Vihmametsad (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Geograafia
Vihmametsad
Referaat
Tallinn 2013
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
Sisukord
1. Sissejuhatus vihmametsadest……………………………………..3
2. Vihmametsade levik ja kliima………………………………………4
3. Vihmametsade taimed ja loomad………………………………….5
4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid………...6
5. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………..7
27
28
29
30
31
32
1.Sissejuhatus vihmametsadest
Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 
keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias.  Vööndis  valitsevad parimad 
kasvutingimused : piisavalt sademeid ja  aastaringselt  soojust.
Taimestik  on lopsakas ja  loomariik  väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 
taimeliikidest  arvatakse  elavat  just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 
seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 
viib mõtted viljakale mullale, kuid  mullad  on seal vaesed ja taimed on väga 
otstarbekalt kõik  ressursid  kokku  kogunud .
Ekvaatorist kaugenedes muutub  vihmamets  järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada
heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti  rohumaa  e.  savann , kus puud saavad vaid 
üksikult kasvada.
Iseloomustavad suurusi:
1.     kliima on aastaringselt soe ja niiske;
2.    sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);
3.    taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane;
4.    taime- ja  loomaliike  kõige rohkem;
5.    paljud  linnud   talvituvad  vihmametsades;
6.    vihmametsad on  koduks   paljudele  suguharudele, kes on seal elanud 
aastatuhandeid. 
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
2. Vihmametsade levik
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini.
Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase  jõgikond  Lõuna Ameerikas,  Malai  
saarestik  ja  Malaka  poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa  Austraalia  
põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 
ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle  loodusvööndi  piirid langevad 
kokku ekvatoriaalse  kliimavöötme  piiridega.
Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia,  Columbia ,  Peruu , 
Ecuador ,  Venezuela - Lõuna Ameerikas,  Indoneesia  saarestik-  Euraasias  ja  Gabon  ja
Kamerun - Aafrikas.  Amazonases  ja  Kongo  jõe madalikul kutsutakse vihmametsi 
rimbaks, Ladina – Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida – Indias ja Indoneesias 
džungliks.
3. Vihmametsade kliima
Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja 
niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest 
ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta 
vältel  seniidis  või selle lähedal. 
Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 
1500-2500 mm. Sademehulk oleneb  ekvatoriaalses  vööndis peamiselt pinnamoest 
ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt 
on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni 
keskpäevani on taevas selge ning  õhutemperatuur  tõuseb  järjest.  Maapind  
soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt  aurub  õhku ohtralt vett, mis  kerkib  
kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või 
pärastlõunaseks ajaks  kattub  taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis 
kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning 
päikesepaisteks, kogu loodus hakkab  särama  ja haljendama, kuni  ootamatult  saabub
öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka 
päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused.
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
4. Vihmametsade taimed
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on 
taimkate  tihe ja lopsakas ning  liigirikas . Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei 
leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva  puuliigi . Taimed on võimalikult 
heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde.
Mitmed  taimeliigid  kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada
varjus . Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. 
Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed.  Liaanid  ei  kasvata  
endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid,  pürgides  järjest kõrgemale, 
valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri  pikkuseks . Orhideed aga 
ammutavad eluks vajaliku ja  mineraalse  toidu veest ja õhust. Veel kasvavad 
vihmametsas  balsapuud, roosipuud, tekad,  mahagonid , eebenid, kautšukipuud, 
epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 
5. Vihmametsade loomad
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 
Selleks, et puudel  liikuda , on nad tavaliselt hea  ronimis - ja hüppevõimega või on neil 
hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike,  okstel  ripuvad selg
allapoole üliaeglaste  liigutustega  laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), 
lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, 
imetillukesed  koolibrid  jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida 
vihmametsades alati leidub.  Erksad  värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi 
peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad 
saagi järele  maod , mõned neist on ülimalt  mürgised . Puulatvade kohal luuravad saaki 
kotkad . Ööloomadel on hiiglasuured silmad ( ööahv ) või väga tundlikud  kõrvad  ja nina, 
paljud  mardikad  helendavad ööpimeduses.
Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja 
termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada 
need, kes on suutelised liikuma  tihedas  padrikus – okaapid, suurimad  inimahvid  - 
gorillad , kiskjatest Aasias  tiigrid , Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas  leopardid .  
Väga rikkalik on jõgede ning  järvede   loomastik . Veekogudes elavad paljud  kalaliigid , 
arvukalt on  krokodille , jõehobusid, mitmesugused veelinde
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
6. Inimtegevus vihmametsades
Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja 
kurnab , väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, 
mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine.                                             
Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist 
kasvu inimesed on sinna  asunud  võrdlemisi  hiljuti . Vihmametsade alal elab siiani 
võrdlemisi vähe inimesi.  Vaiadel maja Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast 
tugevat vihmahoogu põrand  kuivaks   jääks . Ehitusmaterjali on vihmametsades 
palju: lehti katuse tarvis,  liaane  ja peenemaid puutüvesid  seinteks  jne.           
Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest  veeteed  pidi on kergem 
ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja  rannikule  on tekkinud juba ka päris 
suuri linnu.                                                                                                  
Põliselanikud  tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada
vaid  Farmerid  põletavad vihmametsa  mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja 
haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks 
riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure.
Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid  kasulikke   puuliike . 
Vihmametsade  aladele , eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, 
suhkruroo , õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi.  Ürgmets  jäetakse põhiliselt alles, 
maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse
varjutaluvad  puud, nagu  õlipalm , kautšuki- või  kakaopuu . Metsa varjus 
kasvavad hästi ka  banaanid . Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas 
Aafrika vihmametsi  tihedamalt  asustama hakata: esimesed kindlustasid 
inimestele toidu, teine sissetuleku. Täiendavat elatust annab väärispuude 
väljaraiumine   metsast , mõnel pool ka maavarade kaevandamine.
7. Keskkonnaprobleemid
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt 
vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, 
samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Seni ligipääsmatutesse piirkondadesse 
rajatakse  uusi teid ja asulaid ning metsade laastamine üha suureneb. Meie 
oleme  harjunud   teadmisega , et kui mets maha võtta, siis kasvab sinna 
mõnekümne aasta pärast asemele uus mets. Vihmametsad aga ei kasva 
endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Miks see nii on? 
Igapäevased  vihmad  ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast  toitained  väga kiiresti 
välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt 
juurde ei tule, muutub  muld  paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui 
mets maha  raiuda  ja maa  põlluks  või karjamaaks teha. Metsade hävitamine 
kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni.
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
KASUTATUD KIRJANDUS
Google.ee 
Otsingumootorisse: vihmametsad 
Vikipeedia 
170
171
172
173

Document Outline

• Iseloomustavad suurusi: