Luksemburgi Suurhertsogiriik (0)

1 Hindamata

Tamsalu Gümnaasium
Luksemburgi Suurhertsogiriik
Referaat
Tamsalu 2012
SISUKORD
1 Riigi üldiseloomustus 3
1.1 Riigi üldandmed 3
1.2 Geograafiline asend 3
1.3 Loodus 4
1.4 Riigi arengutase 4
2 Rahvastik 5
3 Energiamajandus 6
4 Põllumajandus 7
5 Metsamajandus 8
6 Töötlev tööstus 9
7 Teenindusmajandus 10
7.1 Transport 10
7.2 Turism 10
8 Kasutatud kirjandus 11

Riigi üldiseloomustus

Riigi üldandmed

Luksemburgi pindala on 2 586.4 ruutkilomeetrit. Inimesi elab seal 493 500. Riigi pealinn on Luxembourg , mis on ka riigi suurim linn. Selle pindala on 51.46 ruutkilomeetrit. Pealinna rahvaarv on 88 586. Riigikeel on luksemburgi keel, administratiivkeeled on prantsuse, saksa ja luksemburgi keel.

Geograafiline asend

Luxembourg asub Euroopa keskosas. Riiki ümbritsevad idast Saksamaa, põhjast ja läänest Belgia, lõunast Prantsusmaa. Riigil veepiir puudub. Luksemburg asub Ardennide mäestiku lõunaserval (vt Joonis 1).
Joonis 1. Luksemburgi ja tema naaberriikide kaart

Loodus

Pealinn Luxembourg asub 300 meetri kõrgusel merepinnast. Riigi põhjapoolse kolmandiku nimi on Oesling, mis on riigi mägine osa. Seal asub ka Luksemburgi kõrgeim punkt, Wilwerdange, mis on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Lõunapoolse kahe kolmandiku nimi on Gutland, mis on riigi tasasem ala. Luksemburgi kliima on suhteliselt pehme. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0.80 C, juulis 17.5 C. Oesling on jahedam ja niiskem ala. Gutland on soojem ja kuivem . Enim sademeid on riigi edelaosas.

Riigi arengutase

Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Tööstussektoris, kus hiljuti domineeris terasetootmine on nüüd mitmekesistunud kummi- ja keemiatööstusega. Luksemburg kuulub erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks Euroopa Liit, NATO , OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ), ÜRO. Luksemburgis on esindatud maailmatasemel firmad: Microsoft, Siemens , Skype, FedEx .

Rahvastik

Luksemburgis elab 493 500 inimest. Luksemburgi rahvaarvust moodustavad 43,7% välismaalased. Kõige suurema kogukonna moodustavad portugallased (16,2%), prantslased (5,8%) ja itaallased (3,9%). 83% riigi rahvastikust elab linnades. 79 linnas on inimesi rohkem kui 1000, neljas neist on inimesi üle 10 000. Need linnad on Luxembourg (76 400 in.), Esch -sur-Alzette (27 100 in.), Dudelange (17 300 in.), Differdange (10 200 in.). Kõik neli linna asuvad riigi lõunapoolel. Esch-sur-Alzette, Dudelange ja Differdange asuvad riigi edelaosas. Kõige tihedamini on asustatud Luxembourgi ümbrus ja riigi edelaosa, mis on suurim terasetootmise piirkond riigis. Kõige väiksem rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas, kus asub Ardennide mäestik (vt Joonis 2) . Luksmburgi keskmine rahvastiku tihedus on 166 inimest ruutkilomeetri kohta. Naaberriikide rahvastikude tihedused on: Prantsusmaa – 109 inimest ruutkilomeetri kohta, Saksamaa – 230 inimest ruutkilomeetri kohta, Belgia – 333 inimest ruutkilomeetri kohta.
Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart.

Energiamajandus

Luksemburgis pole põliseid energiaallikaid peaaegu üldse. Riik sõltub väga suurel määral elektri ja fossiilsete kütuste impordist. 92% Luksemburgis kasutatavast energiast imporditakse Belgiast ja Saksamaalt. Ise toodetakse elektrit puidust, veest, õhust ja jäätmetest mis on taastuvenergia . Hüdroelektrijaam Viandenis on Euroopa suurim. Väikestes kogustes toodetakse elektrienergiat ka päikesesoojusest. Elektritarbimine Luksemburgis aastal 2000 oli 6.2 miljardit kWh. Riik ise tootis vaid 467.7 miljonit kWh. 57.7% sellest oli fossiilkütustest ja 25.7% tuuleenergiast (vt Joonis 3).
Joonis 3. Luksemburgi energiatootmine aastast 1980.

Põllumajandus

Luksemburgi majandusest moodustas põllumajandus aastal 2000 ainult 1%. Luksemburgi kliima on soodne mitmete põllukultuuride kasvatamise, kuid halb pinnas takistab seda. Kõige rohkem kasvatatakse otra , kaera, kartulit , nisu, puuvilju ja viinamarju veini tootmiseks. Umbes 42% riigi maast on põllumaa, Luksemburgi maast kasutatakse ainult 1% pidevalt vilja kasvatamiseks. 80% põllumajanduse kasumist tuleb elusloomade kasvatamisest. Kuigi lammaste ja sigade kasvatamine on langenud on see-eest kasvanud piima andvate loomade kasvatamine ja piimatööstus on viimasel kümnendil arenenud kiiresti. Piimatööstus toob üle poole põllumajanduse. Veinitööstus toodab viinamarjadest umbes 15 miljonit liitrit veini, millest 4/5 eksporditakse Belgiasse ja Hollandisse. Ülejäänud vein imporditakse Prantsusmaale ja Saksamaale.

Metsamajandus

Umbes 33.6% Luksemburgi pindalast on metsaga kaetud, mis on umbes 87 000 hektarit. Riigi põhjaosas kasvab põhiliselt pöök ja tamm. Jõgede kallastel võib leida musta leppa ja paju. Puidutööstus on riigis tähtsal kohal, kuigi see on vähe arenenud. Metsa toodang ületab riigisisese tarbimise ja seega eksporditakse suurem osa puidutoodangust. Pajudest toodetakse põhiliselt ornamente kaunistusteks, teised puud lähevad palkideks. Majade ehituseks ja muuks töötluseks. Pööki ja musta leppa kasutatakse puidust esemete valmistamiseks nagu mööbel, uksed, aknad.

Töötlev tööstus

Luksemburgis leidub raua maaki. Riigi suurim tööstusharu on raua- ja terasetööstus, mis sai alguse juba aastal 1850. See tõi riiki kümneid tuhandeid välismaalasi tööle. Suurimad terase ja raua tehased paiknevad edela Luksemburgis, kus on rauamaagi kaevandused. Pärast II Maailmasõja lõppu on riigi tööstusharusid mitmekülgsemaks muudetud. Riigis on klaasi-, tsemendi-, rehvide-, magnetlintide- ja arvutitööstused. Viadenis on Euroopa suuruselt teine pumbajaam, mis toodab tipp hüdroelektrit.
Luksemburg ekspordib masinaid ja seadmeid, terase tooteid, kemikaale, kummist tooteid ja klaasi. Impordib aga mineraale , metalle, toidukaupu ja kvaliteet tarbekaupu. Peamised ekspordi partnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia , Itaalia ja Holland . Peamised impordi partnerid on Belgia, Saksamaa, Hiina, Prantsusmaa ja Holland.

Teenindusmajandus

Transport

Kuna riigi põhjaosa on mägine, siis on seal raske teed mööda kaupa transportida ja peab seda tegema läbi õhu. Kuna riik on väike ja naaberriigid on lähedal on teed mööda transport lihtne. Luksemburgis on tõhusad maantee-, raudtee - ja õhutranspordi vahendid. Teedevõrk on moderniseerunud iga aastaga ja on loodud 147 kilomeetrit maanteid mis ühendavad pealinna ja naabermaid.
Tänu Prantsuse kiirrongide süsteemile on renoveeritud riigi pearaudteejaam ja hiljuti avati Luxembourgi lennujaam. Lähimate aastate jooksul loodetakse luua trammi ja kergraudteid riigisiseselt. Suviti on Moselle jõel parvlaev turistide vedamiseks.

Turism

Turism on Luksemburgi majanduses tähtsal kohal, turism moodustas aastal 2009 8.3% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Ligi 25 000 inimest töötab turismivaldkonnas. Reisi ja turismi konkurentsivõime aruanne asetab riigi maailmas 15. kohale. Suurimad sihtkohad on ajalooline Luxembourgi linn, keskaegne Viaden, Echternach oma kloostri ja veinialadega, Müllerthal oma kaljudega idas ja mägine Oeslingi linnaosa . Pealinnas asuvad mitmed Euroopa Liidu tähtsad instituudid, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Investeerimispank.
Eesti turismifirmad pakuvad reise Luksemburgi vähe. Lennudki sinna toimuvad üks või kaks korda kuus ja lendude hinnad edasi-tagasi jäävad vahemikku 270-450€.

Kasutatud kirjandus

Luxembourg http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg Vaadatud 02.01.2012
Luxembourg (city) http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg_(city) Vaadatud 03.01.2012
Luksemburgi Suurhertsogiriik http://www.les.lu/?id=10338 Vaadatud 03.01.2012
Luksemburgi Suurhertsogiriik http://www.vm.ee/?q=en/taxonomy/term/114 Vaadatud 02.01.2012
List of towns in Luxembourg by population http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_towns_in_Luxembourg_by_population Vaadatud 03.01.2012
Luxembourg – Agriculture http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Luxembourg-AGRICULTURE.html Vaadatud 04.01.2012
Luxembourg in a nutshell http://www.luxembourg.co.uk/nutshell.html Vaadatud 02.01.2012
Joonis 1. http://www.google.ee/imgres?q=luksemburg+map&um=1&hl=et&sa=N&rlz=1C1ASUT_enEE460EE460&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=zogex75Oa5oEmM:&imgrefurl=http://www.luxembourg.co.uk/faq.html&docid=A02OxLk_1STgkM&imgurl=http://www.luxembourg.co.uk/pics/luxembourg_in_europe.jpg&w=719&h=467&ei=BRYUT73vMYuh-QbH-pH0Ag&zoom=1&iact=rc&dur=382&sig=116457775206987411684&page=1&tbnh=133&tbnw=204&start=0&ndsp=22&ved=1t:429,r:16,s:0&tx=51&ty=91 Vaadatud 02.01.2012
Joonis 2. http://www.google.ee/imgres?q=luxembourg+density&um=1&hl=et&rlz=1C1ASUT_enEE460EE460&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=bzhnCfA4Gl_jVM:&imgrefurl=http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_communes_of_Luxembourg_by_population_density&docid=Snv85p98bkFGoM&imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2f/Communes_of_Luxembourg_Density.PNG&w=203&h=270&ei=VxYUT8W1H8qr-gbRlP2wAg&zoom=1&iact=rc&dur=245&sig=116457775206987411684&page=1&tbnh=145&tbnw=108&start=0&ndsp=20&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=27&ty=55 Vaadatud 03.01.2012
Joonis 3. http://www.google.ee/imgres?q=luxembourg+energy&um=1&hl=et&rlz=1C1ASUT_enEE460EE460&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=UAWz3_Qa_VbrlM:&imgrefurl=http://205.254.135.7/countries/country-data.cfm%3Ffips%3DLU&docid=pz0LJEoz1DYzHM&imgurl=http://205.254.135.7/countries/img/charts_png/LU_totpro_img.png&w=500&h=500&ei=iRYUT4e_FMe6-AaOk7XVAg&zoom=1&iact=rc&dur=344&sig=116457775206987411684&page=1&tbnh=147&tbnw=146&start=0&ndsp=19&ved=1t:429,r:13,s:0&tx=63&ty=70 Vaadatud 04.01.2012
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

230147 Õppematerjali autor

Luksemburg luxembourg Luksemburgi Suurhertsogiriik Teenindusmajandus Energiamajandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

Industriaalühiskond

Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn

Ajalugu

doc

Räägime palju, hoolime vähe.

47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o

Kirjandus

docx

Frederick Lad Olmsted

Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli vaevalt nelja aastane. Tema isa abiellus u

Maastikuarhitektuuri ajalugu

pptx

Prillidega ujuma

Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=261&dur=1310&hovh=183&hovw=275&t x=72&ty=94&sig

Meditsiin

pptx

Minu lemmik näitleja - Matt LeBlanc

Minu lemmik näitleja Matt LeBlanc Autor: KarlErik Reim Juhendaja: Ako Rääbis Varasem elu Matt LeBlanc, sünninimega Matthew Steven LeBlanc sündis Newtonis, Massachusettsi osariigis. Tema ema, Patricia töötas büroojuhatajana ning tema isa, Paul oli mehaanik. LeBlanci juured ulatuvad Itaaliasse ning PrantuseKanadasse.[1] Karjäär 1987. aastal oli Matt Heinz Tomato Ketchup reklaami peaosaline. 1988. aastal oli tal regulaarne roll TV sarjas TV 101. LeBlanc sai oma karjäärile hoo sisse situatsioonkomöödias ,,Sõbrad'', kus ta mängis Joey Tribbiani rolli. Sealt alates sai LeBlanc ning teised näitlejad sarjas ,,Sõbrad'' ülemaailmse kuulsuse. Matt ilmuma mitmetes filmides: ,,Ed''; ,,Lost in Space''; ,,Charlie's Angels'' ning ,,All the Queen's men''. 2011. aastast alates on Matt mänginud treeneri rolli sarjas Episoodid.[1] [2] [3] [4] [5]

Meedia

docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu

pptx

The Royal Family

The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary

British culture (briti kultuur)

docx

Rein Rannapi elulugu

Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juu

Muusika

Rohkem sarnaseid