II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Kokkuvõte Praegu Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. Aidu sõudekanal on 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis, mis täitub loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis rakendab ülejäänud krunt pärast karjääri. 10
aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik. · Kirikul on 12 praostkonda, 166 kogudust, 47 000 annetajaliiget ja 207 vaimulikku. · EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? ...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
Need linnad on Luxembourg (76 400 in.), Esch- sur-Alzette (27 100 in.), Dudelange (17 300 in.), Differdange (10 200 in.). Kõik neli linna asuvad riigi lõunapoolel. Esch-sur-Alzette, Dudelange ja Differdange asuvad riigi edelaosas. Kõige tihedamini on asustatud Luxembourgi ümbrus ja riigi edelaosa, mis on suurim terasetootmise piirkond riigis. Kõige väiksem rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas, kus asub Ardennide mäestik (vt Joonis 2) . Luksmburgi keskmine rahvastiku tihedus on 166 inimest ruutkilomeetri kohta. Naaberriikide rahvastikude tihedused on: Prantsusmaa 109 inimest ruutkilomeetri kohta, Saksamaa 230 inimest ruutkilomeetri kohta, Belgia 333 inimest ruutkilomeetri kohta. Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart. 5 3 Energiamajandus Luksemburgis pole põliseid energiaallikaid peaaegu üldse. Riik sõltub väga suurel määral
04.2010 Valjala kõrb RUUPIA Valjala vald Gen.eksp. 3718E Saaremaa UELN nr. 1655 tel.5112432 1998 raudjas Loore Avik 233401000823607 02.06.2011 18.05.2011 139 166 18.5 ELDER 706E ELTON 751 Peatõuraamat 1994 tumekõrb E 01.12.2004 MTÜ EHS CITYGIRL ex Pärsti vald sünd.05.05.01 VANILLI Viljandimaa
November 3dfx lasi välja Voodoo graafikakaardi, esimese 3D kiirendaja tarbijale. 6 Suuteline esitama tseene reaalajas kõrgel resolutsioonil. Detsember Netscape alustas JavaScripti arendamisega. 1996 Aeg Sündmus ? Ilmus arvutimäng Quake, esitledes tarkvara ja riistvara suurt arengut peale arvutimängu Doom loomist. Jaanuar Ilmus Netscape Navigator 2.0, mis oli esimene brauser toetamaks JavaScripti. Jaanuar 4 Intel lasi välja 150 ja 166 MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Aprill 17 Toshiba lasi välja ,,Libretto" sub-notebook-i, mis oli väikseim välja lastud arvuti. Juuni 9 Ilmus Linux 2.0, mis oli arenenud märgatavalt rohkem, kui eelmised versioonid, mis esimesena toetas arvukaid arhitektuure. See oli ka esimene stabiilne tuum, toetamaks SMP-d (sümeetriline multitöölus) tuumamudeleid ning palju muud. Juuli 4 Hotmail, loodi Sabeer Bhatia and Jack Smithi pool.
Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189 Kokku müüdud toodangu (kaupade 16teenuste) 058 460 kulu 15 938 136 11 475 149 Tooraine ja materjal 230 653 179 066 131 672 Edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad 3 097 143 3 134 594 2 484 706 Energia 1 207 532 1 165 988 796 166 Elektrienergia 514 769 413 562 Kütus 651 219 382 604 Transpordikulud 230 330 292 862 163 513 Koolituskulud 0 0 85 287 Tööjõukulud 6 897 689 7 013 213 4 284 205 Amortisatsioonikulud 1 381 384 1 701 581 1 672 836
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks
NEPAL 1) Üldiseloomustus Riigi pindala 147 181 km² Rahvaarv 17 133 000 (2005) Pealinn Katmandu Riigikeel nepali Rahvastiku tihedus 188 in/km² Rahaühik ruupia (NRP) joonis 1. Nepali kaart alliask: World Facktbook (2008) 1 joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2 Inimarengu indeks (IAI) 0,534 (2005) Vaesuse indeks (HPI) 38,1% (2005) Kirjaoskamatuid täiskasvanuid 51,4% (2005) (alates 15. eluaastast) Sisemajanduse kogutooda...
Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pi...
7. Rakvere Lääne- 19 822 19 085 17 097 84,8 % 16 612 16 580 Virumaa 8. Sillamäe Ida-Virumaa 20 561 18 965 17 199 4,2 % 16 392 16 183 9. Maardu Harjumaa 16 052 16 375 16 738 20 % 16 549 16 529 10. Kuressaare Tartumaa 16 166 16 291 14 925 97,5 % 14 956 14 977 (Tõnisson,A.,Pihel,P. Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia. Õpik IX kl. 1999 järgi; 2000.a. andmed leitud aadressil:http://wikipedia.org/wiki/Eesti, hilisemad statistikaamet.ee andmebaasist) Eesti kümnes suuremas linnas elab 2006.a.seisuga üle poole Eesti elanikkonnast (~750121inimest) *Nimeta linnad, kus elanike arv on ajavahemikus 1998-2000 suurenenud:
03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 % 1988 90 773 617 2.67 % 1989 93 179 760 2.65 % 1990 95 617 350 2.62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2.55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2.60 % 2005 139 585 891 2.64 % 2006 143 314 909 2.67 % 2007 147 187 353 2.70 % 2008 151 208 080 2.73 %
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
ehemetallina pävis ta oma värvi ja läikega meie eellase tähelepanu. Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15 g/t. Tootmine Kulda saadakse 4 erineval moel. Nendeks on kaevandamine, ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest. 4 Kaevandamine - Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Ekstraktsioon – Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium- või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb.
Religioon oli nende igapäevaelu lahutamatu osa. Enamik majades oli mingisugunegi pühamu ja iga päev algas palvetega. Igapäevased palved puudutasid enamasti tavalisi probleeme, nagu põllukultuuride jaoks vajalik vihm, lapse tervis, hea jahisaak. Need palved tehti sellistele jumalatele nagu: Hunab-Ku, looja jumal; Itzamna, kõikide jumalate isa, välja arvatud Hunab-Ku; IX Chel, kõigi ema; Yum Cim surmajumal; Kinch Ahau, päikesejumal ja Chac, vihmajumal. Neil võüis olla kuni 166 jumalat ja kõik olid nõudlikud. Selleks, et hoida kosmosejõude tasakaalus püsida, oodati korrapäraseid ohverdusi. Jumaltele ohverdati peamiselt verd. Kultuuri keskmes koos jumalatega olid Maiade kalendrid. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat kalendrit olid päikesekalender, mis põhineb Maa 365-päevase orbiidil Päikese ümber ja 260-päevase püha kalender. Püha kalendrit kasutati mitmel otstarbel: ennustuste ettevalmistamiseks või tuleviku
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa...
alla tulla. Lapsendamise protsess on viidud võimalikult lähedale lapse saamise olukorrale. Teisisõnu on tegemist pöördumatu situatsiooniga, mida on küll kohtul õiguslikult võimalik kehtetuks tunnistada, kuid seda väga piiritletud juhtumitel. Nimelt kohus saab tunnistada lapsendamise kehtetuks üksnes vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) §-dele 166-170. PKS § 166 lg 1 määrab üheselt, et lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks on kehtetu/puuduv avaldus või nõusolek. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda juhtumid, mille korral nimetatud alus esineb. Antud kaasuse kontekstis võib põhimõtteliselt tulla kõne alla PKS § 166 lg 2 p 3, mis sätestab, et avaldus on kehtetu kui lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Konkreetsel juhtumil on lapsel tõsiseid
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID..................................................................
1999 134 73,2 929 12,6912568 1999 135 49 1038 21,1836735 1999 152 41 508 12,3902439 1999 154 103 870 8,44660194 1999 156 341 3787 11,1055718 1999 158 27 562 20,8148148 1999 164 6 45 7,5 1999 165 27,4 182 6,64233577 1999 166 43 635 14,7674419 1999 169 123 4400 35,7723577 1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765 1999 188 44 1200 27,2727273
672. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. 9.2. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. 9.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadusandlusest. 94. Kumbki lepingupool ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ................ krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Elegaas SF6 6,39 7,2 0,62 209 Vesinik H2 0.09 1,8 14,2 20 Neoon Ne 0.90 0,4 1.03 27 Argoon Ar 1,78 - 0,52 87 Krüptoon Kr 3,47 - 0,25 120 Ksenoon Xe 5,58 - 0,16 166 Heelium He 0,18 0,4 5,20 4,2 · Gaaside parameetrid on antud temperatuuril 20 C ja normaalrõhul 101,3 kPa o 2.2 Vedelikud Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhitavate osade jasutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka poorsete tahteke ainete immutamiseks. Tavaliselt toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et pooridesse ja
vaid selles Imetajaid vaid selles piirkonnas piirkonnas Soome Tundra, okasmetsad 1040 0 60 0 Eesti segametsad 1450 2 65 0 Filipiinid mussonmetsad, 8000 40 166 90 lähisekvat.mets Equador Ekvator. vihmamets 20 000 4000 271 21 Madagaskar Ekv.vihmamets, 10 000 5000 105 67 savann, mst Organismide tunnused, seosed, kooslused *Produtsendid e.Tootjad - *Konsumendid e. Tarbijad - ( primaarsed ( esmased), sekundaarsed ( teisejärgulised)
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasuta...
ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi. Harjumaal Suurekõrve külas TihualuseTubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja
Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Soolis vanuseline koosseis: Aasta Elus sünnnid Surmad Muutus Sündimuste Surmade Muutus üldkordaja üldkordaja 2006 482 957 371 478 111 479 10.9 8.4 2.5 2007 492 527 385 361 107 166 11.0 8.6 2.4 2008 518 967 385 954 133 013 11.4 8.5 2.9 2009 492 931 383 486 109 445 10.7 8.4 2.4 0-14 aastaseid: 14.4% (mehi 3,423,861/naisi 3,232,028) 15-64 aastaseid: 69.1% (mehi 16,185,5575/naisi 15,683,433) 65 aastaseid ja vanemaid: 16.5% (mehi 3,238,301/naisi 4,394,624) (2008) Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030
MUUTUVKULUD Söödavajadus 6220 MJ söödaoder 91 0,13 11,83 Karjamaarohi 520 0,016 8,32 Looduslik karjamaa 375 0,007 2,625 Hein 450 0,016 7,20 Mineraalained 7 0,800 5,6 Põhk allapanuks 166 0,016 2,65 Söötmise kadu 5% 1,89 Ravimid ja vet 4,80 Pügamine 2 Jõudluskontroll 1,8 Inventar 2,5 Elekter 8,5 Traktori töökulud 7,1
kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid. (Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.) (joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine ümbritsev veen, keskne ümbritsev veen, süva reieveen, mulgustav veen) · Joonis lk 172 + tv joonis 9 123. Kõhuõõne arterid.
WC pott 2 350 700 700 Dussinurk 2 915 1 830 1 830 Prügikast 6 30 180 180 Riidenagi 5 13 65 65 Öökapp 24 49 1 176 1 176 Diivani komplekt 1 543 543 543 Televiisori aluslaud 1 166 166 166 Diivanilaud 1 69 69 69 Köögimööbel 1 282 282 282 Kraanikauss vannituppa 2 37 74 74 TV kokku x x 17 328 0 17 328 0 Kokku x x 17 839 0 17 328 511 Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582.
Järva Koeru 85 16 95 247 922 3428 2671 Järva Lehtse 85 23 190 204 848 4017 2769 Järva Lenini nim. 85 20 148 281 1915 3694 4502 Järva Leninlik Tee 85 19 180 284 1528 4057 4671 Järva Majak 85 22 186 256 555 3790 1962 Järva Oktoober 85 25 165 234 1112 4065 3919 Järva Tammsaare 85 23 208 248 758 4388 2895 Järva Türi NST 85 14 166 320 1229 3760 3266 Järva Udeva 85 12 125 169 971 3513 1847 Järva 9.Mai 86 35 286 392 1585 5458 5206 Järva Alliku 86 30 202 313 13384 4494 4949 Järva Aravete 86 33 257 319 2226 4462 6840 Järva Estonia 86 30 278 328 1798 6102 3958 Järva Imavere 86 26 258 232 990 4227 3763 Järva Jäneda ST 86 22 204 282 468 4355 1496
§ 166 lg 1, 2. 1) Kas küsis teavet (nt töötajatele preemiamaksmise raha) või dok (mingisuguses vormis)? Rmtpidamisdok, detailne aruanne ja tegevuskava on dok. Rmtpidamisdok on OÜ dok. 2-16-3492 Krivest p 14: saad küsida midagi, mis on olemas. Ei saa kohustada ühingut koostama sinu jaoks dok, mida tegelikult ei ole vaja koostada. Seega ei saa detailset aruanne ja tegevuskava nõuda. Ei saa küsida asju, mis seotud prognooside või hinnangutega. ÄS § 166 lg 1 mõttes saab küsida rmtpidamisdok. 2. Menetlusõiguslik aspekt: kuidas nõuet esitada? lg 3: mittevastamises 4 näd, keeldumise puhul 2 näd. Antud juhul ei ole kp järgitud. Lg 3 eesmärk sundida suhtlema kõigepealt ühinguga. Ei tähenda, et kaotaks õiguse kohtusse pöördumiseks, vaid tähendab, et peab uuesti kõigepealt ühingu poole pöörduma ja siis kohtusse. Materiaalõiguslikult on õigus rmtpidamisdok saada. Menetlusõiguslikult on aeg möödas, seega
Alljärgnev tabel näitab, kui palju lapsi igal aastal eraldati vanematest. Andmed pärinevad Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 1 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Aasta jooksul arvele võetud lapsed Lapsed kokku Poisid ja tüdrukud 1 227 1 255 1 249 1 276 1 092 858 1 680 1 529 10 166 Seal hulgas oli kuni 3 aastaseid lapsi 1 638, mida näitab järgnev tabel: Tabel 2 6 VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Aasta jooksul arvele võetud lapsed ..kuni 3-aastased lapsed Poisid ja tüdrukud 153 174 206 216 192 192 247 258 1 638
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon..........................................................
märjä pästi mäele: ,,Liiväle lige laoti, like liivule ligesi, mäe pääle päästi märjä. märi mäele mädäsi. Liiväle lige laguni, Paistu. H II 68, 370/2 (24). 1902. mäele märga mädani." Püüdes olla ülimalt täpne toon välja ka selle värsirea tüübi 166 (1) Tuul, vii vesi vilja pealt! [Laulud loodusest ja loomadest Tuul]: Tule, tule, tuulekene, "Tule, tule tuulekene, paista piale päävakene, vii vetta vilja pialta." Kadrina. H I 1, 69 (35). 1888.
Kokku kohustused 782 187 599 787 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 120 000 120 000 Kohustuslik reservkapital 12 000 12 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum(kahjum) 1 027 744 986 679 Aruandeaasta kasum (kahjum) 6 956 41 066 Kokku omakapital 1 166 700 1 159 745 KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1 948 887 1 759 532 Lisa 2 Kasumiaruanne (skeem 2) (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 7 768 005 9 417 469 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste)kulu - 3 036 666 - 4 202 943 Brutokasum ( - kahjum ) 4 731 339 5 212 526
Linnud 87 – 1 2 13 16 Reptiilid 59 – 2 4 8 14 Kahepaikse d 200 2 16 6 17 41 Magevee 1199 20 49 50 139 258 kalad Kokku Selgrootud Putukad 28 720 2 23 15 166 206 Maa/mage vee teod 824 – 34 39 54 127 Teised 4040 – 4 3 11 18 Kokku 33776 2 61 64 276 403 Environment in Japan 1994. Oluline on mõista, et olukorra stabiliseerimiseks on vaja teha rahvusvaheliselt ühiseid jõupingutusi. Looma-, taime- ja linnuliigid ei tunne riigipiire, seega on määrava
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
ee, [email protected], [email protected] vms Kui lisad CV-le foto, peab see olema viisakas ja selge. Ära saada väljakutsuvaid fotosid või peopilte. CV näidis 1 Curriculum Vitae Nimi KATRIN KASK SOOVI KORRAL Sünniaeg 17.02.1978 TEIE PILT Aadress Mesilase tee 52-11, 12345 Tallinn Telefon +372 166 5467 (kodus), +372 511 1570 (mobiil) E-post [email protected] Hariduskäik: 1994 – 1996 Tartu Kutsehariduskeskus, müüja eriala 1985 – 1994 Tallinna 32. keskkool (omandatud põhiharidus) Täiendkoolitus: jaanuar 2015 Teenindaja käitumine eriolukorras, G4S, maht 6 h september 2014 Raamatupidamise baaskoolitus, SA Bilanss, maht 120 tundi
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
Eesti N 167 73 56 39 1 3 võileib Eesti N 167 58 56 39 2 4 muu Eesti M 178 80 59 42 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli Eesti M 181 61 55 46 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli N 166 64 57 39 1 4 puder Soome N 169 65 57 39 1 4 puder Soome N 180 65 58 38 3 5 võileib Soome N 183 59 41 4 4 võileib Soome N 175 60 56 39 1 4 puder Eesti N 178 77 57 39 1 4 võileib Eesti M 175 64 52 39 2 4 helbed või müsli
4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele- kas see et ei lasta põhitegevusega erii tegeleda on kahju tekkimise aluseks? No see on pigem kaalutlusotsus ja peaks vaatama alusnormi ja vb sõna kahju §166 pole mitte kõige parem sõna ja siikohal on kahju kahjustamise täheduses aga mitte vaid selles tähenduses et peaks konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(An...
Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo Rahvastiku koosseis kodakondsuse järgi 4 Kodakondsus Arv Arv Arv 01.01.2010 % 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 Eesti 29 967 29 969 30 152 46,13 Vene 22 612 23 294 23 565 36,05 Ukraina 150 158 166 0,25 Valgevene 46 47 48 0,07 Läti 65 67 66 0,10 Leedu 85 87 88 0,13 Teised riigid 297 129 148 0,23 Kodakondsus määratlemata 13 399 11 941 11 129 17,03
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Dom...
639 53,25 2 961 562,3 460 46,00 2 563 189,6 495 41,25 1 874 1051,6 445 55,63 2 584 478,5 432 54,00 1 508 530,3 706,2 60,88 8 166 379,7 552 46,00 3 930 674,6 714 71,40 11 848 298,2 672 61,09 21 213 470,4 490 49,00 6 040 562,1 562,4 57,10 4 392 272,5 833 65,69 19 078 301,9 490,8 44,54 1 890 240,2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
