Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Ameerika põliskultuurid

Juh. Õp: Sirje Promet  Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2  Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.

Ajalugu

7

docx

Ameerika tsivilisatsioonid

Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu ­ see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 ­ päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast ­ olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud,

Ajalugu

16

doc

Ameerika põliskultuurid

.........13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE

Ajalugu

16

doc

Lõuna ameerika kõrgtsivilisatsioonid (Maajad, Inkad, Asteegid)

kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel. Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed. Sõjategevuse tulemusel jäeti maha Tikali linn aastal 899. Aastaks 1200 olid suuremad linnad maha jäetud. Neid külastasid Hispaanlased, kes tõid endaga kaasa ka haiguse mis tappis 90% Maajadest. See oli Maajade tsivilisatsiooni lõpp. Maajad elasid Kesk-Ameerikas praeguse Mehhiko riigi lõuna osas Yucatani poolsaarel.  Maajade kultuur Maajade kultuur on jaotatud kolme ajajärku. Eel-klassikaline ajajärk oli aastatel 1600eKr-250 pKr. Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 ­ 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900-1542. Maajade kultuuri põhiosaks oli religioon. Nad kummardasid erinevaid jumalaid ja loodusnähtusi. Kultuuriliselt jagunes Maajade riik kolmeks osaks: põhja- kesk- ja lõunaosaks

Ajalugu

23

ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

Vana-Ameerika kunst  Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri  Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja,

Kunstiajalugu

28

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

riiki ning tõstis madalamalt positsioonilt inimesi kõrgematesse ametitesse, pani ühte ametisse kaks meest, kes üksteis kontrollisid, b) korraldas ümber vasallriikide valitsemist, pani nende juhtkonda ka madalamatest kihtidest pärit inimesi, c) rajas Assüüria professionaalse armees (sealkandis ilmselt esimene professionaalne armee) ­ kaarikuvägi, ratsavägi, jalavägi, piiramistehnikavägi. Religioon ja mütoloogia Sumeri ja semiidi kultuurid mõjutasid vastastikku üksteist. Pärast semiitide muutumist etniliselt domineerivaks rahvaks suhtusid semiidid sumeri kultuuri austavalt. Kirjutati ümber sumerikeelseid tekste, kohandati sumeri legende, sumeri jumalaid seostati semiidi jumalatega, jne. Seega on tegemist sumeri-semiidi segakultuuri ja segareligiooniga. Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid.

Kultuur

9

docx

Maiad

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur 7 Kunst

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templei

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)