjõuks.
11
KOKKUVÕTE
Isaac Newton lõi kolm seadust, mis on füüsikas väga olulised ja oli väga edukas ning intelligentne inimene. Teda mäletatakse siiamaani ning ka edaspidi. Esimene seadus on inertsiseadus, teine seadus on kiirenduse ja mehaanika põhiseadus ning kolmas seadus on kehade vastasmõju seadus.
12
KASUTATUD ALLIKAD
- vikipeedia
- annaabi.ee
- google
- raamatud
13

.ODT Laadi alla originaalfail 13 lk · .odt · 3 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EvelinRah Õppematerjali autor

newton mehaanika isaac esimene seadus kolmas seadus optika põhiseadus keha mõju kilogramm kehade vastasmõju inertsiseadus langemispunkt

Sarnased õppematerjalid

docx

Isaac Newton

Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president.

Füüsika

doc

Punktmassi dünaamika

Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks

Füüsika

doc

Isaac Newton

Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.......................................................................

Füüsika

docx

Isaac Newton

Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest

Füüsika

pptx

Isaac Newton

Isaac Newton Tegi:Veronika Korotajeva 8.a Õpetaja:Alina Deretsinskaja Isaac Newton • Ta sündis 4. jaanuaril 1643. aastal • Suri 31. märtsil 1727. aastal • Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tol ajal, kui teoloogia,loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. • Ta õppis 1661–1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669–1701 selle ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president.

Füüsika

doc

Mehaaniline liikumine

Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige.

Füüsika

docx

Isaac Newton

Isaac Newton (1643-1727) Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. · Sõnastas : o Klassikalise mehaanika põhisedused o Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse · Avastas: o Valguse dispersiooni · Arendas: o Valguse korpuskulaarteooriat · Töötas välja: o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta

Füüsika

docx

Isaac Newton

Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele

Füüsika

Rohkem sarnaseid