555 300 2180 325 7,8 160 5333 33,74 181 6033 38,17 0,48 0,35 552 296 2150 355 8,5 8,5 35,3 166 5533 35,00 168 5600 35,43 564 304 2170 380 9,1 168 5600 35,43 196 6533 41,33 548 294 2150 350 8,4
Jõgevamaa Laiuse voor 144 Järvamaa Tõrevere mägi 136 Kuru mägi (133 m), Valgehobuse mägi (106 m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m), Kellavere mägi (156 m) Põlvamaa Laanemägi 211 Pärnumaa Mägi Läti piiri ääres (Pati küla, 77 Tõstamaa - Varbla Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m),
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel...............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasuta...
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21.Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 22. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) Armulaud on osasaamine Kristuse ristiohvrist ning Tema Ihu ja Vere sakramentaalne vastuvõtmine leiva ja veini kujul. Armulaud on tähtsaim sakrament, kuna selles võetakse vastu armu jagaja ise, Jumala ainusündinud Poeg, meie Õnnistegija Jeesus Kristus. Ainult ristitutele Levik Eestis EELK 166 kogudust on koondunud 12ks praostkonnaks, mida juhivad praostid. Eesti Evangeelse Click to edit Master text styles Luterliku Kiriku pea on Second level peapiiskop Andres Põder Third level Tallinnas: Jaani kogudus, Fourth level Peeteli kogudus, Püha Vaimu Fifth level kogudus, Toompea Kaarli kogudus jne. Viljandi Pauluse kirik Levik Euroopas Luterlus on levinud peamiselt
30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg • Tööaja lühendamine Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 18. Töötasu, lisatasud; - Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. - Töötasu alammäär alates 01.01.2015.a. (miinimumpalk) on: - kuus 390 EUR (VV määrus nr. 166. § 1). (355 EUR) - tunnis 2,34 EUR (VV määrus nr. 166. § 1). (2,13 EUR) 19. Puhkused; • Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; • Puhkus aegub 2 aasta jooksul; • Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; • Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali
Tudengite arv 57 Sobivad pikkuse intervallid Alampiir (156,161] 156 (161,166] 161 (166,171] 166 (171,176] 171 (176,181] 176 (181,186] 181 (186,191] 186 (191,196] 191 16 Histogramm (diagramm) 14
Naine 19 12 164 70 26.03 teen ise kodus trenni Naine 17 10 165 70 25.71 sulgpall Naine 18 12 164 68 25.28 teen ise kodus trenni Naine 18 12 165 64 23.51 jalgpall Naine 16 10 158 62 24.84 teen ise kodus trenni Mees 17 10 189 88 24.64 jõusaal Naine 18 12 169 70 24.51 tantsimine Naine 16 10 166 67 24.31 tennis Mees 17 10 177 76 24.26 tantsimine Naine 16 10 176 75 24.21 jõusaal Mees 18 11 181 79 24.11 teen ise kodus trenni Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni Mees 19 12 183 80 23.89 teen ise kodus trenni
.........................................lk 8 Kasutatud kirjandus ...........................................................lk 9 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keemilised_elemendid http://www.paldgym.edu.ee/HTMLobj-2033/Keemia_p_hiteadmised.pdf http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_N_sissej.html Keemia IX klassile, Lembi Tamm, 2001. a. , lk 206-207 I Ene, Tallinna kirjastus "Valgus", 1985.a. , lk 166 9 Kokkuvõte Sellest referaadist sain ma teada lämmastiku keemilistest omadustest(ve- snikuga reageerides on lämmastik oksüdeerija). Veel tutvusin ma väärisgaasidega ja nende keemiliste omadustega. Selles referaadis räägitakse ka metallide ja nende ühendite omadustest. Metallid moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilstesse sidemetesse. Fosforil on eriline võime
Lennundus Eestis 1905. aastal toimub esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eestlastes tekib tõsine huvi lennunduse vastu. 1910. aastal saavad Tartu üliõpilased loa korraldada õhusõidukursusi. 1912. aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka u...
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Futurism Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................................................................3 Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad...................................................4 Futurism Venemaal.................................................................................5 Pildimaterjal.........................................................................................6 Kasutatud materjal.................
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia; Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India) 5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik) 7. Bengali keel – 189 miljonit kõnelejat (India ja Bangladesh) 8. Vene keel – 166 miljonit kõnelejat (Venemaa ja endised Nõukogude liidu riigid) 9. Jaapani keel – 128 miljonit kõnelejat (Jaapan) 10.Lahnda keel – 88,7 miljonit kõnelejat (Pakistan) 11.Malai keel – 84,3 miljonit kõnelejat (Indoneesia) 12.Saksa keel – 78,1 miljonit kõnelejat (Saksamaa) 13.Korea keel – 77,2 miljonit kõnelejat (Põhja- ja Lõuna-Korea) 14.Prantsuse keel – 75,9 miljonit kõnelejat (Prantsusmaa ja Kanada) 15.Telegu keel – 74 miljonit (India) 16
Järva Koeru 85 16 95 247 922 3428 2671 Järva Lehtse 85 23 190 204 848 4017 2769 Järva Lenini nim. 85 20 148 281 1915 3694 4502 Järva Leninlik Tee 85 19 180 284 1528 4057 4671 Järva Majak 85 22 186 256 555 3790 1962 Järva Oktoober 85 25 165 234 1112 4065 3919 Järva Tammsaare 85 23 208 248 758 4388 2895 Järva Türi NST 85 14 166 320 1229 3760 3266 Järva Udeva 85 12 125 169 971 3513 1847 Järva 9.Mai 86 35 286 392 1585 5458 5206 Järva Alliku 86 30 202 313 13384 4494 4949 Järva Aravete 86 33 257 319 2226 4462 6840 Järva Estonia 86 30 278 328 1798 6102 3958 Järva Imavere 86 26 258 232 990 4227 3763 Järva Jäneda ST 86 22 204 282 468 4355 1496
2002 Kultuurkapitali aastapreemia; Maalikunstnike liidu aastapreemia; 2000 Kristjan Raua nim. Kunstipreemia; Harpuun, Vaala galerii preemia; 1997 UNDP aastapreemia. Publikatsioonid: Kaie Kotov, "Marko Mäetamme visuaalne grammatika. Kunstiteaduslikud uurimused, 2004/1(13); Marko Mäetamm (autor), Lennart Mänd (köide). "Kõnelevad majad". Speaking houses. Ribop 2003, Tallinn; Michael Hübl. "Estland: John Smith (Marko Mäetamm und Kaido Ole)". Kunstforum International, Bd. 166 August oktoober, 2003; Anders Härm. Marko und Kaido. Dreams and Conflicts. The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the Biennale di Venezia. Tallinn 2003; Closing the Distance. Ed. Malgorzata Lisiewicz, Sirje Helme, "Laznia" Center for Contemporary Art, Gdansk 2002;
Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid määratlusi/andmeid mujalt ei leia). Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada. Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu...
· Tänaseks on koobas turvalisuse huvides suletud ning näha saab vaid väikest osa vaatplatvormilt · Seetõttu otsustas külastuskeskus luua käikudest 3D-mudeli, kus igaüks saaks virtuaalselt koobastes ringi vaadata · Ahhaa teaduskeskuse ning Piusa külastuskeskuse koostööl valmis koobaste 3D-mudel · Asuvad Põlvamaal Emumägi · Emumägi on Põhja-Eesti ( Lääne-Virumaa) kõrgeim tipp Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit · Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Rakke vallas Emumäe külast 2 km kirdes · Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala · Igal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu Lihula linnus · Lihula linnus asus Läänemaal, nüüdisajal asuvad linnuse varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas · Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal ·
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, ...
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Leiame punktid, staatorimähise toitepinge muutmisel tekkiva, tehistunnusjoone ehitamiseks. Pinge vähendamise tegur 1 = 1 = 0,7 0,7 × 380 = = 0,7 380 Tehistunnusjoone vääratusmoment , = 2 × , , = 0,72 × 362,4 = 177,576 Ülejäänud punktid tehistunnusjoonel leiame üldistatud valemiga = 2 × S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Ttehis ,Nm 166 170 159 148 138 128 121 113 0 3 110 Loomulik tunnusjoon 0.2 Tehistunnusjoon 0.4 s s1 0.6 0.8 0.98 9 1 0 50 10 0 15 0 20 0 25 0 30 0 35 0 40 0 5
Need sisaldavad häid süsivesikuid, kiudaineid, vitamiine ja mineraale. • Järele jäänud väike osa on mõeldud liha, kala, linnuliha, mereandide või valgurikka taimse alternatiivi jaoks nagu näiteks oad, läätsed, sojatooted. Sellest osast saab keha vajalikud valgud ning mõned mineraalid nagu näiteks raud, tsink ning ka vitamiine. Isiklik kehaanalüüs • Minu eesmärk oli kaalu kaotada ,tehes seda tervislikult. • Algkaaluks oli 66kg • Pikkus 166 cm • Ja minu baasainevahetus 1450kcal. • Ei treeninud ,kuid proovisin saada esialgu 8000 sammu päevas,enamjaolt ka õnnestus. • Minu toitumise näide ,nädala lõikes. Menüü Esmaspäev-Hommik Omlett suitsukanaga Esmaspäev-Lõuna Rasvavaba kohupiimakreem PROFeel. Esmaspäev-Õhtu Tatar kanaga Esmaspäev-Vahepala Apelsin ja õun.
Saku Gümnaasium EKSOPLANEEDID Referaat füüsikas AUTOR: KLASS: SAKU 2015 Sisukord 1 Sissejuhatus...............................................................................................................3 2 Üldist eksoplaneetidest..............................................................................................4 2.1 Planeetide avastamine........................................................................................4 2.2 Elu võimaldav piirkond........................................................................................4 2.3 Kepleri teleskoop.................................................................................................5 3 Ajalugu........................................................................................................................6 4 Leitud eksoplaneete..............................................
Tsiviilseadustiku üldosa seadus 4 16.03.2010 RIIGI ERAÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES OSALEMISE SEADUS Väljaandja: Riigikogu Akti või dokumendi liik: seadus Teksti liik: algtekst, terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.04.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTI, 15.04.2004, 24, 166 Vabariigi Presidendi 7. 04. 2004 otsus nr 572 Vastu võetud 24. märtsil 2004. a Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus Mõisted 1) riigi äriühing aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile; 2) riigi osalusega äriühing aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa;
9. Muud ärikulud 44 326 kr 70 418 kr ÄRIKULUD KOKKU 4 941 557 kr 5 765 408 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 32 kr 45 kr KOKKU rühm 10. 32 kr 45 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 166 341 kr 142 887 kr KOKKU rühm 11. 166 341 kr 142 887 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 1 256 690 kr -73 304 kr 12. Erakorralised tulud 0 kr 3 889 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 1 256 690 kr -69 415 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 1 256 690 kr -69 415 kr 25
9. Muud ärikulud 44 326 kr 70 418 kr ÄRIKULUD KOKKU 4 941 557 kr 5 765 408 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 32 kr 45 kr KOKKU rühm 10. 32 kr 45 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 166 341 kr 142 887 kr KOKKU rühm 11. 166 341 kr 142 887 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 1 256 690 kr -73 304 kr 12. Erakorralised tulud 0 kr 3 889 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 1 256 690 kr -69 415 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 1 256 690 kr -69 415 kr 25
VAR# 110: (________) "inst_36>o" GRP# 69: BEG = 161, LEN = 4 ----- 161 0: (I___) ( 2 1) V = 51 "inst_36>from0" 162 1: (____) ( 2 0) V = 55 "inst_36>from1" 163 2: (____) ( 0 3) V = 51 "inst_36>from2" 164 3: (I___) ( 0 0) V = 55 "inst_36>from3" VAR# 111: (________) "inst_37>o" GRP# 70: BEG = 165, LEN = 4 ----- 165 0: (I___) ( 2 1) V = 43 "inst_37>from0" 166 1: (____) ( 2 0) V = 47 "inst_37>from1" 167 2: (____) ( 0 3) V = 43 "inst_37>from2" 168 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_37>from3" VAR# 112: (________) "inst_38>o" GRP# 71: BEG = 169, LEN = 4 ----- 169 0: (I___) ( 2 1) V = 50 "inst_38>from0" 170 1: (____) ( 2 0) V = 54 "inst_38>from1" 171 2: (____) ( 0 3) V = 50 "inst_38>from2"
Väikesed ja laiad nõod, algselt järvedega täidetud või liigniiksed alad on kasvanud soodeks, mis hõlmad üle 1/5 Eestima Kõrgemad pinnavormid Eesti kõrgustike jalamid Eestis asuvad harilikult 70-100 m kõrgusel. Eristatakse kahte kõrgustike rühma: kuhje- ja kulutuskõrgustikud. Kulutuskõrgustikud on üpris tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus
1 Lihakonservid 1.1 Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kelle sortimenti kuuluvad ka konservid. Suuremad konservitootjad on Linnamäe lihatööstus ja Maag, lisaks neile näiteks ka Makro Trade Baltic. Välismaisetest konservitootjatest meie lettidel võiks ära mainida Jean Brunet tooted. 1.1.1 AS Linnamäe Lihatööstus (Linpet) Linnamäe Lihatööstus on pikkade traditsioonidega, tuntud kui suurim ja vanim ulukilihatoodete valmistaja Eestis. Linnamäe Lihatööstus alustas tegevust 1989. aastal. Märkimisväärne on see, et Linnamäe Lihatööstus on üks esimesi erakapitalil loodud lihatööstusi Eestis. Linnamäe Lihatööstuse põhitegevusaladeks on ulukite kokkuost, ulukilihast ja muust lihast toodete ...
6 августа 1945 года бомба под названием «Малыш» была сброшена американской авиацией на японский город Хиросима, а 9 августа заряд под названием «Толстяк» ВВС США сбросили на Нагасаки. Общее количество погибших составило от 90 до 166 тысяч человек в Хиросиме и от 60 до 80 тысяч человек — в Нагасаки. Несмотря на то, что с момента окончания Второй мировой войны прошел 71 год, между Россией и Японией не заключён мирный договор. Боевые действия во Второй мировой войне происходили на 5 театрах
Looduses leudub peamiselt uraniiti ja uraandioksiidi UO2 Uraani leiukohad (2003): Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia 457 tuhat tonni USA 361 tuhat tonni Kanada 331 tuhat tonni Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia. Fossiilsete kütuste kasutamise suunad Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad)
On kaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse ettevõtteid Järvamaa turismiressursid 4 Turismistatistika 2011 23 majutusasutust, aastaringselt 17 ettevõtet Ööbinud külastajaid 10 873 inimest, neist 41%puhkusereisil ja 50% tööreisil Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad
639 53,25 2 961 562,3 460 46,00 2 563 189,6 495 41,25 1 874 1051,6 445 55,63 2 584 478,5 432 54,00 1 508 530,3 706,2 60,88 8 166 379,7 552 46,00 3 930 674,6 714 71,40 11 848 298,2 672 61,09 21 213 470,4 490 49,00 6 040 562,1 562,4 57,10 4 392 272,5 833 65,69 19 078 301,9 490,8 44,54 1 890 240,2
[g] ava sõelal [g] [%] [%] Li, % [mm] 22,4 0 0 0 100 5,07 16 28 1,0 1,0 99 11,2 1130 42,7 43,7 56,3 8 783 29,6 73,3 26,7 2600 5,6 502 19,0 92,3 7,7 4 166 6,3 98,6 1,4 2 16 0,6 99,2 0,8 1 2 0,1 99,3 0,7 põhi 19 0,7 100 0 - Järelikult saadi killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Tabel 5 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] 1 (d/2) 0...5 0,1
kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100
NB hulknurga võib jaotada võrdseteks Vastus. Kuusnurga ümbermõõt on 48cm. võrdhaarseteks kolmnurkadeks, terve 2)pindala hulknurga pindala on ühe kolmnurga pindalast n korda suurem P=48cm r=6,93cm 3 3 =166,32 (cm ) 166 (cm ) ümardada kolme tüvenumbrini, sest andmetes on kõige täpsem mõõtarv nii 3 Vastus. Pindala on 166 cm . 29.Kolmnurkne püstprisma - põhjadeks ehk Ül.1188 põhitahkudeks on kaks võrdset komnurka; Selgitada püstprisma elemente.
kui ka tõusu- ja mõõnanurga suuruse ning selgejoonelise väljakujunemise poolest. 13 Tabel 5 Absoluutne liikumishulk loetud jalakäijate kohta 31. III ja 3. IV 1922 ööpäeva kohta. A. City-keha punktides: 31. III 3. IV 47 Kivisild 32 166 281 26 Rüütli t. 27 166 741 225 24 Riia t. 225 743 B. City ääreosades ja -jäsemeis: 14 Tähe t. 17a 4 284 422
Andekas konstruktor hukkus lennuõnnetusel 1942. aastal. REAKTIIVSÕJALENNUKID HÄVITUSLENNUK LOCKHEED F-104G ,, SUPER STARFIGHTER" USA Esmalend 5. oktoober 1960 Tiivapindala 18,2 m² Tiivaulatus 6,7 m Pikkus 16,7 m Tühimass 6490 kg Stardimass 13 166 kg Maksimaalkiirus 2300 km/h Lennulagi 17 000 m Lennukaugus 1500 . . . 2900 km Meeskonnaliikmed 1 Relvastus 1 kahur, rakettrelvadt, kuni 2200 kg pomme Jõuallikas üks turboreaktiivmootor General Electric, veojõuga 7170 kgf Lockheed tehastes alustati hävituslennukite F-104 projekteerimist 1951. aastal. F-104G, mis on oluliselt täiendatud ja muudetud variant suudab kanda ka tuumareva. Rohketele
Katalüüsi mehhanismid Katalüsaatori roll Valdav enamus biokeemilisi reaktsioone on aeglased ei vasta metabolismi nõuetele Katalüsaator on substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist jäädes ise reaktsiooni lõpuks muutumata kujule Katalüsaator · kiirendab reaktsiooni toimumist · ei muuda tasakaaluolekut · ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks · võimaldab metabolismi regulatsiooni Biokatalüsaatorid · valgud ensüümid · katalüütiline RNA ribosüümid Biokatalüsaatoreid iseloomustab · kõrge spetsiifilisus · kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaiooni...
reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317
peatükk on tuntud moodsas iidse Egiptuse uurimises, sest sinna on koondatud patustamised ja sellepärast, et seal on illustratsioon, mis üldiselt saadab kompositsiooni, mis kujutab surnud inimese südame kaalumist Osirise, surnute valitseja, kohalolekul. Enamik käsikirju sisaldavad ka pöördumist Osirise poole, kus lahkunu kuulutab süütust mitmetes pattudes (need 38 pattu). Pilt 4. Surnu südame kaalumine Huneferi papüüruselt. 7 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 166 Kokkuvõte Egiptuse usundi põhitõdeteks olid: 1. Usk hinge surematusse ja kadunud sugulaste ja sõprade tunnustamine peale surma. 2. Usk taaskehastumisse, kus hing elab pärast surma. 3. Usk südame-hinge, ka ja varju jätkuvasse eksistentsi. 4. Usk ohverduste muutumisse ja matuseohverduste ja kingituste tõhususse. 5. Usk võimusõnade tõhususse, sh nimide, maagiliste ja religioossete valemite jms. 6. Usk kohtumõistmisesse
sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 5. Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust. Küsimused lk 166 1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid autosoomideks? Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
