LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtlusosakond
AÜEP1
LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
Miniuurimus
Juhendaja : spetsialist Grete Männikus
Pärnu 2015
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Liikide hävinemine 5
1.1. Loomaliikide hävinemine 5
1.2. Taimeliikide hävinemine 7
2. Bioloogiline mitmekesisus 10
2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus 10
2.2. Inimese mõju bioloogilisele mitmekesisusele 11
Kokkuvõte 13
Viidatud allikad 14
Lisad 16
Lisa 1. Maailmakaart 16

Sissejuhatus

Praegu tuntakse planeedil Maa kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob mõni neist jäädavalt, põhjuseks kas elutingimuste muutumine, võõrliikide pealetung, häirimine/ hävitamine inimese poolt. Liikide kadumine on toimunud koguaeg ning see on normaalne evolutsiooni osa. On ilmne, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg. Samal ajal tekib juurde ka uusi liike, mis rikastavad Maa liigilist koosseisu.
Antud töö eesmärk on tutvustada lugejale peamisi liikide hävimise põhjuseid, tuua välja inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja anda ülevaade ohusolevatest ja juba välja surnud liikidest eri piirkondades.
Töös on püstitatud järgmised uurimisülesanded:

• selgitada välja looma- ja taimeliikide hävinemise põhjused,
  
• uurida inimtegevuse mõju liikidele,
  
• selgitada välja enim ohustatud liigid,
  
• uurida bioloogilise mitmekesisuse olulisust.
  

Uurimisülesannete väljaselgitamiseks tutvuti erialase kirjandusega, mis uurib looma- ja taimeliikide evolutsioonilist muutumist ja kohenemist. Uuriti õigusakte, internetimaterjale, teaduslikke artikleid, raamatuid ja kirjalikke allikaid.
Töö koosneb kahest peatükist,mis jaguneb omakorda alapeatükkideks, sissejuhatusest, lisadest ja kokkuvõttest. Esimeses peatükis kirjeldatakse looma- ja taimeliikide hävinemise peamiseid põhjuseid. Teises peatükis keskendutakse bioloogilise mitmekesisuse mõistele ja seda ohustavatele teguritele.

1. Liikide hävinemine

1.1. Loomaliikide hävinemine

Põhjuseid on mitmeid, alustades globaalsetest muutustest nagu kliima soojenemine, mis paneb loomaliigid rändama neile ebasoodsatesse tingimustesse. Samuti on inimesed suuresti vastutavad selle eest, et loomaliigid hävivad ja on ohustatud.
Inimtegevused, mis on negatiivse mõjuga paljudele loomaliikidele:

• Küttimine ,
  
• Metsade raie ja muutmine põllumaadeks,
  
• Tammide rajamine,
  
• Võõrliikide sissetoomine.
  

Täpsemaid andmeid liikide väljasuremise kohta leidub aastast 1600. Sellest ajast saadik on teadaolevalt välja surnud 484 looma- ja 654 taimeliiki, ehkki tegelikud arvud on arvatavasti palju suuremad, sest troopikat puudutavad andmed on puudulikud. Pealegi on liikide väljasuremine kiirenemas – viimase 200 aastaga on välja surnud kolm korda rohkem liike kui eelnenud 200 aasta jooksul. (Zobel 2005)
Salakütid ei hooli sellest, et osad loomad on metsikust loodusest peaaegu täiesti väljasurnud. Raha, mis mustal turul loomade ja looma osade eest makstakse kaalub kõik riskid üle. Hetke hind India ninasarviku sarve eest, kui see on pulbriks jahvatatud ja portsioniteks jaotatud, ulatub 100 000 dollarini. Atlandi siniuim-tuunikala müüdi hiljuti Jaapani sushi turul maha 83 500 dollariga. (Mcdaniel, Gowdy 1998: 1455)
Väljasuremine toob välja mõned väga huvitavad evolutsioonilised kaalutlused. Erinevatel hinnangutel arvatakse, et 21. sajandi keskpaigaks võib olla rohkem kui 30 % liikidest väljasurnud. Kõige lõpuks on väljasuremine kõigi liikide paratamatu saatus, kui kiiresti sinna aga jõutakse oleneb suuresti inimeste tuleviku tegevustest. (Czartoryski 2011)
Loomaliigid, mis on täielikult väljasurnud inimtegevuse tagajärjel:

• Caspia tiiger
  
• Tasmaania tiiger
  
• Dodos
  

Eriti palju on ohustatud liike kõrgelt arenenud piirkondades, kus on tihe inimasustus ja palju tööstust. Järgnevalt on tabelis 1 välja toodud ohustatud liikide jaotus Jaapanis .
Tabel 1. Ohustatud liikide arv jaapanis
Grupp
Põlisliigid
Väljasurnud
Ohustatud
Haavatavad
Haruldased
Total
Selgroogsed
Imetajad
Linnud
Reptiilid
Kahepaiksed
Magevee kalad
Kokku
188
665
87
59
200
1199
5
13
–
–
2
20
3
27
1
2
16
49
11
27
2
4
6
50
36
65
13
8
17
139
55
132
16
14
41
258
Selgrootud
Putukad
Maa/magevee teod
Teised
Kokku
28 720
824
4040
33776
2
–
–
2
23
34
4
61
15
39
3
64
166
54
11
276
206
127
18
403
Allikas: Quality of the Environment in Japan 1994.
Oluline on mõista, et olukorra stabiliseerimiseks on vaja teha rahvusvaheliselt ühiseid jõupingutusi. Looma-, taime- ja linnuliigid ei tunne riigipiire, seega on määrava tähtsusega riikide vaheline koostöö.

1.2. Taimeliikide hävinemine

Liikide hävimise põhjuseks nagu eelpool mainitud on elukeskkonna reostatus, võõrliikide sissetung või lihtsalt liigi hääbumine . Tänapäeval toimub liikide hävinemine aga võrreldes möödunuga kümneid kordi kiiremini ning seda seoses inimese maale ilmumisega.
Meie igapäeva elu juures on taimed elutähtsad peaaegu igast aspektist vaadatuna.Taimest saame toitu, ravimeid, riideid, kütust ja õhku, mida hingame. Paljud loomaliigid on samuti otseselt sõltuvad taimedest. Taimed on oluline koostisosa ökosüsteemis ja võtme tähtsusega planeet Maa süsteemis. (Murphy 2008: 1)
Kliima soojemine, rahvastiku kasv ja teised globaalsed surved bioloogilisele mitmekesisusele jätkuvad. Rohkem ja rohkem liike vajavad märkimisväärset juurdekasvu ellu jäämiseks. Võttes prioriteediks liigid ökoloogilise funktsiooni, evolutsiooni ajaloo või mõne teise kriteeriumi ees, mis aitab vormida kaitse strateegiaid. (Nijhuis, Michelle 2012)
Vastupidiselt loomadele ei saa taimed asukohta vahetada kui nende looduslik elupaik on hävitatud, see aga suurendab ohtu väljasurra. Taimed on kui ökosüsteemi selgroog ja toiduahele vundament, selle ohtu sattumisel on väga tõsised tagajärjed kõigile. (The extinction crisis 2015)
Looduskaitse seaduse (LKS) § 1.1 kohaselt on looduskaitse seaduse eesmärk looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (Looduskaitse seadus... 2004)
Alljärgnevalt on tabel 2 välja toodud erinevate liikide arv ja nende protsentuaalne suurus.
Tabel 2. Erinevate liikide arvukus.
Number
Grupp
Liikide arv
protsent
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Bakter
Seen
Vetikad
Putukad
Reptiilid
Imetajad
85
23000
2500
53430
446
372
0.08
21.2
2.3
49.3
0.4
0.3
Allikas: Autori koostatud.
Selleks, et pidurdada taimeliikide väljasuremist on vajalik kasutusele võtta seaduseid, mis piiraks näiteks erinevata pestitsiidide kasutamist. Oluline on mõista taimede olulisust meile inimestele.

2. Bioloogiline mitmekesisus

2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus

Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on mõiste, mida me kasutame selleks, et rõhutada looduse rikkust. See kätkeb endast suurt hulka looma- ja taimeliike, nende elupaiku ning geene.
Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. ( Lipp 2008)
Bioloogiline mitmekesisus on jaotatud erinevate liigi esindajate vahel. Joonisel 1 on näha täpset jaotust.
Joonis 1. Maa bioloogilise mitmekesisuse jaotus (Threats to... 2015)
On oluline mõista kui palju erinevaid liike eksisteerib teatud keskkonnas, et kasvatada ja säilitada liikide mitmekesisust. Selleks, et kirjeldada mingi keskkonna liigirikkust on teadlased kasutusele võtnud valemi, mida nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse indeksiks.
Bioloogilise mitmekesisuse indeksi valem (How to calculate... 2015)
(1)
a– kogu liikide arv kindlaks määratud alal,
b– kõikide isendite kogu summa,
c– bioloogilise mitmekesisuse indeks.
Kui bioloogilisest mitmekesisuse häirimine toimub pidevalt ja järjekindlalt, siis peab valmis olema rasketeks tagajärgedeks. Parem on ennetada ja püüda mõista looduse vajadust olla tasakaalus.

2.2. Inimese mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Inimene on ainus liik, kes suudab sellisel määral häirida ja ka hävitada teisi liike. Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad ökosüsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa.
Tingey ja Barker (1992: 62) on kirjeldanud tuhandeid kemikaale, mida maailmas kasutatakse tööstus-, põllumajandus- ja kodusel otstarbel . Suur osa neist kemikaalidest, mis on kiirguslikult aktiivsed või toksilised satuvad lõpuks atmosfääri ja võivad kujutada otsest ohtu taimedele, loomadele ja mikroorganismidele. Tagajärjed, mida taoline reostus võib tekitada ei ole täielikult selge, teada on ainult väike osa negatiivsetest mõjudest.
Alljärgnev joonis 2 näitab sajandite lõikes kuidas taime- ja loomaliigid on arvuliselt väljasurnud.
Joonis 2. Liikide välja suremine sajandite lõikes. (Total Extinctions 2015)
Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased.  (Chapman jt 2014: 291).
Tuleb mõista, et kõik siin planeedil on omavahel seoses. Miski ei ole siin ülearu. Inimene peab hakkama vaatama suuremat pilti, et muutused oleksid positiivsemad ja bioloogiline mitmekesisus säiliks.

Kokkuvõte

Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond. Looduse mitmekesisus kahaneb eelkõige elupaikade hävimise tõttu. Koos elupaigaga kaovad seda asustanud liigid ( lülid ) ökosüsteemi ahelast . Kui ketist langeb välja üks lüli, siis võib ülejäänud süsteem tekkinud tühikut asendada . Inimene on ainus liik, kes suudab sellisel määral häirida ja ka hävitada teisi liike. Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad ökosüsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa. Hävinenud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata võimalused ja informatsiooni.

Viidatud allikad

• Michelle, N. 2012. Which species will live.– Scientific American, Vol. 307 (2), pp. 74-79.
  
• Zobel, M. 2005. Martin Zobel: Miks liigid välja surevad. – Eesti Päevaleht, 31.08.2005. [ http://epl.delfi.ee/news/arvamus/martin-zobel-miks-liigid-valja-surevad?id=51018156 ] 04.11.2015.
  
• McDaniel, C., Gowdy, J. 1998. Markets and biodiversity loss: some case studies and policy considerations.– International Journal of Social Economics, Vol. 25 pp.1455
  
• Quality of the Environment in Japan 1994. Ministry of the Environment, Government of Japan. [ https://www.env.go.jp/en/wpaper/1994/eae230000000035.html ] 05.11.2015
  
• Czartryski, A. 2011. 10 Animals Hunted (or Nearly Hunted) to Extinction, 28.09.2011. [ http://www.huntercourse.com/blog/2011/08/10-animals-hunted-or-nearly-hunted-to-extinction/ ] 06.11.2015.
  
• Barker, J., Tingey, D. 1992. Air Pollution Effects on Biodiversity. New York : Springer Science .
  
• Murphy, P. 2008. Life and Endangered Plants. Luxembourg : Office of Official Publications Of the European Communities.
  
• The Extinction Crisis.- Center of Biological Diversity . [ http://www.biologicaldiversity.org/programs/biodiversity/elements_of_biodiversity/extinction_crisis/ ] 6.11.2015.
  
• Threats to Biodiversity. [ http://www.globalchange.umich.edu/gctext/Inquiries/Inquiries_by_Unit/Exploring_G_Change/Biodiversity.ht m] 7.11.2015.
  
• Lipp, K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus on taastamatu loodusvara . [ http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu-loodusvara ] 7.11.2015.
  
• How to Calculate Biodiversity Index [ http://www.amnh.org/learn/biodiversity_counts/class_prep/biodiversity_index.ht m] 08.11.2015.
  
• Total Extinctions 2009 [ http://www.endangeredspeciesinternational.org/overview5.html ] 8.11.2015.
  
• Looduskaitse seadus 2004.– RT I 2004, nr 1.
  
• Chapman, A., Johnson , D., Kilner, A. 2014. Leadership styles used by senior medical leaders, Leadership in Health Services , Vol. 27 (4), pp. 283 – 298.
  
• Map of World 2015 [ http://mapoftheworldmapz.blogspot.com/2015/10/map-of-world.html ] 8.11.2015.
  

Lisad

Lisa 1. Maailmakaart

Allikas: Map of world 2015