Biojäätmed (0)

Tallinna Teeninduskool
Referaat
Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis
011K
Mary-Liis Poom
Juhendaja :Ülle Toots
Sisukord

• Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3
  
• Jäätmekäitlus lk4
  
• Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5
  
• Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6
  
• Eesti on tegelikult puhas Riik lk7
  

Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine
Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes , kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti . Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti . Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid , leib, sai, poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall , klaas, tuhk , suitsukonid, pakendid , vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest . Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed ( tel.1919) Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto (tel. 6395222) Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn- Sells (tel. 15155) Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenu sed (tel 1919) Aia- ja haljastujäätme d viiakse ära ka koduukselt. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida jäätmevedajate lt aia-ja haljastujäätme te äraveo. Sellist teenust pakuvad näiteks AS Ragn-Sells (), AS Veolia Keskkonnateenu sed () ja OÜ Resk (). http://www . Ragnsells.ee/h ttp://veolia.c ma.ee/http://v eolia.cma.ee/ Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavas se kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast . Biolagunevad kilekotid . Mida kujutab endast 100% biolagunev kilekott? Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose - ja riisitärklises t, sojavalgust või muust . Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendil iselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik? Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajanduses...
Jäätmekäitlus

Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia
Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegias , mille komisjon võttis vastu 2005. Aasta detsembris, käsitletakse olulist keskkonnamõju (KOM(2005) 666). Eli poliitikal on mitu põhieesmärki, sealhulgas jäätmetekke vältimine keskkonnasõbralike ja vähem jäätmeid tekitavate tehnoloogiate ja protsesside edendamise ning keskkonnasõbralike ja ringlussevõetavate toodete tootmise kaudu; ümbertöötamise edendamine, eelkõige jäätmete toorainena taaskasutamine ja korduvkasutamine; jäätmete ladestamise parandamine siduvate Euroopa keskkonnastandardite kasutuselevõtmisega, eelkõige õigusaktide näol; ohtlike ainete vedu reguleerivate õigusnormide karmistamine ja saastatud maade taasväärtustamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jäätmed kõrvaldada selleks ette nähtud rajatistes, võimalikult lähedal nende tekkekohale.
Strateegias sätestatakse olemasolevate õigusaktide lihtsustamine , tehes ettepaneku 1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv ) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja –käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega.
Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad jäätmeliigid ja nendega seonduvad probleemid.
Vahepeal on jõustunud direktiiv 2006/12/EÜ, millega kodifitseeritakse jäätmete raamdirektiiv. Kodifitseerimise käigus ei tehta teksti õiguslikke ega poliitilisi muudatusi. See direktiiv jääb kehtima kuni sisulise läbivaatamisettepaneku vastuvõtmiseni. Komisjon avaldas 2007. Aasta veebruaris tõlgendava teatise jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta (KOM(2007) 59), milles selgitatakse jäätmete ja kõrvalsaaduste mõistet tootmisprotsessi kontekstis. Kooskõlas komisjoni tegevuskavaga „Õiguskeskkonna lihtsustamine ja parandamine” teeb komisjon oma temaatilises jäätmestrateegias ettepaneku kodifitseerida ja lihtsustada kolm enam kui 15 aasta vanust titaandioksiidi direktiivi.
Eesti keskkond võrdluses teiste Euroopa Liidu maadega puhtam
Euroopa Liidu ministrid võistlesid vereproovide kemikaalisisalduses. Eesti keskkonnaministeeriumi sportliku abiministri veri on vanade Euroopa Liidu maade kolleegidega võrreldes nagu Eesti ise – üks puhtamaid
, Osa keemiast saavad inimesed ka kalast. Läänemereäärsetest riikidest on seda eriti palju Soomes, kus süüakse kala rohkem, ja selles sisalduvad polüklooritud bifenüülid on ühed ohtlikumad tervise mõjutajad. “Kui looma ja kana toitmise puhul saab kontrollida, mida ta sööb, siis Läänemere kala ujub vabalt ringi ning saab oma osa õhusaaste ülekandest, mis koguneb kalasse,” märkis Roots. otsekui looduslik haruldus .
Oht sõltub tervislikust seisundist
Tervise eest tuleb hoolitseda
Välisõhk on Eestis puhas
•• Tervisekaitseinspektsiooni keskkonnatervise osakonna juhataja Marina Karro sõnul on tervisele ohtlikke allikaid väga palju, kuid eelkõige sõltub nende mõju inimese enda tervislikust seisundist. “Kui inimene on terve ja hoolitseb oma tervise eest, siis temal ei ole ohuallikaid nii palju,” ütles Karro. “Aga kui inimene oma tervise eest ei hoolitse, siis võib ohuallikaid olla palju ja need kõik mõjuvad talle.”
•• Kui inimesel on näiteks astma , siis mõjuvad saasteained talle enam, samuti allergikule lilletolm. Siis seda tuleb ravida, lisas Karro.
•• Ohust võib rääkida ka ilusalongi puhul, sest kui seal pole näiteks maniküürivahendeid puhastatud, siis võib eelmise kliendi seenhaigus edasi kanduda.
•• Ka nõudepesu- või putukatõrjevahend, remondi ajal pandud uus parkett või vaipkate, kõik võib mõjutada, lisas Karro.
•• Välisõhk on Eestis siiski puhas, suuremad saastajad on tehased.
Ohtlikud jäätmed ja prügivedu
Uus jäätmete raamdirektiiv hõlmab ka vana ohtlike jäätmete direktiivi. Mitu ohtlike jäätmete direktiivi osa, mida ei ole võetud ettepanekusse võtta vastu uus raamdirektiiv, leiavad piisavalt käsitlemist teistes ühenduse õigusaktides, näiteks direktiivis 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta ja direktiivis 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta. Määruses (EÜ) nr 166/2006 kehtestatakse Euroopa saasteainete heitme- ja ülekanderegister (PRTR), millega ühtlustatakse eeskirjad liikmesriikide poolt komisjonile korrapäraselt esitatava saasteaineid , sealhulgas jäätmeid käsitleva teabe kohta.
Kasutatud patareide ja akude kõrvaldamine
Komisjon tegi 2003. aastal ettepaneku võtta vastu uus direktiiv patareide ja akude kohta (KOM(2003) 723). Lepitusmenetluse ajal 2006. aasta mais tehti kompromisse patareide lubatud kaadmiumisisalduse osas, ning nende 2016. aastaks 50% ulatuses ringlusse võtmise eesmärgi osas. 2006. aasta septembris jõustus uus direktiiv 2006/66/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ.
Jäätmete vedu
2003. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku 10 aasta vanuse jäätmesaadetiste määruse (EMÜ) nr 259/93 läbivaatamise kohta (KOM(2003) 379), et lihtsustada kontrollimenetlusi jäätmete veol. Nimetatud määruses sätestatakse keskkonnakriteeriumid jäätmete veol ELis, sisseveol ELi ja Euroopa Liidust väljavedamisel. See hõlmab peaaegu igat liiki jäätmete vedamist kõigi transpordivahenditega, sealhulgas maanteesõidukite, rongide , laevade ja lennukitega. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 14. juunil 2006 vastu uue määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (mis jõustus 12. juulist 2007). Uus direktiiv on samm edasi jäätmete veo suurema rahvusvahelise ühtlustamise suunas, sest sellega rakendatakse täielikult ohtlike jäätmete vedu rahvusvahelisel tasandil reguleeriv ÜRO Baseli konventsioon (millega ühendus ühines 1989. aastal), ning tugevdatakse praeguseid kontrollimenetlusi, lihtsustades ja selgitades neid nii keskkonna kui ka jäätmeveoettevõtete huvides.
Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained
Jäätmete põletamine
Olemasolevate jäätmepõletusjaamade suhtes kehtib alates 28. detsembrist 2005 direktiiv 2000/76/EÜ ja seda on alates 2002. aasta detsembrist kohaldatud uute jaamade suhtes jäätmepõletusest ja koospõletamisest tingitud õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimiseks või vähendamiseks nii palju kui võimalik. Ettepanekus võtta vastu uus jäätmedirektiiv nõudis komisjon jäätmehierarhia paindlikkuse suurendamist, mis võimaldaks odavamat ja energiatõhusamat jäätmekäitlust. Komisjon oli kehtestanud energiatõhususkünnise, et kindlaks määrata, kas jäätmepõletusrajatist tuleb pidada kõrvaldamis- või taaskasutusrajatiseks. Hindamine on vajalik energiatõhususkünniste, jäätmepõletusjaamade asukohariikide, samuti taaskasutus- või kõrvaldamisrajatisteks liigitatavate rajatiste hinnangulise arvu kindlaksmääramiseks. Parlament lükkas siiski selle ümberklassifitseerimise oma 2007. aasta resolutsiooniga tagasi.
Radioaktiivsed jäätmed ja ained
Vastavalt direktiivile 80/836/ Euratom peab iga liikmesriik tegema kohustuslikuks aruandluse toimingute kohta, mille puhul esineb ioniseerivast kiirgusest tulenev oht. Iga liikmesriik otsustab, millistel juhtudel tuleb võimalike ohtude tõttu kõnealusteks toiminguteks taotleda eelnevat luba. Radioaktiivsete jäätmete vedu liikmesriikide vahel ning Euroopa Liitu sisse- ja sealt väljavedu reguleerivad nõukogu määruses (Euratom) nr 1493 /93 ja direktiivis 92/3/Euratom sätestatud erimeetmed. Alates 25. detsembrist 2008 asendab direktiivi 92/3/Euratom direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta. Selle direktiiviga keelustatakse radioaktiivsete jäätmete eksport AKV riikidesse kooskõlas 2000. aastal sõlmitud Cotonou konventsiooniga, samuti lõuna pool 60° lõunalaiust asuvatesse sihtkohtadesse või kolmandatesse riikidesse, millel puuduvad vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks.