Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
I ST 2 KÕ
Tatjana Zelenjajeva
Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs
Referaat
Õppejõud: Reino Veielainen
Mõdriku
2010
SISUKORD

Sissejuhatus ………………………………………………………………………… 3

Üldandmed …………………………………………………………………………. 3

Rahvastik ……………………………………………………………………………. 4

Narva linna demograafilised muutused ……………………………………………... 5

Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi …………………………………………….. 7

Sündmused, surmad ja iive ………………………………………………………….. 8

Abiellumus ja lahutus Narva linnas …………………………………………………. 9

Kokkuvõte ………………………………………………………………………….. 10
Kasutatud kirjandus ………………………………………………………………… 11
Sissejuhatus ………………………………………………………………………… 3 2
Üldandmed …………………………………………………………………………. 3 2
Narva linna demograafilised muutused ……………………………………………... 5 2
Sündmused, surmad ja iive ………………………………………………………….. 8 2
Abiellumus ja lahutus Narva linnas …………………………………………………. 9 2
Sissejuhatus 3
Üldandmed 3
Eesti 5
Teised riigid 5
Narva linna demograafilised muutused 5
2010.a 1. jaanuariks oli Narvas registreeritud 2 968 äriettevõtet (sh FIE-d). Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kuni 50 töötajaga) moodustavad põhimassi linnas tegutsevatest ettevõtetest, kusjuures lõviosa moodustavad mikro -ettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 10 inimest. 6
Jaanuar 6
Eesti Töötukassa 6
Sündmused, surmad ja iive 8
Abiellumus ja lahutus Narva linnas 9
Abielud ja lahutused 9

Sissejuhatus

Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Põhilised tegelde statiistika muutus demograafia sünonüümiks. Nimetuse demograafia võttis kasutamisele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldatakse kuidas defineerida demograafia ainet.
Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene.
Riik vajab andmeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus -, tööjõupoliitikat jne.
Minu töö annab ülevaate viimaste aastate rahvastikusündmustest. Esitatakse rahvaarvu, sündide, abortide, surmade , abielude ja lahutuste andmeid.
Mina olen narvalane ja seoses sellega minu demograafilise analüüsi objektiks on Narva linn.

Üldandmed

01.01.2008
01.01.2009
01.01.2010
Registreeritud elanike arv sh
66 621
65 886
65 506
- mehed
29 710
29 432
29 309
- naised
36 911
36 454
36 197
Naisi 1000 mehe kohta
1 242
1 238
1 235
Pindala (km²)
84,54
84,54
84,54
Asustustihedus (in/ km²)
788
779
775
Linna esmamainimine 1240 a.
Linnaõigused 1345 a.
Rahvastik
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Narvas 65 506 elanikku. Neist 29 309 ehk 44,74% olid mehed ning 36 197 ehk 55,26% olid naised.2010. aasta seisuga on 3,88% elanikest eestlased, 81,38% venelased , 2,64% ukrainlased , 2,22% valgevenelased , 0,78% soomlased , 0,52% tatarlased ja 8,59% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 69,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,2%. Rahvastiku tihedus on 775 in/km².
Võrreldes 2008. aastaga on Narvas elavate eestlaste arv vähenenud 2010. aastaks 2 635-lt 2 544-ni, aga venelaste arv 53 307 jäänud peaaegu samal tasemel.
Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses, tuh inim.)
1897
1922
1939
1959
1970
1980
1990
2000
2001
28,6
26,9
22,4
30,4
57,9
73,5
82,2
73,3
70,7
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
70,2
69,8
69,7
69,4
68,9
67,5
66,6
65,9
65,5
Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
Elanikkonna rahvuseline koosseis
Rahvus
Arv 01.01.2008
Arv 01.01.2009
Arv 01.01.2010
01.01.2010
Eestlased
2 635
2 571
2 544
3,88
Venelased
53 397
53 285
53 307
81,38
Ukrainlased
1 747
1 729
1 728
2,64
Valgevenelased
1 488
1 471
1 452
2,22
Soomlased
523
506
508
0,78
Tatarlased
348
340
339
0,52
Muud
6 483
5 984
5 628
8,59
Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
Rahvastiku koosseis kodakondsuse järgi
Kodakondsus
Arv
01.01.2008
Arv
01.01.2009
Arv 01.01.2010
%
01.01.2010

Eesti

29 967
29 969
30 152
46,13
Vene
22 612
23 294
23 565
36,05
Ukraina
150
158
166
0,25
Valgevene
46
47
48
0,07
Läti
65
67
66
0,10
Leedu
85
87
88
0,13

Teised riigid

297
129
148
0,23
Kodakondsus määratlemata
13 399
11 941
11 129
17,03
Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo

Narva linna demograafilised muutused

Narva on elanike arvult Tallinna ja Tartu järel vabariigis kolmandal kohal. Nagu me näeme 1990 aastal elas Narvas 82,2 tuhat inimest aga 2010 aastaks meie linna rahvastik vähenenud 65,5 tuhat inimesteni. Sellised muutused, minu meelest olid seepärast, et Eesti Vabariik sai iseseisvus ning 1990 – aastat olid väga rasked eleanikutele materiaalses plaanis. Teiseks põhjuseks on see, et paljud inimesed sõitsid tol ajal Eestist ära, näiteks paljud venekõnelejatest tehti otsuseid Venemaale kolitamiseks.
Narva traditsioonilisteks tööstusharudeks on olnud tekstiili- ja õmblustööstus, ja metalli- ja puidutöötlemine, mööbli tootmine. Viimastel aastatel on suuremat arengut näidanud kaubandus, teenused, metallitöötlus. Linna ettevõtete struktuuris on ülekaal kaubandusettevõtetel. Järgnevad teenused, tekstiili- ja õmblustootmine, transport, metallitöötlemine ning puidutöötlemine ja mööbli tootmine.

2010.a 1. jaanuariks oli Narvas registreeritud 2 968 äriettevõtet (sh FIE-d). Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kuni 50 töötajaga) moodustavad põhimassi linnas tegutsevatest ettevõtetest, kusjuures lõviosa moodustavad mikro-ettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 10 inimest.

Registreeritud töötud
Aasta

Jaanuar

Juuni
Detsember
1998
2 255
1 833
2 462
1999
2 659
3 434
3 421
2000
3 505
3 791
4 226
2001
4 536
4 173
3 533
2002
4 223
3 910
4 025
2003
4 055
4 041
3 940
2004
4 100
4 178
4 047
2005
3 693
3 647
2 880
2006
3 130
2 360
1 645
2007
1 450
1 272
1 311
2008
1 385
1 718
2 854
2009
3 322
5 232
7 119

Eesti Töötukassa

Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi
Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis
01.01.2008
01.01.2009
01.01.2010
Vanuse-grupp
Kokku
Mehed
Naised
Kokku
Mehed
Naised
Kokku
Mehed
Naised
0 – 4
2 937
1 513
1 424
3 018
1 560
1 458
3 088
1 596
1 492
5 – 9
2 898
1 500
1 398
2 941
1 513
1 428
3 027
1 541
1 486
10 – 14
2 608
1 374
1 234
2 574
1 359
1 215
2 655
1 406
1 249
15 – 19
4 246
2 173
2 073
3 672
1 885
1 787
3 156
1 596
1 560
20 – 24
5 288
2 735
2 553
5 190
2 731
2 459
5 104
2 691
2 413
25 – 29
4 377
2 256
2 121
4 436
2 297
2 139
4 494
2 365
2 129
30 – 34
4 403
2 155
2 248
4 262
2 107
2 155
4 092
2 045
2 047
35 – 39
4 559
2 218
2 341
4 600
2 256
2 344
4 721
2 332
2 389
40 – 44
4 485
2 078
2 407
4 319
1 997
2 322
4 175
1 919
2 256
45 – 49
5 526
2 459
3 067
5 228
2 341
2 887
5 020
2 280
2 740
50 – 54
5 374
2 394
2 980
5 410
2 409
3 001
5 400
2 404
2 996
55 – 59
5 212
2 152
3 060
5 244
2 155
3 089
5 216
2 180
3 036
60 – 64
2 981
1 164
1 817
3 526
1 417
2 109
4 108
1 651
2 457
65 – 69
3 833
1 363
2 470
3 216
1 117
2 099
2 650
925
1 725
70 – 74
3 349
1 047
2 302
3 615
1 147
2 468
3 877
1 234
2 643
75 – 79
2 733
734
1 999
2 632
704
1 928
2 515
667
1 848
80 – 84
1 320
311
1 009
1 462
341
1 121
1 588
375
1 213
85 +
492
84
408
541
96
445
620
102
518
Kokku
66 621
29 710
36 911
65 886
29 432
36 454
65 506
29 309
36 197
Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo
Selle tabeli järgi me näeme, et Narva linnas elavad rohkem naisi, kui mehi ning kõige rohkem neid vanuses 55 – 69 aastat. Esitatud Narva linna elanike struktuurist võib teha järelduse, et väikeste migratsioonimõjude juures hakkab proportsioon töötava elanikkonna ja pensionäride vahel perioodiliselt muutuma . Lähima viie aasta jooksul on oodata tööealise elanikkonna osa väikest kasvu võrreldes pensionäride osaga ja seda tänu suhteliselt suurele elanikkonna osale, kes on praegu vanuses 15-19 aastat ning väikesele 60-64 aastaste pensionieelikute osale, peale mida hakkab tööealise elanikkonna osa uuesti vähenema ja pensionäride osa suurenema. Silmanähtav on see, kuid 35-aastastest alates kisub miinus jõudsalt meeste poole ja neid on jäänud naistest üle tuhande võrra vähemaks. 80-84. eluaastatesse jõudes on aga miinus küündinud 375 meheni. Minu arvates see toimub sellest, et mehed on naiste tähelepanu köitmiseks sunnitud omavahel võimu, staatuse ja materiaalsete ressursside pärast võistlema. Meeste jaoks on nii võidu- kui kaotusvõimalused selles mängus suuremad, kuna nende sigimisedukus varieerub rohkem kui naistel. Seepärast ongi mehed paratamatult evolutsioneerunud naistest riskialtimalt käituma. Minu arvates meeste ja naiste eluea erinevusel on ka bioloogilisi põhjuseid. Nüüd ma tahan käsitlema sündmused ja surmad ning iive Narva linnas.

Sündmused, surmad ja iive

Rahvaarvu loomulik muutumine
Aasta
Elussünnid
Surmad
Iive
1995
605
957
-352
1996
594
878
-284
1997
568
940
-372
1998
549
1 033
-484
1999
588
991
-403
2000
648
973
-325
2001
658
1 025
-403
2002
693
1 058
-365
2003
612
1003
-391
2004
677
902
- 225
2005
706
930
-224
2006
628
893
-265
2007
557
993
-436
2008
644
949
-305
2009
645
917
-272
Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus)
Selle tabeli jargi me saame vaadata, et 1998 a. sündmus oli vähem kui surm 484 juhtumi võrra vähem ning peaaegu sama lugu oli registreeritud 2007 aastal. Aga tuleb märkida, et kõige rohkem sündmuste arv 693 oli registreeritud 2002. Aastal, aga surmade arvsel aastal oli 1058.

Abiellumus ja lahutus Narva linnas

Abielud ja lahutused

Aasta
Abiellud
Lahutused
1995
456
582
1996
351
382
1997
364
326
1998
340
280
1999
336
311
2000
296
256
2001
314
260
2002
321
277
2003
362
191
2004
452
198
2005
462
203
2006
563
206
2007
617
170
2008
478
209
2009
373
195
Ida-Viru Perekonnaseisu osakonna (Narva talitus)
Sotsiaalsest aspektist võib positiivseks pidada viimastel aastatel kasvanud abielude arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks. On meeldiv, et minu linnase tendents on abielude arvu suurendamine ja lahutuse arvu vähenemine. See tähendab, et inimesed rohkemini tahavad seadustada oma suhted ning luua oma pered.
Kokkuvõte
Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse demograafilise käitumise hulgisõltuvust. See tähendab, et üksikmeetmed nagu sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine , halb terviseseisund , tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest: vaimukultuur ja ühiskondlik moraal , perepoliitika ja koduhoid, tööhõive, rahva tervis, regionaalpoliitika , rahvuste integratsioon . Mitmeski nimetatud valdkonnas on Narva Linnavalitsusel viimastel aastatel märkimisväärseid algatusi.
Tänapäeval Eesti Valitsuse ja Riigikogu poolt heaks kiidetud mitte-eestlaste integratsioonipoliitika eesmärkideks on hoiakute muutmine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel, Eesti haridussüsteemi kujundamine keskseks integratsiooniteguriks, eesti keele oskuse järsk parendamine lähiaastail, kodakondsuse määratlemine ja mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerimine võimustruktuuridesse.
Kohaliku omavalitsuse tasandil hindab Narva Linnavalitsus murettekitavaks linnaelanikkonna vähenemist ja vananemist . Nendele probleemidele otsitakse lahendusi, püüdes edendada ühiskondliku elu, kultuuri ja majandust, sealhulgas järgmiste vahendite teel: väikeettevõtlust toetatakse ettevõtete tulumaksusoodustuste kaudu; rakendatakse krediidisoodustusi ja otsetoetust linna piirkonnas uusi töökohti loodavale tootmisele jmt.
Kasutatud kirjandus:

http://www.narva.ee/files/Narva_arvudes_2009_est_en.pdf

Eesti statistika aastaraamat 2010. Statistical Yearbook of Estonia. Tallinn, 2010.

Uibu, J. Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel. Tallinn, 1997.
11