ELEKTRIAKTSIIS Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel
kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus), repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus, linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused, linna kultuurisündmused. Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu. 2016. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali. Eestis on erinevaid linnamuuseumeid, mis tegelevad kohaliku elu järjepideva säilitamisega. Näiteks: Tallinna Linnamuuseum ja Narva muuseum. Kasutatud kirjandus Tartu Linnamuuseumi arengukava aastateks 2015-2019. Kasutataud 27.02.2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2016/10/Arengukava2015-2019.pdf Tartu Linnamuuseumi kogumispõhimõtted (2014). Kasutatud 27.02.2018 https://linnamuuseum.tartu
"Oliver Twisti seiklused" Charles Dickens Raamatu peategelaseks oli Oliver Twist. Ta kasvas üles praktiliselt üksinda, ilma ema ja isata. Ema suri Oliveril haiglas, siis kui Oliver sündis. Keegi ei teadnud Oliveri isa ega ema nime, seega mõeldi talle nimi välja tähestikulises järjekorras. Ta elas orbudekodus, kus oli tal väga raske ning karm. Kui ta sai üheksa aastaseks, oli tal aeg orbudekodust lahkuda ning asuda uude kohta. Talle tuli järele mister Bumble. Mr. Buble oli väga tõsine ning karm mees. Oliverir oli algselt hea meel, et sai selle jubeda naise, missis Manni, juurest minema. Missis Mann mängis, et ta on hea inimene ja hoolib lastest, kuid tegelikult peksis ta vaeseid lapsi ja lapsed kartsid teda. "Kas tuled minuga kaasa, Oliver?" küsis mister Bumble majesteetlikul häälel. Oliver pidi juba vastama, et läheb suurima rõõmuga kaasa ükskõik kellega, ku...
· Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176 · Indial 75 ja Pakistanil 15. · Inimkonna hetkega hävitamiseks oleks vaja 123,36 korda rohkem tuumapomme. · USA võimud on omaks võtnud 11 tuumapommi, mis ühel või teisel põhjusel
Orhidee, Hea-Sari, Lühike nädalavahetus, Pikk nädalavahetus, Pakett Mõnus ning erinevaid Wellness pakette), kehahoolduseid (massaaze, soolakambreid, saune, spa kehahoolduseid, idamaiseid massaaze ja kehahoolduseid, ürdivanne ja dusse ning uuringuid ja analüüse. Lisaks loetutele on ka Spas Ilusalong, ilusalongis on juuksur, kosmeetik ning võimalus teha ka jalgade,käte hooldust. Spas on ka konverentsisaale. Hotelli tubade hinnad algavad alates 52eurist.Tube kokku on 166 ja voodikohti 270. Spas on ka erinevaid lisateenuseid: Triikimine, kiosk/pood, autorent, kingapuhastus, pesu pesemine, Valuuta vahetus, lastehoid, transfeer. Ka vabalajal ei hakka seal igav, seal on palju erinevaid võimalusi tegevusteks: grillimine lõkkeplatsil, tenniseväljak, laste mängutuba, saun, supluskoht, ujumisbassein, spordiväljak, piljard, jõusaal ja spordivarustuse rent. Toila Spa Hotell on suurepärane koht lõõgastumiseks ja puhkamiseks kogu perele.
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod .
klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoone efekt oli ka peamine põhjus Kyoto Lepingu allakirjutamisel. Osooniaugud Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine. Kui osooniaugu laienemine jätkub sama hooga, siis 2030. aastaks on kliima soojenenud 5 kraadi võrra ja veetase on 166 cm võrra kõrgem. Kui ultraviolettkiired pääsevad läbi osooniaugu, siis taimede kasv aeglustub ja see tähendab hapniku vähenemist, mille järel tuhanded inimesed võivad surra hapnikupuudusesse.
"See tähendaks ju ilma tiibadeta! Ma olen Esimesed sammud lendamise poole, Kuulnud, paarikümne aasta eest Ulmi linnas üks tubli. rätsep tahtnud kirikutornist alla lennata ja tema oli endale selle tarvis tiivad teinud -, aga 11 ikkagi kukkus ta surnuks. Magdalena-Mamsli lauale taritud hane söödi Ainuke humoorikam lõik seal nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki. Siis tuli vasak käsi äkitselt õõnsa rõksatusega õla Kas sellist asja peab 9.klassi koolilaps küljest ära ja pidurita jäänud hobune sööstis lugema ??? lähematele raesõduritele rinnutsi otsa. Päratust õlahaavast purskus kaarjas verejuga ja mida 207
110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122. Egiptus, Kairo 172. Senegal Dakar 123. Liibüa, Tripoli 173. Sierra Leone 124. Alzeeria, Alziir 174. Somaalia Muqdisho 125
Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12
2,5 233 S/m 3 195 400 3,5 152 Elektrijuhtivus , 4 141 300 4,5 150 5 166 200 5,5 190 6 215 100 6,5 242 7 266 0 7,5 292 0 1 2 3 4 8 317 8,5 343
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1....
maailmas 21. kohale. Äri alustamise hõlpsust hinnati Eesti puhul 47. kohaga. Parimaks hinnati Eestis piiriülest kauplemist, kus tuldi 7. kohale, kinnisvara registreerimise kategoorias oli Eesti 14. kohal. Kehvemad tulemused tulid investorite kaitse ja maksejõuetuse Eesti ettevõtluskeskkond on märgatavalt paranenud tänu võimalusele luua sissemaksuta ettevõte. Eelmisel aastal loodi 19 203 ettevõtet ja registreeriti 166 pankrotti. Loodud ettevõtete hulk on 8,5 protsenti suurem kui aastal 2012. EASi visioon Eesti arengust Töötame selle nimel, et aastal 2015: On Eesti hea mainega riik, mille ettevõtlikuskeskkond on Maailma parimate seas. Hea maine: · Tuntud kui arenenud, avatud ja turvaline riik · Atraktiivne sihtriik kõrge lisandväärtusega investeeringutele · Atraktiivne sihtriik külastajatele ja turistidele · Tooted on maailmas hinnatud · Elukeskkond on atraktiivne ja hinnatud
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on ha...
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid ...
Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 299 813 Dessert 25 910 51 820 129 549 138 169 233 188 Kokku 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 aasta algus lõpp kokku 2012 01.01.2012 31.12.2012 366 2013 01.01.2013 31.12.2013 365
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ..............................................
vahel on leping sõlmitud samas vormis, mis U ja H vahel olev leping (VÕS § 11 lg 3) 2.2. Nõude olemasolu – jah, nõue on olemas, U on õigustatud isik 2.3. Nõude määratletavus – VÕS § 165 järgi nõue on määratletud, rahamaksmisnõue 400 000 eurot H-i vastu töövõtulepingust, see on tulevikus tekkiv nõue 2.4. Loovutatav nõue peab olema üleantav 2.4.1. VÕS § 166 lg 1 ei saa loovutada nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (-) – ei, seda nõuet saab loovutada 2.4.2. VÕS § 164 lg 1 II lause ei saa loovutada nõuet, mis on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (-) – ei, pole seadusega keelatud ega muuda kohustuse sisu 2.5. Nõude loovutamise välistamine ja korduv loovutamine
UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane he...
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
· Teine etapp Mandriliustike kulutav tegevus. Suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Peamine vormimine toimuski lühikese aja jooksul umbes 11 000 13 000 aastat tagasi. Mandrijää taandus kagust loodesse. · Kolmas etapp Jääjärgne periood. Pinnamoe tasandamine ja setete ärakanne. Järvedes ja soodes bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas. 7. Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m. Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
1 0.12 3.6 68.4 65.6 6 1 29.9 0.16 4.8 331 156 69.2 32.0 2 30.5 0.16 4.9 3 Bituthene 29.9 0.16 4.8 269 166 56.2 34.6 4 4000S 30.0 0.16 4.8 5 30.1 0.16 4.8 335 176 69.6 36.4 6 30.2 0.16 4.8 6. Järeldus
Eesti N 167 73 56 39 1 3 võileib Eesti N 167 58 56 39 2 4 muu Eesti M 178 80 59 42 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli Eesti M 181 61 55 46 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli N 166 64 57 39 1 4 puder Soome N 169 65 57 39 1 4 puder Soome N 180 65 58 38 3 5 võileib Soome N 183 59 41 4 4 võileib Soome N 175 60 56 39 1 4 puder Eesti N 178 77 57 39 1 4 võileib Eesti M 175 64 52 39 2 4 helbed või müsli
### 45 0.14 I 195 ### 47 0.13 I 195 ### 43 0.13 I 195 ### 41 0.12 I 195 ### 42 0.12 I 195 ### 42 0.13 I 195 ### 45 0.13 I 195 ### 50 0.16 I 195 ### 58 0.23 I 195 ### 71 0.32 I 195 ### 87 0.49 II 190 ### 95 0.72 II 190 ### 110 1.06 II 190 ### 125 1.46 II 190 ### 142 1.9 II 190 ### 161 2.16 II 190 ### 166 2.42 II 190 ### 160 2.27 II 190 ### 150 2.16 II 190 ### 161 2.31 II 190 ### 171 2.97 II 190 ### 184 3.58 II 190 ### 192 3.63 II 190 ### 197 3.68 II 190 ### 174 2.97 II 190 ### 145 2.34 < 200 ### 141 1.96 < 200 ### 125 1.67 < 200 ### 115 1.52 < 200 ### 114 1.13 < 200 ### 138 1.78 < 200 ### 150 2.16 < 200
3 II 20 3 II 20 3 II 20 3 II 21 2 II 21 3 II 21 2 II 21 3 II 21 3 II 21 2 II 22 3 II 21 3 II 23 2 II 23 2 III 17 2 III 18 2 III 20 2 III 18 2 III 18 2 III 18 2 III 19 3 III 20 2 III 20 2 III 20 2 III 20 2 III 21 2 III 23 2 III 22 2 III 24 AA KUU PÄEV PÜÜNIS SILM LIIK TL ÜMARDUS TL TW 2008 7 1 SV 22 AHV 17 166 57 2008 7 1 SV 22 AHV 17 167 53 2008 7 1 SV 22 AHV 17 169 52 2008 7 1 SV 22 AHV 18 178 70 2008 7 1 SV 22 AHV 18 180 67 2008 7 1 SV 25 AHV 18 181 81 2008 7 1 SV 22 AHV 18 183 74 2008 7 1 SV 22 AHV 18 184 83
Klubi: SK Biathlon 6 24 starti maailmakarikasarjas ning kahed maailmameistrivõistlused (2008 ja 2009) on Kadri kogemustepagasid. Ametilt on Kadri piirivalvur. 45. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 64. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus Kristel Viigipuu Sünniaeg: 19.08.1990 Pikkus: 166 cm Treener: Rein Pedaja, Ants Orasson Klubi: Elva Suusaklubi. Kristel on mitmekordne Eesti meister oma vanuseklassis. 83. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus Sirli Hanni Sünniaeg: 27.10.1985 Pikkus: 175 cm Treener: Hillar Zahkna Klubi: Vastseliina SPKL Osalenud neljadel maailmameistrivõistlustel. 84. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ...
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Sellest, et kõik sinust räägivad, on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi.(lk.6) Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui seda varjata. (lk.7) Sabakuue ja kaelasidemega võib igaüks, isegi börsimaakler, haritud inimese kuulsuse omandada. (lk.8) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (lk.10) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, mis meil enestelgi. (lk.10) Me elame ajajärgul, kus inimesed käsitlevad kunsti, nagu oleks see mingi autobiograafia vorm. (lk.12) Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. (lk. 12) Kurb on mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. (lk. 13) Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. (lk. 13) Elu eesmärk on enes...
vees 105 24,1 24,1 6,6 184,8 6,9 11 212,6 6,9 11 105 24,1 199,2 5,6 9 4 166 15,0 24 310 71,2 184,3 16,9 27 182,6 14,4 23 õhus 235 54,0 66,6 16,8 168,4 14,4 23 177,4 20,0 32 325 74,6
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
saame lahendada jllegi vrde abil. 34% 68 71% y, millest . lesande vib lahendada ka nii, et kigepealt leiate arvu x ja siis sellest 71%. Kui on tarvis teada, mitu % moodustab ks arv teisest, siis leitakse nende jagatis ja tulemus korrutatakse 100%-ga. 5. Nide 5. hes klas elas 200 elanikku. Neist 7 olid neegrid, 34 inimest oli abielus ja lapsi oli 8. Leia vallaliste osakaal selles klas. Et abielus olevaid inimesi oli 34, siis vallalisi on jrelikult 200 - 34 = 166. Leiame nd vajaliku suhte (166 : 200) 100% = 83%. Suuruse kasvamise ja kahanemise kohta vaatame jrgmisi niteid. 6. Nide 6. Mart kaalus enne koolivaheaega 66 kg ja oli suvepuhkuselt tulles 77 kg raskune. Kui mitme protsendi vrra kaal suurenes? Kaalu suurenemine on 77 - 66 = 11 (kg). Nd leiame, mitu kg on 11 66-st (esialgsest kaalust). 7. Nide 7. Marta kaalus esmaspeval 102 kg ning kasutas ohtrasti Kodusanttilast ostetud kaaluvhendajat. Selle tulemusena vhenes tema kaal jrgmiseks esmaspevaks
Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...
keskosas -60..-70°C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem umbes -30..-35°C), absoluutne miinimum -89,2°C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel(jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes -25..-45°C, mere rannikul umbes -5..+2°C). Absoluutne maksimum Antarktises (+14,6°C) on registreeritud Hope Bay rannikul ja Vanda polaarjaamas 5. jaanuaril 1974. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 166 mm, aga see kõigub kliimavöötme ulatuses suurtes piirides (suurim on üle 600 mm Antarktika poolsaarel, madalaim 50 mm aastas Antarktise keskosas). Sademed on peaaegu alati lumekujul. suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont. 5 6 Sissejuhatus Käesoleva töö teema valisin seepärast , et see anti mulle koduseks tööks ja kuna
Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks keha liikumine ruumis, ahju soojenemine, valguse peegeldumine. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil. · Füüsikalised nähtused võnkumise ja laine teema juures on: võnkumine, liikumine. · Vt TV lk 20 ül 10. · Graafiku koostamine: tv lk 21 ül 11,ül 12; tv lk 12-13 uurimus; lk 11 ; õ lk 166 · Graafikul y-telg sõltub x-teljest. · Võnkeperiood sõltub pendli pikkusest ja võnkeperiood sõltub koormise raskusest. · Graafiku telgede otsades peavad olema nooled. Telgedele märgitakse juurde tähis ja ühik: 1) Kui moodustada graafik võnkeperioodi sõltuvuse uurimiseks l pendli pikkusest, siis x-telg on pendli pikkus m ja y-telg on T võnkeperiood s
jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna- Eestis. II.1 Lahkme-Eesti vöönd: haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed omaette maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud
aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Parlamendi alamkojas (Dáil) on 166 liiget ja ülemkojas (Seanad) 60. Parlamendivalimised toimuvad viie aasta tagant. Seitsmeaastaseks perioodiks valitaval presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Iirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud.
Loomakasvatus Kanada India · Kanadas on keskmiselt arenenud loomakasvatuse harud. · Indias kasvatatakse kõige rohkem veiseid- 193 miljonit veist. Loomade arv FAO andmetel: sead 12,9 mln, veised - 12,2 Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade mln, lambad 892 tuh, hobused - 407 tuh .Kodulindude üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede arv: kalkunid - 166 mln, hanid - 5,7 mln, pardid - 1,4 ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel mln, kanad - 350 tuh. sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Kasutatud kirjandus · http://www.fao.org/faostat/en/#data · http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-45-2 .htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kirill_Aleksandrov/Kan ada_p%C3%B5llumajandus · https:// www.cia
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Kui Norma saab kaheteistkümne aastaseks näeb ta välja aga seitsmeteistkümneaastane. Vahepeal elab Norma Ana-nimelise tädi juures. Arvatavasti oli tädi Norma vastu hea, sest ta elas selle tädi juures kaks aastat. Siis aga võtab jälle ema sõbranna Grace Norma enda juurde elama. Kuid kui Norma on elanud ema sõbrannaga kaks kuud koos jätab naine tüdruku üksinda.1946 aastal Norma Jean Baker võtab nimeks Marilyn Monroe. Ametlikult vahetab ta nime alles aastal 1956. Marilyn Monroe oli 166 cm pikk. Et tüdruku ellu stabiilsust saabuks pannakse Norma 1942. aastal mehele. Norma on siis 16-aastane ja mees on Norma naabripoiss, kelle nimi on Jim. Hiljem abiellub veel Norma pesapallitähe DiMaggioga. Hiljem kohtab Marlyn Monroe Arthur Millerit, kellega nad hiljem abielluvad. 4. augustil 1962. aastal sureb Marilyn Monroe 36- aastasena Los Angeleses tabletimürgituse tagajärjel. Suhted 16aastane Norma Jean abiellub 21aastase James Doughertyga. Jim ja Norma
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
