Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Värska valla regionaalanaüüs

10 Värska valla rahvastiku analüüsi kokkuvõtteks võib öelda, et olukord on halb ja tõenäoliselt järske positiivseid muutusi lähitulevikus ei toimu. Üheks võimaluseks olukorda parandada, on vajadus tegelda noortega vanuses 15-24, et neil tekiks side kodukohaga ja nad ei lahkuks vallast. Noored 15-24 on suhteliselt arvukas vanusegrupp, mistõttu tähendaks nende äravool vallast töökäte kadu, piirkonna väiksemat atraktiivsust jne. Rahvastikuareng sõltub suurel määral riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast. Värska vald omalt poolt saab rahvaarvu püsimisele kaasa aidata vaid kaudsete vahenditega. Rahvastik võib suureneda sisserände tulemusena. Kuid ohuks elanikkonna vähenemisel on noorte, aktiivsete ja haritud inimeste lahkumine vallast linnadesse. Seega võib öelda, et Värska valda ootab ees langus, kuna rahvastik väheneb noorte lahkumisel vallast, mis tõstab jälle eakate

Regionaalpoliitika

15

doc

Eesti Rahvaarv

Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta

Ühiskond

22

doc

Rahvastik

*Miks erinevad statistilised näitajad tegelikest andmetest - - - *töötus vanusegruppide kaupa; *tööpuudus ametite kaupa *suurim tööpuudus ( ja põhjus) maakonniti: *)töötajate puudus ( valdkonnad, ametid) ’ ’ *ilmingud “AJUDE“ VÄLJAVOOL *ODAV TÖÖJÕUD a) b) EESTI ASULAD *Eesti vanemad asulakohad - - - EESTI LINNAD *46 linna, linnad maakonniti; *suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7  Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad

Demograafia

9

doc

Eesti rahvastik

Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab

Geograafia

8

docx

Demograafiline analüüs

.......................................10 SISSEJUHATUS Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Nimetuse demograafia võttis kasutusele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldakse, kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andemeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Käesoleva töö eesmärk on koostada demograafiline analüüs Lääne-Virumaa kohta. Hindan ja analüüsin oma tööpiirkonnas demograafilisi arengutendentse. Analüüsin sündimust, sündide arvu, mis vanuses naised sünnitasid, esmasünnitaja vanus, abielulisus, abielude arv, lahutused, suremusega seotud protsessid, ja rahvastiku rännet. 1.LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDEMED Üldandemed 01.01.2012 Lääne-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja hõlmab ajaloolise Virumaa läänepoolse osa. Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal.

Sotsioloogia

52

ods

Informaatika excel kodutöö

Tiitelleht Õppeasutus Aine Töö Teostaja: Matrikli nr Rühm Kuupäev Page 1  Tiitelleht Tallinna Tehnikaülikool Informaatika II 14.3.14 Page 2 Leida pühade kuupäevad ja nende nädalapäevad; pühade arv kuude ja nädalapäevade kaupa. Valemid peavad kehtima suvalise aastaarvuga. Pühad aastal 2017 Püha Kuu # Päeva #Kuupäev antud aasNädalapäeva # Kuu # uus aasta 1 1 1.01.2017 7 1 vabariigi aastapäev 2 24 24.02.2017 5 2 kevadpüha  5 1 1.05.2017 1 3 võidupüha  6 23 23.06.2017 5 4 jaanipäev  6 24 24.06.2017 6 5 taasiseseisvumispäev  8

Informaatika

12

doc

Eesti loodus

piiri.Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.(3) 2.2 Asustus 2008. aasta 20. juuli seisuga on Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ning 4437 küla.[1] 7 3.RIIK Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.(3) 3.1 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas

Loodusõpetus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54  Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2  EESTI

Geograafia

Kommentaarid (0)