Hispaania (0)

Hispaania
Pealinn: Madrid
Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal)
Inimeste tihedus: 93 in/km2
Pindala: 504,030 km2
Rahaühik: Euro
Peamised keeled: Hispaania , Katalaani
Kuningas: King Juan Carlos
Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles  Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber  Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik  Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas  Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja- Koreas (48,636,068 miljonit ).
Rahvastiku tihedus:
Peamiselt on inimesed asunud elama suurlinnade ümbrusesse. Pealinnas Madridis on elanikke kõige rohkem - 6,103,000. Teisena järgnevad rannikulinnad Barcelona (4,851,000) ja Valencia (1,499,000). Põhjuseks on see, et rannikulinnad on suured sadamalinnad , mis tagavad hea majanduse seoses kauplemise ja kalandusega. Pealinnas Madridis on palju töökohti, haridussüsteem võimaldab 6-16 aastastel saada tasuta haridust. Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast.
Iseloomusta rahvaarvu kasvu.
Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema.
Soolis – vanuseline koosseis:

Aasta Elus sünnnid Surmad Muutus Sündimuste Surmade Muutus
üldkordaja üldkordaja
2006
482 957
371 478
111 479
10.9
8.4
2.5
2007
492 527
385 361
107 166
11.0
8.6
2.4
2008
518 967
385 954
133 013
11.4
8.5
2.9
2009
492 931
383 486
109 445
10.7
8.4
2.4
0-14 aastaseid: 14.4% (mehi 3,423,861/naisi 3,232,028)
15-64 aastaseid: 69.1% (mehi 16,185,5575/naisi 15,683,433)
65 aastaseid ja vanemaid: 16.5% (mehi 3,238,301/naisi 4,394,624) (2008)
Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030
Hispaania rahvastik on vananev , kuna vanurite osakaal on suurem kui noorte. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-64. Aastaks 2030 on Hispaania rahvastikus suurema osakaalu saanud vanemad inimesed, noorte osatähtsus väheneb.
Kuni vanuseni 50 eluaastat (50 kaasaarvatud) on meeste osakaal suurem, kuid alates 55 eluaastast see muutub, naisi on rohkem, aastaks 2030 on prognoositud, et naiste eluiga suureneb veelgi. Aastal 2010 on noori rohkem kui vanureid, kuid aastaks 2030 on see arvatavasti vastupidi.
Demograafilise arengu etappidest kuulub Hispaania kaasaegsesse, kuna rahvaarv püsib stabiilsena, sündimus ja suremus on väikesed, eluiga pikk.
Viimase 100 aastaga on Hispaania rahvastik mitmekordistunud. Teoorias on laste keskmine eluiga 81,17 aastat. Meeste keskmine eluiga on 78,16 aastat ja naistel 84,37 aastat.
Tööjõud
Tööealise elanikkonna rakendatus:
põllumajanduses: 3%
tööstuses:  26.2%
teeninduses :70.8% (2009 est.)
Töötute osakaal on 18,1% (2009 aasta seisuga), kuuludes sellega kogu maailma arvestuses 164 kohale.
Migratsioon
Hispaania migratsiooni saldo on 3. Aastast 1991-1996 oli see 1, seejärel kasvas aastani 2002 saavutades saldoks 16, edaspidi see langes kuniks aastani 2007, mil see oli uuesti 16. 2008. aastal oli saldo 10 , sellest aastast alustas see taas langemist. Sellest järeldades on kogu aeg olnud ülekaalus sisseränne.
Aastal 2005 elas riigis välismaalasi 11.1 protsenti (4,790,074) kogu Hispaania rahvastikust.
Suurimateks riikideks, kust pärinevad sisserändajad on :
Countries of birth
Number
Percent of total foreign-born population
Morocco
313,739
14.4
Ecuador
218,367
10.1
Colombia
174,418
8.0
France
156,681
7.2
Germany
135,638
6.3
All other countries
1,173,358
54.0
TOTAL
2,172,201
100.0
Tabel on 2001 aasta andmetel.
Minu arvates ei ole riigil suuri probleeme sisserändega.
Üldiselt kaasneb suure sisserändega suurem surve töökohtadele, sellisel puhul eelistatakse sisserändajaid, sest nemad küsivad töö eest vähem palka.. Nii jäävad kohalikud elanikud töötuks. Üheks probleemiks on kultuurikonfliktid, kuna sisserännanud ei kohane riigi kultuuri ja tavadega.. Survet on tunda ka sotsiaalsfääris, riik peab maksma toetusi ja tagama abi ka sisserändajatele..
Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid.
Riigi areng
Inimarengu indeksi põhjal 0,938 on Hispaania 19. kohal.
Hispaania tööstus ja põllumajandus
Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:
tööjõu odavus
väliskapitali hoogne sissetung
välisturismist saadud ja saadav tulu
riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti.
Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt.
Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud.
Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.
Kunagisest tooraine - ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja.
Tööstuses ja ehituses toodetakse (1982 aasta andmetel):
35,1% rahvastiku koguproduktist
rakendatakse 33,5% kogu tööhõivelisest elanikkonnast
Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel):
6,5%
18%
Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest:
põldusid ja istandusi 40%
rohumaid 31%
Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud.
Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%.
Oma tarbeks kasvatatakse:
suhkrupeeti
tsitruselisi puuvilju
päevalille
puuvilla
tubakat
suhkrurooga ainsana Euroopas
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses:
tsitruselised puuviljad ( konservid )
oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.)
viinamarjad
köögivili
60% külvipinnast kasvatatakse teravilja:
nisu
otra
maisi
riisi
Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks.
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele.
Elektritoodangust annavad:
soojuselektrijaamad 66%
hüdroelektrijaamad 25%
tuumaelektrijaamad 9%
Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad:
Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW
Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga .
Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao ) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos.
Suurimad masinatööstuslinnad on:
Madriid
Barcelona
Valladolid
Zaragoza
suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad
Cádiz
Valencia
Masinatööstuse põhiharud on:
autotööstus
laevatööstus
tööpingitööstus
elektrotehnikatööstus
elektroonikatööstus
Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest:
Kataloonias
Madriidis
Astuurias
Baskimaal
Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad:
Palma de Mallorcas ( Mallorca saarel)
Madriidis (Barajases)
Barcelonas
Transport
Hispaania on üks suurimaid riike Euroopas. Põhja- ja lõunaranniku vahe on umbes 900 kilomeetrit. Riigis reisimine nõuab aega.
Reisimine autoga - on soovitatav juhul kui on plaanis külastada erinevaid linnu. Riigis on väga head kiir- ja põhimaanteed. Enamikke linnadesse on autoga juurdepääs väga hea. Hispaania kiirteed on tasulised. Keskmiselt maksab üks kilomeeter 10 peseetat ehk ligi 1 kroon. Näiteks Barcelonast Salousse (100 km) kulub teemaksule 100 krooni.
Alati on võimalik valida ka alternatiivne tasuta tee, mida mööda sõitmine nõuab küll pisut rohkem aega, kuid seevastu avanevad autoaknast kaunimad vaated ümbruskonnale. Kiiruspiirang kiirteedel on 120 km/h. Autojuhtidel on Hispaanias lubatud 0,5promilline alkoholisisaldus veres.
Reisimine rongiga – on samuti väga hea viis. Rongid on üldjuhul mugavad ja odavad, aga mõned rongid ei pruugi olla väga kiired. Hispaania ainuke kiirrong sõidab vaid Katalooniast Andalusiani, läbides Madridi . Kiirrongide piletid on võrreldes tavarongidega üpris kallid. Pileti ost läbi interneti on võimalik.
Reisimine bussiga – on väga populaarne riigi rannikutel, sest sinna rongiga ligi ei pääse. Bussid on rongidest üldjuhul odavamad, ning nende graafik on parem kui rongidel.
Reisimine lennuiga – on samuti hea valik, sest suurtes linnades on oma lennuväljad. Lennikuga reisimine säästab ohtralt aega kui on vaja läbida pikki distantse.
Bussiliiklus ja rongiliiklus on väga heal tasemel. Suurlinnu ühendavad omavahel raudteed, samuti on võimalik sõita kohalike lennuliinidega, kuigi lennukipiletite hinnad on üsna kallid.
Näiteks edasi-tagasi lennukipilet (tagasilend samal päeval) Reusist või Barcelonast Madridi maksab ligi 50 000 peseetat. Rongipilet Barcelonast Salousse maksab umbes 2000 peseetat.
Bensiini hind on ca 140 peseetat liitri eest.
Turism
Hispaania on väga suur turismimaa . Hispaaniasse minnes peate arvestama, et ees ootavad unetud ööd ning lõputu pidu ja pillerkaar. Kui otsite vaikust ja rahu ning hispaanlaste muretut elustiili omaks ei tunnista, viivad teid juba esimese ööpäevaga endast välja vali latiinomuusika, ümberringi võimutsev tänavamelu, tormakas liiklus , ülerahvastatus ja manãna-elustiil, mille kohaselt toimub kõik hilinemisega või ei toimu üldse, kuid sellest ei tehta vähematki probleemi.
Salou külje all asub Hispaania kuulsaim teemapark Port Aventura, kuhu rajatud viit riiki ja kultuuripiirkonda – Hiinat, Polüneesiat, Vahemere rannikut, Mehhikot ja Metsikut Läänt – tutvustavad ehitised ja loodus võimaldavad ühe päeva jooksul reisida läbi pool maailma. Tegemist ei ole kaugeltki vaid lastele mõeldud meelelahutusega.
Kogu Hispaania Vahemere-äärse ranniku puhkajaid ligi meelitav magnet on kaunid liivarannad . Kui Salou lähikonda jäävat rannikuala kutsutakse Kullarannikuks ehk Costa Dauradaks, siis Hispaania põhjaossa jääb kaljune väikeste lahesoppidega Costa Brava. Saloust lõuna pool asuvat rannikut nimetatakse valgete liivarandade tõttu Valgeks rannikuks ehk Costa Blancaks ning päris lõunas asub Hispaania päikeserannik Costa del Sol..
Kui Costa del Soli saabuvad esimesed turistid juba varakevadel märtsis-aprillis rannamõnusid nautima, siis Costa Dauradal ja Costa Braval algab turismihooaeg alles mai teises pooles. Suve haripunktis juulis on ilm kogu Hispaanias kõrvetavalt kuum – üle 35 kraadi. Merevee temperatuur ületab juba mais 25 kraadi künnise. Turismihooaeg kestab Hispaania mandriosas oktoobrini.
Turismihooajal suureneb Hispaanias varguste oht, seetõttu ei ole soovitav endaga kaasas kanda suuremat summat raha ega dokumente. Hotellis tuleks kindlasti panna oma väärisasjad ja raha seifi. Restoranides ja baarides ei tohiks oma käekotti jätta kõrvalpingile ega laua alla, samuti tuleks tänaval jälgida, et käekott oleks pealt kinni.