Korvpall (0)

KORVPALL
Korvpallist
Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile.
Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird , LeBron James, Wilt Chamberlain .
Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets.
Meeskonnad
Mäng käib kahe meeskonna vahel. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget (suurematel turniiridel ka 12 liiget), kellest 5 on korraga väljakul. Ülejäänud mängijad istuvad platsi ääres, et vajaduse korral või treeneri käsul mõni platsil olev mängija välja vahetada. Vahetuste arv mängu jooksul ei ole piiratud. Meeskonna treeneri ülesanneteks on meeskonna mängutaktika eest vastutamine, kohtunikele vajalike andmete esitamine ning vajaduse korral mängijate vahetuse organiseerimine.
Mängijad
Mängijad on jaotatud tagamängijateks, ääremängijateks ning keskmängijateks. Tagamängijad liiguvad ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ääremängijad mängivad ründe ajal korvist kas paremal või vasakul keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta.
Mänguväljak
Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv , mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune.
Pall
Korvpalli mängitakse kerakujulise palliga , mis on kaetud kas naha, kommi või mõne sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõduks on 74,9 – 78 cm. Pall kaalub 567 – 650 gr. 1,8 m kõrguselt puupõrandale põrgatatud pall peab tagasi põrkama 1,2 – 1,4 m kõrgusele.
Riietus
Riietus on suhteliselt lihtne. Mängijal on varrukateta särk ja lühikesed püksid . Jalas on korvpallibotased, mis on kas kõrge või madala lõikega. Botaste suurimaks ülesandeks on hüppamisel tekkivate põrutuste ja vigastuste vähendamine. Kogu meeskond kannab ühesugust rõivastust. Igal mängija onindividuaale number, mida tuleb mängu ajal ka kanda. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel numbrid 4 -15,kohalikel võistlustel kasutatakse ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55.
Mängust
Mäng algab keskringist hüppepalliga. Meeskonnad peavad erinevaid tehnikaid rakendades palli vastasmeeskonna korvi viskama . Samal ajal püüab vastane palliga võistkonda takistada ning oma korvi kaitsta. Palli võib korvile visata ükskõik milline mängija. Korvpalli tohib käsitseda vaid kätega ning mängija, kes palliga liigb, peab palli pidevalt põrgatama. Omavahel võib palli sööta ja veeretada.
Mängureeglid
Korvpalli reeglites on 50 põhilist punkti, mis on jaotatud 8 eri peatükki vahel. Lisaks on 5 lisa ning hulgaliselt alapunkte ning selgitavaid reegleid.
Pall on kas elus või surnud. Elusa palli korral mäng toimub ning surnud palli korral on mäng peatatud. Enne elusaks palliks muutumist peab pall läbima kohtuniku. Palli staatus on oluline, et mängijatel oleks teada, millal võib palli käsitseda ning millal mitte.
Mängija asukohaks nimetatakse platsil seda kohta kus ta asub või kust üles hüppas . Kui mängija saab palli, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul.Kui mängija seisis piiridest väljas, loetakse ka pall piiridest väljunuks. Seistes ühe jalaga väljas või piirjoonel ning teisega väljakul, loetakse mängija piiridest väljas olevaks. 2 ja 3 punkti visked määratakse samuti mängija asukohast lähtuvalt.
Ajareeglid
Kolme sekundi reegel tähendab seda, et palli valdava võistkonna mängijad ei tohi viibida vastase korvi all kolmesekundialal rohkem kui kolm järjestikust sekundit (siis kui mängukell käib). Sellelt alalt lahkudes peavad mängijal olema mõlemad jalad kolmesekundialast väljaspool.
Viie sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul.
Kaheksa sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele.
Kahekümne nelja sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24-sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui pall läheb mööda, kuid puudutab korvirõngast, siis jääb pall n-ö ellu ja mäng jätkub. 24 sekundi signaal ei peata mängu, selle peatab oma vilega kohtunik.
Vead
Mängu ajal toimunud määruste rikkumisi nimetatakse vigadeks. Eristatakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Isiklik viga on mängija kehaline kontakt vastasega , mis annab talle ebaausa eelise.Kahepoolse vea korral teevad kaks mängijat üheaegselt teineteisele isikliku vea. Ebasportlik viga on sihilik viga, mille käigus proovib mängija saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Tehniline viga määratakse tavaliselt solvamise, ebatsensuursete väljendite ja žestide, mängu venitamise ja üleüldise vastase mõjutamise eest. Diskvalifitseeriv viga on kõige karmim viga ning määratakse üleüldise mängueetika rikkumise eest.
Iga mängija võib teha maksimaalselt viis viga, misjärel tuleb tal mängust lahkuda. Mängija võib taas osaleda järgmises mängus.
Võistkonna vigadeks nimetatakse kõigi sama võistkonna liikmete poolt sooritatud vigu. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgneva vea eest karistuseks vabavise .
Mänguaeg
Mänguaeg koosneb neljast 10-minutilisest perioodist. Esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat veerandaega, samuti normaal - ja lisaaega eraldavad kaheminutilised vaheajad . Poolaegadevaheline paus on 15 minutit. Minutilisi vaheaegu, mis on jäetud kasutamata, ei saa kanda järgmisesse perioodi ega lisaaega. Kui pärast neljandat veerandaega on seis viigiline, siis järgneb 5-minutiline lisaaeg, või nii mitu lisaaega, kui on vaja võitja selgitamiseks.
Mänguaja ja muu mängu puudutava teabe tarvis on tabloo , millel on näha mängukell, mängijate vead ja punktid jms. 24 sekundi reegli täitmist jälgitakse eraldi seadmega, selle näidik paigutatakse mõlema korvilaua kohale.
4