a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................
Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Mis on BIOS? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Bootable 0% Initial Operating System 2. Basic 100% Input/Output System 3. Bridged 0% Interface On System Score: 0/10 2. Millised allolevatest on tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. HDD 0% 2. CPU 50% 3. Mälupesa 50% 4. toiteblokk 0% 5. CD-ROM 0% Score: 0/10 3. Millise "bridge"´i üle suhtlevad allolevad seadmed? USB Southbridge RAM Northbridge HDD AGP video card
aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest. See omakorda stimuleeris viimaste forsseeritud arendamist ning selline konkureeriv areng on kestnud tänapäevani. Tulemusena ei ole kumbagi tüüpi suudetud välja tõrjuda, küll on aga tekkinud nende erinevad rakendusalad. Bipolaartransistoridel valmistatakse suure töökiirusega mikroprotsessorid, mälud ja mitmesugused abilülitused. Nende puuduseks on väiksem lülituselementide arv ühel 1 kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve.
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina.
asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem. 1.5.1.Arendamine Microsoft otsustas luua kaasaskantav operatsioonisüsteemi, mis on kooskõlas OS / 2 ja POSIX toetada ja koos multi oktoobris 1988. Kui areng algas novembris 1989, Windows NT pidi olema tuntud OS / 2 3.0, kolmas versioon operatsioonisüsteemi poolt ühiselt välja töötatud Microsoft ja IBM . Et tagada liikuvus, esialgne areng oli suunatud Intel i860XR RISC protsessor , üleminek MIPS R3000 aasta lõpus 1989, ja siis Intel i386 1990. Microsoft jätkus ka paralleelne arendamine DOS-põhine ja vähem ressursi -nõudlik Windows keskkond, mille tulemuseks vabastamist Windows 3,0 mai 1990. Windows 3 oli lõpuks nii edukaks, et
(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25 Arvuti mälu ....................................................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM)......................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36
Kõik kommentaarid