Lutherlus (0)

Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 – 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini , järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika , retoorika . Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks.
Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks, usutaganejaks, profaanseks kirikulikuks terroristiks. Mõned tunnistavad temast kui vajalikust pahest või katalüsaatorist, mis pani leegitsema ebapüsivaa sotsiaalse ja kirikliku situatsiooni. Kuigi ise olles lihtne inimene kes nimetas end lihtsalt mungaks või lihtsalt kristlaseks. Ta imestas, et otsekohene ja siiras südametunnistus on temast teinud ühe kõige enam kõneaineks oleva inimese omas ajas. See lihtne kristlane ja lihtne südametunnistus andis alguse kiriklikule sokilainele mis muutis kogu Lääne ajaloo kulgu.
1506 . aastal andis Luther mungatõotuse ja veebruaris 1507. Pühitseti ta preestriks.
(Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja  paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. Paavst Leo X alahindab olukorra tõsidust nimetades Lutherit alguses joobnud saksa mungaks,... suutmata äratunda ja mõista, et Luther on  eelkõige  vaid  sütik nendes sündmustes, mis ajaloos kogunenud pahameele katoliku kiriku vastu  plahvatama panevad. Tagajärjed kujunesid välja samm- sammult . Vaatamata raevukatele  rünnakutele katoliku kiriku poolt jääb Luther oma veendumustele kindlaks.)
Wormsi  riigipäeval a.1521 ütleb ta Saksa- Rooma keisri Karl V ning  riigi ilmalike ja vaimulike ülikute ees oma kuulsad sõnad: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või. Aidaku mind Jumal!”
Lutheri südamesooviks oli, et  inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tema  Piibli tõlge  saksa keelde (1522-1534)  paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele.
(Luther oli suur muusika armastaja . Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.)
Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,.. Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades.
Kindlasti tema üks kuulsamaid kirjutisi on „Väike katekismus “, selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Selle aluseks on kolm Lutheri jutlusteseeriat aastast 1528.
Martin Luther ei olnud lihtsalt uue õpetuse rajaja: uusi tõlgendusi pakuti välja ka enne teda ja kiriku kritiseerijaidki oli juba sajandeid enne teda. Ent Lutheril läks korda läbi murda Rooma süsteemsest mõjuvõimust ja muuta selle kaudu ka pöördumatult kristluse nägu Euroopas – ning pikemas perspektiivis kogu maailmas.
Legend:
Lutherit peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu.
Nii kirjeldab Martin Luther värvikalt on tegemisi: “Ma olen üksnes Jumala Sõna õpetanud, jutlustanud ja kirjutanud, midagi muud pole ma teinud. Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna” (raamatust “Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust ”).
Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile.
Luterlus

• Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
  
• Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks
  
• Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest.
  
• Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga ." (Augsburgi Usutunnistus)
  
• Kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks.
  

Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni:

Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega . Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega.

Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents , asutati 1993, ühendab 21 kirikut.

• Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana- Liivimaa . Kirik allus kuningavõimule.
  
• Luterlus on kristluse üks harudest.
  
• Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal.
  

Luterluse põhitõed:
* Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust
* Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust
* Ainus autoriteet on Piibel
* Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel
* Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik.
  
• Kirikul on 12 praostkonda, 166 kogudust, 47 000 annetajaliiget ja 207 vaimulikku.
  
• EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni - ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve nende üle.
  
• EELK kõrgeim seadusandlik organ on kirikukogu , kuhu kuulub 65 vaimulikku ja ilmikliiget. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kaks korda aastas.
  
• Kirikul on oma rakenduskõrgkool - Usuteaduse instituut - kus õpivad nii tulevased vaimulikud, kuid ka kiriku kutsetöölised (laste- ja noortetöö tegijad , usuõpetajad jt).
  
• EELK annab välja ka ajalehte Eesti Kirik, mis on nii mahult kui trükiarvult suurim vaimulik perioodiline väljaanne Eestis.
  
• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulub kahte tähtsasse rahvusvahelisse organisatsiooni: Kirikute Maailmanõukokku ja Luterlikku Maailmaliitu.
  
• EELK partnerid on Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Põhja- Elbe Evangeelne Luterlik Kirik ja Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaal.
  

Piiskopid:
Peapiiskop Andres Põder
Piiskop Einar Soone  
Piiskop Andres Taul 
Peapiiskop Kuno Pajula (1924-2012) 1987-1994
Peapiiskop Jaan Kiivit (1940-2005) 1994-2005 
Peapiiskop Edgar Hark (1908-1986) 1978-1986 
Peapiiskop Alfred Tooming (1907-1977) 1967-1977 
Peapiiskop Jaan Kiivit (1906- 1971 ) 1949-1967 
Piiskop Johan Kõpp ( 1874 -1970) 1939-1944 
Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ( 1886 -1941) 1934-1939 
Piiskop Jakob Kukk (1870-1933) 1919-1933
EELK kirikud:
Aegviidu kirik; Alatskivi  kirik; Ambla kirik; Anna kirik; Anseküla kirik; Audru kirik 
Avinurme  kirik; Elva kirik; Emmaste kirik; Esku kabel ; Haapsalu toomkirik; Haapsalu Jaani kirik; Hageri kirik; Haljala kirik; Halliste kirik; Hanila kirik; Hargla kirik; Harju-Jaani kirik; Harju- Madise kirik; Häädemeeste kirik; Iisaku kirik; Ilumäe kirik; Juuru kirik; Järva-Madise kirik; Jüri kirik; Karja kirik; Kihelkonna kirik; Kose kirik; Kuusalu kirik; Leesi kirik; Nõo kirik; Nõva kirik; Paistu kirik; Pickwa kabel; Põltsamaa kirik; Põlva kirik; Pühalepa kirik; Reigi kirik; Ridala kirik; Ruhnu puukirik; Ruhnu uus kirik; Räpina kirik; Suure-Jaani kirik; Tallinna Kaarli kirik