Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6. mail 1979.a. Tallinnas. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis ta Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Gerd Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja – alles 17-aastaselt. Ta leidis kettaheite ala tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Isaga koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel alustas noor sportlane treeninguid spetsialistide käe all. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme ketta...
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks ...
Head vallaelanikud, spordisõbrad! Täna on kätte jõudnud see päev, mil saame rõõmu tunda uuest rajatisest meie vallas. Tänasest päevast alates saavad nii noored kui vanad, nii mehed kui naised, nii spordihuvilised kui tõsimeelsed sportlased täita oma vaba aega suurepärasel spordiväljakul. Oleme kõik pikka aega oodanud seda võimalust. Uuel staadionil on meil täismõõtmeline jalgpalliväljak, kus nüüdsest saab treenida meie valla jalgpalli- koondis. Staadioni jooksurajal on kasutatud kõrgtehnoloogilist rajakatet, mis lubab korraldada meie vallas tippvõistluseid. Staadioni ääres asuvad tribüünid mahutavad mitte ainult meie valla, vaid ka küllatulnud pealtvaatajaid. Tahaks tänada kogu valla rahvast selle panuse eest, mida teie olete andnud tänase päeva kordaminekuks. Meie ühine töö on saanud väärika finisi. Samuti tahaks tänada tublisi ehitajaid, kes õigeaegselt teostasid ja tähtajaliselt lõpetasid kõik vajalikud tööd meie staadionil. Lubage...
Suusavarustus ja suusahooldus 1. Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 1520 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 515 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovita...
Suuskade hooldus Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. Klassikasuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist); parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga; karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või...
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osa...
World Cup Willie(1966-Inglismaa) Juanito(1970-Mehhiko) Tip and Tap(1974-Lääne-Saksamaa) Gauchito(1978-Argentina) Naranjito(1982-Hispaania) Pique(1986-Mehhiko) Ciao(1990-Itaalia) Striker, the World Cup Pup(1994-USA) Footix(1998-Prantsusmaa) Ato, Kaz ja Nik(2002-Lõuna-Korea/Jaapan) Goleo VI(2006- Saksamaa) Zakumi(2010-Lõuna-Aafrika) Fuleco(2014-Brasiilia)
Ajalugu Muay Thai harjutamist hoidsid hiljem üleval Buddha mungad, kes olid kõigi võitluskunstide nii praktilise kui ka psühholoogilise poole õpetajad. Kuna iga Tai mees oli sunnitud oma eluajal olema vähemalt korra munk, siis kasvas taipoksi populaarsus ka lihtinimeste seas. Oli selline lause "Iga mees kes on soola väärt, peab taipoksi harjutama". Arenes algsest võitlusest, mida kasutati tegelikus sõjategevuses, ka sport ning hakati võistlema publiku ees ning oli ka rahvale meelelahutuslik ajaviide. Sellist laadi muay võistlused said lõpuks üheks osaks kohalike üritustega ja pidustustega, eriti sellistel üritustel, mida peeti templites. Võistlusi peeti ka meelelahutuseks kuningale. Hiljem hakkasid paljakäsi võidelnud sportlased ümber käte ja küünarnukkide siduma köisi. Sellist matsi, kus neid kasutati nimetati muay kaad chuek`iks.
Lähte Ühisgümnaasium STREET WORKOUT'I TÕHUSUS XXXX NÄITEL Uurimistöö Autor: xxxxxx Juhendaja: xxxxxx Lähte 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 MIS ON TÄNAVATREENING............................................................................. 4 2. JÕUTREENING............................................................................................. 5 2.2. Kerelihaste treenimine.........................................................................6 3. UURINGU KORRALDUS..............................................................................11 3.1. Uurimistöö kava.................................................................................... 12 3.1.1. Esimene treeningnädal.............................
Sõudmine Carelin Tuul 11.c Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse. Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Üldised nõuded Olümpial Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg. Kui roolija on nimetatud kaalust kergem on lubatud kaasa võtta lisaraskus kuni 10 kg. Kergekaalu paatkonna keskmine kaal ei tohi meestel ületada 70 kg ja ükski mees paadis ei tohi kaaluda rohkem kui 72,5 kg, naistel on vastavad näitajad 57 ja 59 kg. Roolijaid ja ke...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus...................................................................................................................5 1.2.Limuskid.................................................................................................................5 1.3.Ringsoojendus.........................................................................................................5 1.4.Maasmaadlus.......................................................................................
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. ...
vormis. See tähendab, et ei tohiks ainult joosta, ujuda, suusatada ja palli mängida vaid tuleks ka võimelda ja teha erinevaid jõuharjutusi. Kuid tuleb ka vältida ületreenimist. Ületreenimisest võib tekkida südamelihase põletik. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu hajub, väheneb südamelihaste verepumpamise jõud, võib tekkida rasvumine, jäädakse lihtsamini haigustesse ja veel mitmeid teisigi tervise hädasid. Inimesed, kes ei tee sport ning viibivad suurema osa oma ajast arvutis, laisklevad diivanil, kasutavad igal võimalusel trepide asemel lifti ja jalutamise asemel mootorsõidukit, on palju tihedamini haiged kui inimesed, kes võtavad paar korda nädalas aega, et teha sporti. Spordiga tegelevad inimesed on tervemad ning rahulolevamad. Kõige parem aeg hakata sportima on nooruses, sest ollakse julgem uute asjade ettevõtmisel. Noored tahavad tegeleda paljude asjadega ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Kehaline
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
Gerd Kanter Eli Paul 8c Supervisor: Marje Maasen 2015 Personal information ● Height- 1. 96 m ● Weight- 127 kg ● Own record- 73. 38 ● He got married with Liina Pärtel on 7th of October in New Zealand ● He have a son Kristjan. He born on 20th of March in 2014 Early life ● Born in Tallinn, Estonia on 6th of May in 1979. ● After the first class he went to Vigala. ● Studied in Vana-Vigala School . ● He attented high school at Pärnu-Jaagupi. ● He studied business in Tallinn University of Technology. Career ● His first coach was Ando Palginõmm ● He made his first Olympic appearance in 2004. ● First gold medal in 2005 in Universiade in Turkey ● “15 sammu võiduni” , “Everything is possible!” ● Estonian best sportsman in 2007, 2008, 2011 ● His coach is Vesteinn Hafsteinsson from Island Medals ● 4 gold medals ● 5 silver medals ● 3 bronze medals http://bit.ly/1PdE2Vh http://bit.ly/1VQGNe6 Ref...
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht....
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
RULASÕIT RULA Rula (inglise keeles “skateboard”) on spordivahend, mis koosneb neljast uretaanist rattast, mis kinnituvad metallist trukkidele ja laud on tehtud vineerist. Rulalaua laius on 7–9 tolli (18–23cm) ja pikkus 2,5–3 jalga (76–91 cm). RULASÕIDU AJALUGU Rulatamise juured on tulnud surfamisest. Esimene grupp, kes tegi rulatamise populaarseks, on Z-Boys, (Venice, California, USA), 70-ndate keskel. Bones Brigade tiim tegi aga hämmastavad videod, millega viidi rulakultuuri massidesse, 80-ndatel. RODNEY MULLEN (SÜND 17. AUGUST 1966) Üks legendaarsemaid rulatajaid on Rodney Mullen, kes leiutas tuntumad flatground trikid. MULLEN’I LEIUTATUD TRIKID Ollie: Kickflip: 360 flip: Heelflip: TONY HAWK (SÜND. 12 MAI, 1968) Tony Hawk on üks kõige tuntumaid rulatajaid eales, kes sai kuulsaks vertikaalse rulatamise ja temanimeliste videomängudega. Ta oli esimene, kes tegi õhus 900 kra...
,,Korvpall" Järva-Jaani Gümnaasium 7.Klass Siim Sander Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja i...
Tanel Sokk Sten Sokk Martin Dorbek Rain Veideman Gert Dorbek Gregor Arbet Erik Keedus Siim-Sander Vene Kristjan Kangur Tanel Kurbas Kristjan Kitsing Joosep Toome Janar Talts Timo Eichfuss Rain Raadik Reinar Hallik 2.4. Noorte treenimisvõimalused Noortel on treenimisvõimalusteks palju korvpallikoole kõikides Eesti maakondades, treenimiseks on võimalus valida mitme erineva korvpallikooli vahel. Harjumaa korvpallikoolid: BC Kalev/Cramo Korvpallikool Audentese Spordiklubi BC STAR Haabersti Sport Spordikool Keila Korvpallikool Kesklinna KK KK Rae Koss KK Viimsi Lasnamäe Korvpalliklubi/Tallinna Kalev Saku KK Spordiklubi RIM Tabasalu Palliklubi Tiit Soku Korvpallikool/SK Nord 3.Vigastused korvpallis Sporditegemisega käivad käsikäes kahjuks ka vigastused. Vigastusi võib olla erinevaid, sest osad vigastused tekivad vastasega kokku põrgates või mängija omal ettevaatamatusel (nt valesti astudes väänatakse põlve- või hüppeliigesesidemeid). Kui korvpalli mängu
Hiphoptants Mis?Millal?Kus? Hiphoptants on hiphopi-nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants. See on pärit tõenäoliselt Ameerikast ja kujunes välja arvatavasti Põhja- Ameerika linnatänavatel. Seetõttu kutsutakse seda sageli ka tänavatantsuks. Hiphoptants liigitatakse aja järgi kaheks osaks: old school (nn vana koolkond) ja new school (nn uus koolkond). Old school põlvneb umbes aastast 1970. New school pärineb aga ligikaudu aastast 1990. Hiphopis on väga levinud kahe tantsija duellid, kus võisteldakse nii tantsija oskustes kui ka väljendusrikkuses ehk selles, kui hästi suudab hiphoptantsija tantsuga väljendada oma arvamust ja tundeid. Old school Kuna old scool hiphoptants on tänapäevaks juba suhteliselt vana, on põhilised liikumised kujunenud mõnes mõttes traditsioonilisteks. Sellest hoolimata on selles tantsus...
RASMUS MÄGI Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks. Teda treenivad enamasti sportlikud vanemad Taivo ja Anne Mägi. Tema õde Maris on ka kergejõustiklane. Rasmus on öelnud, et pole mingit kasu kui mina jooksen häid tulemusi aga Eesti sport...
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4
Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle määrdunud ja räpasele varustusele. 1977. asutas ...
2 CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT CONTENT 3 CONTENT GOALKEEPER TECHNOLOGIES ONORE 77 MATCHWEAR PRECIO 81 CAMPEON 15 9 CONDIVO 14 14 REFEREE 87 TIRO 15 17 TOQUE 13 21 STRIPED 15 27 TRAININGWEAR SQUADRA 13 33 TABELA 14 39 TIRO 15 93 ESTRO 15 45 CONDIVO 14 121 VOLZO 15 51 SERENO 14 147 ENTRADA 14 55 CORE FIFTEEN 161 TECHFIT 175 SHORTS 61 SOCKS 73 ACCESSORIES 183 HARDWARE 191 4 TECHNOLOGIES Light, breathable fabrics worn close to the skin, conduct heat climacool® is a combination of performance fabrics. Open mesh and and sweat away from the body to keep you cool and dry in warm ventilat...
Estonian Academy of Kickboxing Irina Grjadova KNT3 Mis on kikkpoks? Kickboxing ehk kikkpoks on täiskontaktne võitlussport, milles on lubatud käe- ja jalalöögid. Pikema ajalooga on Jaapani kikkpoksi taust, mille loojaks 1950. aastatel peetakse Tatsuo Yamadat. Kikkpoks jaguneb Jaapani ja Ameerika kikkpoksiks. Kui Jaapani kikkpoksis on lubatud ka põlvelöögid ning löömine allapoole vööd, siis Ameerika kikkpoksis on keelatud nii põlve- kui ka küünarnukilöögid ja löögid allapoole vööd. Suurimad organisatsioonid: WAKO e World Association of Kickboxing Organization WKA e World Kickboxing Association IKF e International Kickboxing Association K-1. Eestis Eesti Kick- boxingu Liit Matšid Jaapani kikkpoksi matšide pikkuseks on viis kolmeminutilist raundi. Ameerika k...
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne...
TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID JA ARENDAMINE Uurimistöö Krete Allik 11.klass Juhendaja: õpetaja Mari Kahu MIKS SELLINE TEEMA? • Tasakaal on vajalik spordis. • Et teada saada tasakaalu mõjutavatest teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE • Tasakaal on üks sellistest kehalistest võimetest, mis aitab meil säilitada ja kontrollida kehaasendit. • Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund. TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID • Alkohol. • Narkootikumid (kanep, kokaiin, heroiin). • Tubakatooted (e-sigaret). • Vanus (lapseiga, vanadus). • Haigused (Meniere’i haigus). TASAKAALU ARENDAMINE • Sp...
Miks mulle meeldib sporti teha. Sporti meeldi mulle teha küll, aga mitte väga palju päevas ja järjepidevalt. Sport meeldib mulle ,sest siis saab liikuda, mitte päevad läbi istuda tundides ja siseruumides. Mulle meeldib rohkem sporti teha koos sõpradega või kellegi sugulastega. Koos on lõbusam ja tahe ka suurem sporti teha. Sportida meeldib mulle nii väljas kui ka kuskil siseruumides. Kahjuks jääb mul spordi tegemiseks väga vähe aega, kuna rohkem aega kulub mul õppimisele, kodutöödele ja muudele tegevustele. Liikuda tuleks piisavalt palju, et ei tekkiks ka vähe liikudes ülekaalulisust
Naisekandmine Naisekandmine on spordiala, kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja. Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust. Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis. Kandja ehk mees võib lisavarustusena omada ainult selgatoetavat vööd. Samas peavad mõlemad osapooled omama elukindlustust. Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela). Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud reeglid panevad korraldajad ise paika. ...
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist
Mis on kultuur? • Inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. • Valdkonnad: keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. GERD KANTER Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis ning pärast seda õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Tunnustused • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 • Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. • 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40...
TREENINGU SOOVITUSED KEHALISELT INAKTIIVSELE INIMESELE Miks on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik? arendab kehalist võimekust tugevdab tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas soodustab kasvamist ja arenemist soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi vähendab täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski Miks on kehaline aktiivsus eakatele vajalik? normaalse kehakaalu säilitamine vererõhu alanemisega parem psühholoogilise heaoluseisund pikem eluiga väiksem südame- ja veresoonkonnahaiguste risk kolesteroolitaseme normaliseerimine Kuidas alustada treeninguid? Tervisesportlasel on koormuse reguleerijaks enesetunne – kui tunned end harjutust sooritades hästi ja mõnusalt, oledki endale sobiva rütmi leidnud. Kui hingamine ja südame töö on mõõdukalt rahulik, sobib see südame-vereringesüsteemi tugevdamiseks. S...
Rõuge Põhikool Gerd Kanter Referaat Koostaja: Anette Pilt Rõuge 2015 1 Sisukord Saavutused............................................................................................................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates...
Markus mängib jalgpalli, Andreas tegeleb tennise ja muusikaga, Patrick on veel liiga väike, et mõne huviringi või spordiala kasuks otsustada. (Poom, 2014) (vt. Joonis. 1) Joonis 1. Tema pere( pildilt puudu noorem poeg Patrick) (Elu24, 2015) 4 3. KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saada". Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise
Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika probleemide tagajärjel kukkumisest. Eesti motospordi areng algas kohe peale teise maailmasõja lõppu. Tallinna motomehed otsisid siis oma peidetud mootorrattad välja. Kuna enamus võidusõidumasinaid olid sõjamöllus hävinud, siis tuli neid restaureerida. 1945. aastal 24. juunil peeti juba esimesed võistlused kiirenduses ja seda 1 km distantsil. Kuu
Neli kuud enne 2016 aasta suve olümpiamänge on ikka veel õhus paar väga suurt küsimust, üks neist puudutab Zika viirust ja olümpia edasilükkamist või asukoha muutmist ja teine Venemaa osalemist olümpial. Seda kirjandit kirjutades toetun Kristjan Port’i arvamusele “Kõikide osapoolte jaoks oleks parem, kui Venemaad ei lasta olümpiale” (sport.err.ee, vaadatud 23.05.2016) Esiteks, olümpia harta näeb ette seda, et kui sa osaled olümpial, pead sa järgima kõiki olümpia harta punkte. Meditsiinireeglistiku lõigus on kirjas, et dopingut sportlased ei või kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu. Umbes paar nädalat tagasi, lahvatas üks maailma suurimaid dopingujuhtumeid, kus tuli välja et 33 Venemaa Londoni olümpa medaliomanikust oli tarvitanud üks kolmandik dopingut. Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, e...
Allowed to defend: Number of pages: Abstract: The title of the research is ,,The popularity of equestrian sports nowadays". The subject is selected to the author`s personal discretion. The theoretical part of research tells about history and different kinds of equestrian sports. The goal is to approve or discard next hypotesis: at least 10% of students in Tapa Gymnasium are involved in equestrian sports, no less than 50% presume that equestrian sport is interesting and the most thrilling is showjumping. The research questions are: How many of students in Tapa Gymnasium attend in equestrian sport? How many of students think that equestrian sport is interesting? What is the most thrilling equestrian sport? The hypothesis of the research is: at least 15% of students in Tapa Gymnasium are involved in equestrian sports, no less than 50% presume that equestrian sport is interesting and the most thrilling is showjumping.
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos ...
Rando Palli 7.klass J-Jaani Gümnaasium Korvpall, Väljaku mõõtmed, Kohtunike tegevus ning Mängu põhimõte. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ja odava varustuse ning kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Väljaku mõõtmed. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti korvpalli ...
Essee Sport kui elustiil ja eneseteostus Sport on hea meetod saama tugevam. Ta annab uusi kehalisi oskusi. See on väga tähtis kui sa oled poiss. Muidugi tüdrukule see on ka tähtis kuigi poiss peab olla tugevam kui tüdruk.Sport pole just ainult treen. See võib olla ka mõned harjutused mis sa saad teha kodus.Naiteks kükimine, press kikimine...ja nii edasi. See võib olla ka jooks või suusatamine kui see on talv.Kõik need harjutused tugevdavad luid ja lihaseid
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodum...
KORVPALL Korvpallist Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajadus...
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning...
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust ar...
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui t...
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb ...
118 KIRJANDUS Bourgois J, Claessens AL, Vrijens J. Hazewinkel anthropometric project 1997. A study of world class male and female junior rowers. Vlaamse Trainerschool, BLOSO, Brussels, 1998. Eesti Vetelpääste Selts (http://www.evp.ee) Grabow, V. Grundkurs Rudern. Materjalien für Ruderausbildung. Universität Dortmund, 2003. Hagermann FC. The Physiology of competitive rowing. In: Garrett Jr. W & Kirkendall DT (eds). Exercise and Sport Science, pp. 843-873. Lipincott Williams & Wilkins, Philadephia, 2000 Jürimäe J. Akadeemilise sõudmise bioloogiline iseloomustus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Jürimäe J, Mäestu J, Jürimäe T. Biological basis of rowing. In: Secher N & Volianitis S (eds) Rowing. IOC Handbook of Sports Medicine and Science. Blackwell Publishing, UK, 2006 (In Press). Klooster, T., Paulus, I. Vetelpääste. Sisekaitseakadeemia, 2005. Nolte V (eds). Rowing Faster
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...
Allar Levandi Allar Levandi (sündinud 28.09.1965 Tallinnas) on endine Eesti kahevõistleja ja treener. Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aasta...
10 , . 4 . 1924- . . 258 16 . : , , , , , , , , . , 2006- . . 1928- 1940- , . 1991- . - (11), (7), (7), (6). 2006- . * * 3 7.5 7.5 . . 15 . - : ", !" !
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid j...
1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast varvastepoolsest lauaservast kinni haarates [10]. 7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoo...
aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud Rumeenia. Eestil oli enne Teist maailmasõda seitse peatreenerit, kellest ungarlane Antal Mally oli ametis kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londo...
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, mi...
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyv...
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks ve...
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. ...
Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 193...
Raamatut „Sinu parim vorm jõusaalist“ peab iga jõutreeninguga tegeleja lugema Martin Lapin Janar Rückenbergi raamat „Sinu parim vorm jõusaalist“ on treenimise ABC igale jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
