TASAKAALU MÕJUTAVAD
TEGURID JA ARENDAMINE
Uurimistöö
Krete Allik
11.klass
Juhendaja : õpetaja Mari Kahu
MIKS SELLINE TEEMA?
• Tasakaal on vajalik spordis .
• Et teada saada tasakaalu mõjutavatest
teguritest ja arendamisest.
• Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on
paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi
õpilastel.
UURIMISKÜSIMUSED
• Mis on tasakaal?
• Mis tegurid mõjutavad tasakaalu?
• Kuidas tasakaalu arendada?
• Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi
õpilastel?
TASAKAALU MÕISTE
• Tasakaal on üks sellistest kehalistest
võimetest, mis aitab meil säilitada ja
kontrollida kehaasendit.
• Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund .
TASAKAALU MÕJUTAVAD
TEGURID
• Alkohol .
• Narkootikumid ( kanep , kokaiin, heroiin ).
• Tubakatooted (e- sigaret ).
• Vanus ( lapseiga , vanadus).
• Haigused (Meniere’i haigus).
TASAKAALU ARENDAMINE
• Spordiga tegelemine.
• Staatiline tasakaal.
• Dünaamiline tasakaal.
TÖÖS KASUTATUD MEETOD
• Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit.
• Praktiline töö viidi läbi 5.klassi ja 11.klassi
õpilaste vahel.
• Osa võttis 34 õpilast.
UURIMUS
• Erinevad testid, mida õpilased pidid
sooritama .
• Teada saada, missugusel klassil on tasakaal
paremini arenenud.
• Tegurid, mis tasakaalu veel mõjutavad.
7
6
soodsat mõju vere kolesterooli sisaldusele; vähendab riski haigestuda II tüüpi ehk insuliinist mittesõltuvasse diabeeti; vähendab hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõppe haigestumist ja normaliseerib vererõhku; vähendab kasvajate teket; aitab reguleerida kehakaalu; avaldab positiivset mõju luukoetihedusele ja aitab ennetada osteoporoosi; võimaldab arendada ja säilitada lihasjõudu, vastupidavust, painduvust ja tasakaalu, tugevaid liigeseid ja tervet luustikku; tõstab vere hapnikusisaldust, vähendab verehüübimise häireid ning ennetab trombide teket; parandab rühti ja aitab vähendada ortopeedilisi vaevusi; leevendab ärevust, rahutust, depressiooni ja uneprobleeme; parandab elukvaliteeti (Vikipeedia 2015 sv kehaline aktiivsus). Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab ja säilitab südame töövõimet. Piisava intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu.
Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mitme tunnini. Aeroobne võime näitab organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimise hulk on suurim hapniku hulk, mida suudab organism jooksmistegevuse ajal kasutada. Seega aeroobne töövõime on seotud suuresti vastupidavusega [1]. Motoorne võimekus seisneb peaasjalikult tasakaalu, liigutuste koordinatsioonis ja liigutuste kiiruses. Võimlemisharjutused on jooksjale kõige tõhusamad lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamiseks. Jõu- ja võimlemisharjutused on jooksmise juures väga kasulikud, sest need hoiavad ära ka lihasnõrkused [7]. 6 Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus seisneb lihaste jõus ja vastupidavuses ning painduvuses. Luustik, kõõlused, liigesed, sidemed ja kõhred tugevnevad aja jooksul
4 Väljast sõltuvatel (e globaalse tajustiiliga) isikud kalduvad vaateväljas olevaid asju nägema tervikutena, seetõttu on neil raskusi keskendumisel olukorra eri tahkudele või tajutava terviku mõttelisel jaotamisel osadeks. Nagu juba öeldud, on neil raskusi ärritajate eristamisel ning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur. Kalduvad omaks võtma olemasoleva tausta. Nende taju ja arvamusi mõjutavad tugevasti teised inimesed. Konfliktsituatsioonides püüavad nad lähtuda enam oponendi kui iseenda taustast, milles nad olukorda näevad. Nad jäävad inimestega kokku ja seet meeldivad nad inimestele rohkem. Neid peetakse südamlikeks, tähelepanelikeks ja taktitundelisteks
3.Esitada uus info väikeste ja hästi jälgitavate sammudena, toetudes juba õpilastel olemasolevatele teadmistele sellest teemast. 4. Esitada õpilastele regulaarselt küsimusi õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud. 5. Lõpetada esitus põhiseisukohtade ülevaatega. 6. Loengu järel jätkata küsimuste või ülesannetega , mis aitavad õpilastel kinnistada materjali nende endi mõistete struktuuri. Loengu edukust mõjutavad põhifaktorid 1.Lektori entusiasm avaldub huvis aine vastu ja esituses, soodustades sellega õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2. Suur mõju on ka lektori kommunikatsioonioskustest- sobiv loengutempo, lektori kehakeel., edastatava informatsiooni selgus. Loengulise esituse tõhusust aitavad suurendada demonstratsioonkatsed ja näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust.
õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus
Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli. Tavakooli õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassis õpetada pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud
Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste õpetamine kutsuvad mõtete ja ideede äratundmist esile teatud üldisema suunitlusega õppeained. Õpetamise põhilise sisu moodustasid tol ajal distsipliinid, mida tuntakse ka seitsme vaba kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil tekkis inglise filosoofi John Locke`i (1632-1704) seisukohtade põhjal empirism. Empirismi põhiidee õppimise osas oli, et inimese teadvuses pole midagi peale väliskeskkonna peegelduste ehk kõik inimese teadmised pärinevad tema enda kogemusest. Kogemuste saamise nimel peeti
Sealt edasi on laste ja täiskasvanute otsustusvõime kvalitatiivne erinevus üsna väike. Imikute kõrge suremus Ebainimlikud kasvatustavad: laste mähkimine kookonina, kuuma rauaga põletamine langetõve ennetamiseks, karastamise eesmärgil jääkülma vette kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused.
Kõik kommentaarid