Sudaan (0)

Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Sudaan
Referaat
Fred Ehand
Juhendaja : R. Raam
10d klass
2010/2011
SISUKORD
1 Tiitelleht
2 Sisukord
3 Sissejuhatus
4 Geograafilised andmed
4.1 Asukoht
4.2 Kliima
4.3 Loodus
4.4 Maavarad
5 Kõrbestumine
5 Riigist üldiselt
5.1 Rahvastik
6 Majandus
6.1 Energiamajandus
6.2 Põllumajandus
7 Metsandus
8 Poliitiline olukord
8.1 Sisepoliitika
8.2 Välissuhted

9 Dārfūri konflikt

10 Kokkuvõte

11 Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas.
Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas.
Sudaan on väga kuiv ja väga palav riik.
Sudaanis on väga palju kodusõdasid olnud ja koguaeg aeg on pinged kahe suurema usu gruppi vahel.
Riigil on väga rikkalikud maavarad, energiat toodetakse enamasti nafta ja hürdoelektrijaamade abil.
Riik on väga halva harivusega ja on väga palju vaeseid.
Riigis elavad enamsti neegrid ja araablased .
Referaadis käsitletakse Sudaani põhilisi probleeme ja konflikte, räägitakse rahvast endast ja uuritakse majandust.
Geograafilised andmed
Asukoht
Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV, Uganda ja Kenyaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Sudaanil on 853km rannapiiri Punase merega. Sudaan on ka kõige suurem riik oma kontinendil.
Kliima
Kliima põhja pool on kuum ja kuiv ning lõuna pool niiske ja troopiline . Põhja pool võib temperatuur tõusta üle 40 ° C aastaringselt , kuid kõige kuumem on aprillist juulini. Aeg-ajalt leiavad aset ka tolmutormid perioodidel juuli-august ja november-jaanuar. Lõuna pool sajab aastaringselt, kuid kõige vihmasem on aprillist novembrini.
Loodus
Sudaan on üldiselt suur tasane ala, kuid seal on ka paar mäge. Läänes on suurim mägi Jebel Marra, lõunas on suurim Kinyeti Imatong (3187m).
Lõuna pool on rohkem vihmasadu kui põhjas. Põhjas on ka väga kuiv Nuubia kõrb ja lõunas on sood ja vihmamets . Sudaani vihma periood põhjas kestab umbes kolm kuud (juulist kuni septembrini) ja lõunas kuni kuus kuud (juunist novembrini). Kuivades kohtades on väga palju liivatorme (haboob), mis võib täielikult blokeerida päikese.
Maavarad
Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne.
Kõrbestumine
Kõrbestumine on väga suur probleem sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna täna sellele ja paarile põhjusele veel langeb maa viljakus ja veevarad.
Riigist üldiselt
Sudaani pindalaks on 2 505 810 km2.
Riigi keelteks on araabia ja inglise keel.
Rahvaarv on 42 272 000 (2009 aasta). Rahvastiku tiheduseks on 16.9 inimest/km2.
Presidendiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir ja asepresident on Salva Kiir Mayardit.
Riik sai oma iseseisvuse 1. jaanuaril 1956.
Rahaühikuks on nael (SDP) ja Sudaan asub GMT+3 ajavööndis.
Sisemajanduse koguprodukt on $98.926 miljardit ja elaniku kohta on $2 464.901
Rahvastik
Sudaani rahvaarv on 42,2 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti – iive on 2.6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15-64 ja 2.4% on üle 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastiku osakaal kogu riikis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16.9 in/km2. Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike.
52% rahvast on mustanahalised, 39% on araablased, 6% bejad, 2% välismaalased ja 1% muud rahvused . Inimarengu indeks on väga väike.
Majandus
Energiamajandus
Sudaani territooriumil paikneb võrdlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit . Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit päevas. Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid.
Sudaani elektrimjaamade koguvõimsus on umbes 730 MW – poole sellest moodustavad hürda- ja poole soojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 mevavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hürdoelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivõrk, mis on riigis põhimõtteliselt ainuke. Ülejäänud riigis elektrivõrk puudub ja elektrit toodetakse väikese võimsusega kohalikes diiselküttega elektrijaamades.
Hüdroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis võiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist põhja pool Niiluse 4. kärestikel ongi alustatud 1300 MW võimsusega Merowe hüdroelektrijaama ehitust.
Põllumajandus
Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub Niilus orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti – pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ole 30oC. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest.
Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ning sektor annab 39% SKT-st.
Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%; vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.
Peamised põllukultuurid on puuvill , maapähklid, nisu, suhkruroog , mango, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad , veised ning kõrbepiirkondades kaamelid . Eksporditakse puuvilla , seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud .
Metsandus
Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast.
Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad , lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsakamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuud, mahagon.
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud. Märkimisväärset rolli etendab ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt – see on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil. Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.
Poliitiline olukord
Sisepoliitika
Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Umar Hasan Ahmad al-Bashir. Ta on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.
12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid tappa ja haavata lastes ning eluohtlikkesse tingimustesse jättes.
Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 provintsiks.
Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad.
Kümme lõunapoolsemat provintsi moodustavad ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9.-15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kavatsetakse välja kuulutada 9. Juulil 2011.
Välissuhted
Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. Aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse.
Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala `ibi kolmnurga kuuluvuse üle.
Alates 2003. Aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele.
Dārfūri konflikt
Dārfūri konflikt on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud on kodudest lahkuma .
Konflikt sai alguse 2003. Aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine „õiglus ja võrdsus“ – JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud inimõiguste rikkumistest. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad – 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub.
Kokkuvõte
Sudaan on üks suurimaid riike terves maailmas ja suurim oma kontinendil. Riik on väga kuiv ja eluolu on suhteliselt raske. Maa on väga rikkalik ja seal on palju maavarasid. Inimesed elatuvad ennast enamasti põllumajandusest kuigi tegeletakse ka veel eneregia- ja metsamajandusega.
Haridus tase ja rahaline seis ei ole just kiita. Enamus riigi elektrist toodetakse hüdroelektrijaamadega ja naftaga.
Riigis on pidevalt konflite araablaste ja neegrite vahel. Mis viivad vahel ka kodusõdade ja tapmisteni. Sellega kaasnevad muidugi näljahädad ja muud hädad.
Sudaan on demokraatlik riik ja riigi presidentiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir, presidendi tööks on ka tähtsatele kohtadele inimeste ametisse panek ja muud tähtsad riigi tegevused. Al-Bashir juhib riiki koos oma parteiga.
Riigis on väga halb tervisehoid ja eluolu ja tänu sellele sureb seal ka väga palju inimesi igasugustesse haigustesse iga aasta.
Riik jaguneb kokku 26 provintsiks.
Sealne kliima oma väga kuum ja on suhteliselt kuiv eriti põhjaosas. Tänu sellele elab enamus inimesi Niilus jõe juures.
Kasutatud Materjalid
www. neti .ee
www.google.com
http://et.wikipedia.org/wiki/Sudaan
http://en.wikipedia.org/wiki/Sudan
http://www.reisiguru.ee/riikID/166
Maailma Atlas