5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ainar20
Õppematerjali autor
Esiteks enamus rasvu asuvad kaugel lihastest (nahaaluses rasvkoes ja siseelundite ümbruses) ning nende kättesaamine vajab lisaenergiat. Teiseks on võimalik rasvu kasutada ainult aeroobsel tööl, s.t lihase hapnikuvajaduse rahuldamise korral. Seda suudab keha ainult madala intensiivsusega töö korral. Lisaks sellele vajatakse ka süsivesikuid, et põletada rasvu ning kui süsivesikud ammenduvad, siis langeb märgatavalt ka töövõime. 5. Vesi 5.1 Vee tähtsus Inimese keha koosneb umbes 2/3 veest. See tuleneb sellest, et inimese keha kasutab vett lahustina. Vee abil lahustatakse vitamiine, erinevaid toitained. Samuti eritatakse mürkaineid kehast (uriiniga). Teiseks vee ülesandeks on hoida stabiilset kehatemperatuuri. Kehatemperatuuri aitab vesi langetada higistamisega, kuna ei toimu ülekuumenemist, ei saa ka kannatada töövõime. Vesi on ka vajalik keha kaitsmisel, see toimib
Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis AJU 75% MAKS 71%
Spordi- ja energiajoogid, ettekanne Inimene võib küll nädalaid söömata olla, kuid joomata vaid väheseid päevi. Tõsiasi, et kogu organismis moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, näitab vedeliku suurt tähtsust. See tähtsus on veelgi suurem regulaarsel spordiga tegelemisel, sest tugeva treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib aga esile kutsuda juba tervisehäireid. Seepärast peabki spordiga tegeleja oma vedelikukaotuse kiiresti likvideerima, vedelikutarbimine peab tagama
1 Rasvade tähtsus........................................................................................13 4.2 Rasvade tarbimine....................................................................................13 5.Vitamiinid..................................................................................................................14 6. Mineraalained...........................................................................................................15 7. Vesi...........................................................................................................................16 7.1 Vee tähtsus inimese kehas.........................................................................16 7.2 Vedeliku omastamine................................................................................16 7.3 Vedelikukaotus..........................................................................................17
Nagu näha võib, on selleks vaja palju vajalike toitaineid ning mineraalained, samuti ka vitamiine. Jalgpallurite toit peab olema vaheldusrikas, aga samas peab ta sisaldama palju süsivesikuid, samuti valke ning ka lipiide (rasvasid), sest need on organismile peamised vajalikud toitained. Samuti ei tohi ära unustada ka vedeliku tarbimist, milleks peaks olema spordijook või siis mineraalvesi või tavaline vesi. Seda tuleb tarvitada nii treeningu/mängu käigus kui ka peale treeningut või mängu. Sportlane peaks vältima toite, mis on raskestiseeditavad ning väga kaloriterohked, seda siis peamiselt enne trenni või mängu või siis vältima täielikult. Väikestes kogustes ei tee need kehale liiga, aga neid toite ei tohi tarvitada ka ülemäära tihti. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.fchelios.ee/wp-content/uploads/2015/01/toitumine-ejl.pdf
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna. Kui nii, siis tuleks umbes pool tundi enne treeningut süüa üks banaan, energiabatoon või juua mahla, s.t süüa-juua m
NOORE JALGPALLURI ÕIGE TOITUMINE Kasvav ja arenev noormängija vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva. Tuleb süüa süsivesikute rohket toitu, kuna treenigu käigus kulub organismis kõige enam süsivesikuid. Soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on supid, riis, pastad, pudrud, kartul, müslid, puu-ja köögiviljad, jogurtid ja erinevad leivatooted. Neid tooteid tuleb süüa enne treeninguid ja mänge, turniiride ajal ja peale treeninguid. Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organism valmis uueks pingu
Seega enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu, kuid hoiduda rasva- ja valgurikkast toidust, kuna nende omastamine organismi poolt toimub aeglaselt. Samuti on see energiat kulutav. Toitumisspetsialistid soovitavad umbes kolm tundi enne võistlust süüa. Samas on kõik sportlased erinevad, seega peaks iga sportlane ise jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda. Kuna spordijoogid imenduvad kiiremini kui paljas vesi, siis soovitatakse neid tarbida võistluspäeval. Seega lahendavad spordijoogid kiiremini vedelikukaotuse probleemid, samal ajal varustades organismi ka süsivesikutega. Spordijooki peaks tarbima enne ja pärast treeningut ning treeningu vältel iga 20-30 minuti järel, sest janutunde tekkides on sportlane juba veidi hiljaks jäänud. Spordijoogid on saadaval osades apteekides, sporditarvete poodides ja ka mujal toiduainete poodides. Inimesed kes tegelevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid