Millal ja kus te sündisite ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Milline oli teie koduümbruskond ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Kellega te koos kasvasite ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Millega te lapsepõlves tegeliste?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Kus koolis koolides te õppisite ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Mida te tundides tegite ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Millised olid teie harrastused ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima kus ja kuidas ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Millised olid treeningpaigad ja varustus ?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄÄHOKI Intervjuu näidis

JÄÄHOKI Intervjuu näidis (0)

Tallinna Ülikool - Sport - Sport

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal ja kus te sündisite ?
Kus te kasvasite ?
Milline oli teie koduümbruskond ?
Kellega te koos kasvasite ?
Millega te lapsepõlves tegeliste?
Kus koolis koolides te õppisite ?
Mida te tundides tegite ?
Millised olid teie harrastused ?
Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima kus ja kuidas ?
Millised olid treeningpaigad ja varustus ?
Kus Kas te pidasite ka treeningpäevikut ?
Millised olid teie tähtsamad võistlused ja suuremad võidud ?
Kuhu ja kelle kulul need toimusid ?
Kus ja kellena te töötate ja kellena te olete töötanud ?
Mida on sportimine teile andnud plussid ja miinused ?
Mida te soovitate Eesti spordi edendamiseks ?

Artur Pinnonen
JÄÄHOKI
Intervjuu
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut
Tallinn 2014
SISUKORD
1Jäähoki 2
1.1Ajalugu 3
1.2Jäähokivahendid 4
1.3Võistlusmäärused 4
Meeskondade võistlus 4
Naiskondade võistlus 5
Punktid ja play-off-mängud 5
Võistkonnad 6
Mängu käik 6
1.4Kohtunikud ja Karistused 8
Karistused 9
2INTERVJUU 11
2.1Rekvisiidid 11
2.2Küsimused 12
3Kasutatud materjalid 15

Jäähoki

Jäähoki,poortidega (1,15–1,22 m) jääväljakul (56–61 × 26–30 m) mängitav sportmäng, milles 2 uiskudel liikuvat võistkonda püüavad kummist litrit (Ø 7,62 cm, paksus 2,54 cm, mass 156–170 g) teineteise väravasse lüüa. Värav on kummaski väljaku otsas väravajoone keskel. Võistkonda kuulub 2 väravavahti ja 18 väljakumängijat, korraga on väljakul 6 võistlejat (väravavaht, 2 kaitsjat ja 3 ründajat).
Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust. Mängitakse erilise kepiga. Mäng kestab 3 × 20 minutit, vaheajad on 10 minutit. Võidab võistkond, kes lööb väravaid rohkem.

Ajalugu

Jäähokit hakati mängima Kanadas, seal peeti (1875) ka esimene ametlik võistlus. Esimesed võistlusmäärused pandi kirja 1880. aastal, sellest ajast alates on nad vähe muutunud. Samal aastal sündis Montréalis McGilli ülikoolis maailma vanim hokiklubi. 1893. aastal pandi mängu Stanley karikas (kutseliste võistlus aastast 1910 ), mille võitmist elukutselised mängijad hindavad isegi kõrgemalt kui olümpiamängude või maailmameistrivõistluste esikohta. Rahvuslik Jäähoki Liiga (National Hockey League , NHL) alustas tegevust 1917. aastal.
Euroopasse jõudis jäähoki 19. sajandi lõpus. 1908. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Jäähokiliit (pr Ligue Internationale de Hockey sur Glase , LIGH; ingl International Ice Hockey Federation, IIHF). Olümpiamängudele jõudis jäähoki pärast iluuisutamist teise talispordialana 1920. aasta suvel Antwerpenis, neli aastat enne esimest taliolümpiat. Esimesed ametlikud maailma meistrivõistlused korraldati 1930, Euroopa meistrivõistlusi peetakse aastast 1910. 1932. aasta olümpiamängudest 1968. aasta olümpiamängudeni tunnistati olümpiavõitja ühtlasi maailmameistriks ja parim Euroopa võistkond Euroopa meistriks.
Naised mängisid hokit esimest korda Ontarios 1892. aastal. Kuni 1916. aastani korraldati naistele mitmesuguseid turniire, siis järgnes pikem vahe. Uuesti elavnes naiste hoki Põhja-Ameerikas 1960. aastail, praegu on seal teada üle tuhande naiskonna. Esimesed naiste rahvusvahelised võistlused toimusid 1987. Naiste hoki arengule kogu maailmas andis tõuke selle ala võtmine olümpiamängude kavva . Naganos 1998. aastal tulid USA neiud esimesteks olümpiavõitjateks, seni olid suurvõistlustel võidutsenud kanadalannad.
Jäähoki on eriti populaarne Põhja-Ameerikas, Venemaal, Tšehhis, Slovakkias ja Skandinaavia maades ning Soomes.

Jäähokivahendid

Vulkaniseeritud kummist või plastmassist litri läbimõõt on 7,62 cm, paksus 2,54 cm ja mass 156–170 grammi. Litter on musta värvi; sellel võib olla reklaamtekst, kuid mitte suuremate tähtedega kui 4,5 cm. Mõningatel andmetel saab litter eriti tugevast löögist kiiruseks kuni 190 km/h.
Mängitakse hokiuiskudega, millel on ohutud terad . Väravavahil on spetsiaalsed uisud, mis erinevad väljakumängija uiskudest.
Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust, mis sisaldab kiivrit, kindaid , põlve- ja küünarnukikaitsmeid ning kõrikaitset. Väravavahil on rinnal täiendav polsterdus ja näo ees võre . Kiiver kinnitatakse korralikult lõua alla; kui see tuleb mängu ajal peast, ei tohi mängija jätkata enne, kui ta on kiivri taas pähe pannud ja kinnitanud.
Mängija kindad peavad katma käe ja randme. Soovitatav on kanda kaelakaitset ja spetsiaalselt mängijale valmistatud hammastekaitset. Alla 20-aastased peavad kandma silmakaitset.
Mängitakse kõvera otsaga, L-tähe kujulise kepiga, mis on valmistatud puidust, alumiiniumist või erisulamist. Hokikepp on kannast kuni varreni maksimaalselt 163 cm pikkune . Maksimaalne laius on kepil 3 cm ja paksus 2,5 cm. Laba pikkus on 32 cm ning laius 5–7,5 cm. Väravavahi kepil on 71 cm pikkune laiendatud osa ning kepi laius on kuni 9 cm (kanna laius on kuni 11,5 cm).
Kui hokikepp läheb katki, saadetakse uus kepp mängijale kaasmängijate vahendusel.
Väravavahi tõrjekinda mõõtmed: pikkus on 41 cm ja laius 21 cm. T-kujulisel kottkindal on maksimaalne diagonaalmõõt 48 cm ning ümbermõõt 122 cm. Väravavaht on kohustatud kandma hokikiivri külge kinnitatud näomaski. Täisnäomask on selline, et sealt ei mahu läbi ei litter ega hokikepi laba. Väravavahi säärekaitsmed ei tohi olla laiemad kui 30,5 cm.

Võistlusmäärused

Meeskondade võistlus
Vancouveri olümpiamängudel kasutati meeste jäähokis senisest erinevat võistlusformaati. Eelringis jagati 12 meeskonda kõigepealt kolme alagruppi, kus mängiti kokku 18 mängu. Eelringi järel reastati meeskonnad nn „D“ ränkinguga, mida kasutati kvalifikatsiooniringi paaride loosimisel. Parim meeskond sai asetuse 1D ja nõrgim 12D. Meeskonnad 1D-4D (iga alagrupi võitja ja parim teise koha omanik) said otse veerandfinaali.
Ülejäänud kaheksa meeskonda (5D-12D) selgitasid kvalifikatsiooni play-off-süsteemis neli paremat, kes pääsesid samuti veerandfinaali. Seejuures mängisid omavahel 5D ja 12D (võitja sai asetuse E1), 6D ja 11D (E2), 7D ja 10D (E3) ning 8D ja 9D (E4). Kaotajad said 9.-12. koha.
Kvalifikatsiooniringi paaride võitjad kohtusid veerandfinaalis eelringi nelja esimesega süsteemi 1D–E4 (võitja saab asetuse F1), 2D–E3 (F2), 3D-E2 (F3) ja 4D-E1 (F4) alusel.
Võitjad jõudsid poolfinaali, kus omavahel kohtusid F1 ja F4 ning F2 ja F3. Poolfinaalide võitjad selgitasid omavahelises mängus olümpiavõitja, kaotajad olümpiaturniiri eelviimases mängus pronksmedali saaja.
Naiskondade võistlus
Meeste hokiga võrreldes on naiste mängul pisut erinevad reeglid, eelkõige ses osas, et ei või teiste suhtes jõudu kasutada (kuigi kokkupõrkeid esineb). Liiga jõulise mängu eest karistatakse eemaldamisega, karistusaja pikkuse otsustab peakohtunik.
Kaitsevarustuse hulka kuuluvad mitmesugused spetsiaalsed kaitsmed . Kuna meeste varustus naistele ei sobi, toodetakse õrnemale soole teistsugust varustust: naiste hokipükste all on vaagnakaitse, nende õlakaitsmed on kergemad, kindad väiksemad ja kepid on mõõtmetelt ja kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada.
Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed.
Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu.
Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi. Kummagi grupi kaks esimest pääsesid medalimängudele, alagruppide 3. ja 4. naiskond mängisid nn klassifikatsiooniringides kohtadele 5. kuni 8.
Esimeses klassifikatsiooniringis mängiti n-ö risti läbi: 3A-4B ja 3B-4A. Esimese klassifikatsiooniringi võitjad mängisid kohtadele 5. ja 6. kaotajad kohtadele 7. ja 8.
Alagruppide kaks parimat pääsesid poolfinaali, kus mängiti n-ö risti läbi: 1A–2B ja 2A–1B. Nende kohtumiste võitjad kohtusid kuldmedali selgitamiseks finaalis, kaotajad selgitasid omavahelises mängus pronksmedali saajad.
Punktid ja play-off-mängud
Mängude eest antakse võistkondadele punkte järgmiselt: 3 punkti iga normaalaja võidu eest; 1 punkt kummalegi võistkonnale, kui normaalaeg jääb viiki; 1 lsapunkt lisaajal või karistusvisetega võitnud võistkonnale; 0 punkti normaalajal kaotanud võistkonnale. Võistluste käigus reastatakse võistkonnad paremusjärjestusse punktide alusel.
Kui kaks võistkonda koguvad sama arvu punkte, siis saab eelistuse omavahelise mängu võitja. Kui kolm või enam võistkonda koguvad ühepalju punkte, siis: moodustatakse neist alagrupp, kus paremus määratakse omavaheliste mängude alusel; kui ka siis ei selgu paremusjärjestus, siis arvestatakse omavaheliste mängude väravate vahet; kui ikkagi ei selgu paremusjärjestus, siis saab eelistuse meeskond, kes omavahelistes mängudes on löönud suurima arvu väravaid; kui paremus ikka ei selgu, võetakse lisaks omavahelistele mängudele arvesse ka mängud parema koha saanud meeskondadega; kui paremus ikka ei selgu, siis vaadatakse ainult kõrgema koha saanud meeskonnaga toimunud mängude tulemusi. Sel moel määratakse kaks paremat meeskonda, kelle vahelise paremuse otsustab seejärel omavahelise mängu tulemus.
Play-off’i puhul ei saa kohtumine jääda viiki, seetõttu järgneb normaalajale 10-minutiline lisaaeg, kus mängitakse esimese väravani, mis selgitabki edasipääseja. Erandiks on finaalmäng, kus lisaaeg kestab 20 minutit. Kui ka selle aja jooksul võitja ei selgu, järgnevad karistusvisked. Ründaja võtab karistusviset sooritades hoogu keskväljakult ning üritab üks ühe vastu väravavahti üle mängida. Mõlemast võistkonnast antakse üles viis mängijat, kes sooritavad karistusviskeid ükshaaval. Kui seis peaks ka seejärel olema viigis, asuvad viskama järgmised mängijad, kuni selgub võitja.
Võistkonnad
Meeskonna koosseisus on 20 väljakumängijat ning 3 väravavahti, kokku seega 23 mängijat. Naiskonda kuulub Vancouveri olümpial 21 mängijat: 18 väljakumängijat ja kolm väravavahti. Peale mängijate kuuluvad meeskonda ka treener(id), mänedžer(id) ja arst(id), maksimaalselt kuus esindajat. Mängijaid saab igal hetkel vahetada, selleks pole vaja mängu peatada.
Mängijad peavad seljal kandma numbrit. Mängijate nimekiri peab mängu sekretärile olema esitatud enne mängu algust, samal ajal tuleb esitada ka stardiviisiku nimekiri (koos nende rolliga väljakul). Võistkonna kaptenil on õigus asjaolude selgituseks pöörduda kohtunike poole (kui seda teeb mõni teine mängija, siis võidakse võistkonda karistada ).
Võistkonnal on kaks abikaptenit; väravavaht ning mängiv treener ei tohi olla ei kapteniks ega abikapteniks. Kaptenite nimed ja numbrid peavad olema enne mängu algust sekretariaadis kirjas. Kapteni ja abikapteni tähised – vastavalt täht C või A – on hokisärgi vasakul rinnaesisel.
Kui mängu kestel on mingil hetkel väljakul lubatust rohkem mängijaid, määratakse reegleid rikkunud võistkonnale ühiskaristus (2 min). Kui rikkumine toimub normaalaja kahel viimasel mänguminutil või lisaajal, antakse vastasvõistkonnale õigus teha karistusvise. See kehtib ka rahvusvahelistes mängudes.
Mängu käik
Lahtivise tuleb teha ühes üheksast lahtiviskekohast või ühel kahest kujuteldavast joonest, mis kulgevad poordiga paralleelselt ühe tsooni lahtiviskepunktist teise tsooni lahtiviskepunktini. Juhul, kui lahtiviskaja ei ole oma kohta õigeks ajaks sisse võtnud , võib kohtunik nõuda tema asendamist väljakul oleva võistkonnakaaslasega. Kui mängija siseneb lahtiviske ajal ringi, määrab kohtunik uue lahtiviske.
Lahtiviskel osalevad mängijad peavad viske ajal olema näoga vastasvõistkonna värava poole ning paiknema üksteisest umbes hokikepi pikkuse kaugusel. Mängija hokikepi laba peab asetsema jääl. Mängu peatamise kohas toimuv lahtivise leiab aset siis, kui reegleid on rikkunud mõlema võistkonna mängijad, kaitsja on eksinud kaitsetsooni määruste vastu, kesktsoonis on kõlanud kohtuniku vile.
Kui ründaja eksis määruste vastu rünnakualal, siis pannakse litter mängu neutraalala lähimas kohas.
Kui lahtiviset alustav mängija tabab kepiga vastast või põrkab löögihoos ise vastu teda, vahetatakse ta võistkonnakaaslase vastu välja.
Igal väljakul on sireen või muu helivahend, mida mängu ajakohtunik kasutab mängu alguse ja lõpu fikseerimiseks. Mängitakse kolm 20-minutilist perioodi (puhas mänguaeg ), neid eraldavad veerandtunnised vaheajad. Kui turniiri finaalmäng – näiteks olümpiamängudel – lõpeb viigiga, järgneb 10-minutiline lisaaeg. Kui seis on pärast seda endiselt viigis, järgnevad karistuslöögid. Kui esimese või teise perioodi viimasel viiel minutil leiab aset ootamatu takistus (näiteks elektrikatkestus ), on kohtunikul õigus saata mängijad ettenähtust varem vaheajale ja kohtumine kestab järgmisel kolmandikajal sellevõrra kauem. Vaheajal jääd puhastatakse ning kastetakse. Pärast iga kolmandikku vahetavad võistkonnad väljakupoolt. Mõlemal võistkonnal on normaalajal või lisaajal lubatud teha üks 30-sekundiline paus.
Peatatud mängu jätkatakse sellega, et üks kohtunikest viskab lahtilöögiks litri kahe mängija vahele. Kummastki võistkonnast seisab mängija näoga vastase poole ja püüab litrit esimesena oma võistkonnale lüüa. Teised mängijad asuvad 4,5-meetrise läbimõõduga ringi taga.
Enne lahtilööki peavad mängijate kepid olema jääl. Nad ei tohi litrit lüüa enne, kui see on langenud jääle. Kui mängija eksib kohavalikul või lööb litrit liiga vara, siis teeb kohtunik talle märkuse ja paneb litri uuesti mängu. Situatsiooni kordumisel vahetatakse üks või mõlemad mängijad välja.
Juhul, kui litter satub üle väljaku piiride, mäng peatatakse ning toimub lahtivise. See tehakse kohas, kus litrit platsil viimati puudutati või kust ta suunda muutes välja põrkas.
Kui mängijal lüüakse kepp käest või see puruneb, võib ta ilma kepita edasi mängida.
Mängijal on lubatud peatada või lüüa õhus olevat litrit avatud käega või suunata litrit mööda jääd. Rikkumiseks loetakse seda, kui litter visatakse võistkonnakaaslasele tahtlikult. Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega. Mängija võib viskuda jääle vastase löögi blokeerimiseks, kuid litrit ei tohi kinni hoida käega. Litter peab pidevalt mängus olema. Kui väravavaht viivitab litri mängupanekuga, võidakse teda karistada.
Läbiviske (icing) määratlemisel lähtutakse punasest keskjoonest, mis jagab väljaku pooleks. Läbiviske (kõnekeeles pikk litter) fikseerimisel on oluline jälgida, millises väljaku osas puudutas litrit valdav võistkond seda viimasena. Juhul, kui platsil on mõlema võistkonna mängijaid võrdselt või arvulises ülekaalus oleva võistkonna mängija söödab litri oma väljakupoolelt vastasvõistkonna väravajoone taha, peatatakse mäng ning fikseeritakse läbivise (pikk litter).
Lahtivise sooritatakse reeglit rikkunud võistkonna kaitsealas. Läbiviset ei loeta rikkumiseks, kui litter läheb väravasse (värav loeb), litter läbib väravaala, läbiviske sooritanud võistkond on vähemuses, litter puudutab enne väravajoone ületamist vastasmängijat.
Mängijal on lubatud peatada või lüüa õhus olevat litrit avatud käega või suunata litrit mööda jääd. Rikkumiseks loetakse seda, kui litter visatakse võistkonnakaaslasele tahtlikult. Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega. Mängija võib viskuda jääle vastase löögi blokeerimiseks, kuid litrit ei tohi kinni hoida käega. Litter peab pidevalt mängus olema. Kui väravavaht viivitab litri mängupanekuga, võidakse teda karistada.
Värav loetakse lööduks, kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja löögist või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel. Lahtiviskest tehtud väravat loetakse määrustepäraseks. Väravat ei loeta, kui ründava võistkonna mängija lööb või suunab litri väravasse lubamatul moel (näiteks käte või jalgadega). Väravat ei loeta ka juhul, kui ründaja puudutab litrit väravalatist kõrgemale tõstetud hokikepiga või kui litter põrkab väravasse kohtunikust. Väravavise tühistatakse ka siis, kui värav on enne viset normaalasendist nihkunud.
Mängijaid ja väravavahti võib vahetada kogu mängu vältel, samuti mänguseisaku ajal. Tingimuseks on, et jääl pole korraga rohkem kui kuus mängijat. Väravavahi võib vahetada väljakumängija vastu, kuid sel juhul ei laiene talle väravavahi õigused.
Juhul, kui mängija on vigastatud ning ei saa mängu jätkata ega minna vahetuspingile, jätkub kohtumine seni, kuni tema võistkond saab litri enda valdusse. Kui mängija on saanud raskelt vigastada, peavad kohtunikud mängu viivitamatult peatama. Kui mängijal on veritsev haav või ta on määrinud end teise mängija verega, loetakse ta vigastatuks ning ta peab jäält lahkuma .

Kohtunikud ja Karistused

Mängu juhtisid esmakordselt olümpiamängude ajaloos 4 kohtunikku, kellest kaks olid (pea)kohtunikud ja kaks joone või abikohtunikud, peale nende oli kaks väravakohtunikku, ajamõõtja , karistusaega määrav kohtunik ja sekretär. Joonekohtunike peamine ülesanne on fikseerida tsoonireeglite vastu eksimine (nn pikk litter või läbivise ja tsoonivea kindlakstegemine). Joonekohtunikud sooritavad enamiku lahtivisetest ning abistavad peakohtunikku otsuse langetamisel. Kui kohtunik tõstab käe, et fikseerida viga ja karistada, siis ei vilista ta enne, kui litrit valdab süüdi olev võistkond.
Väljakukohtunikud kannavad musti pükse ja kohtunikusärki. Peas on neil must klaasvisiiriga hokikiiver. Peakohtunikul on mõlemal varrukal 8 cm laiune punane käepael. Tema otsus on erimeelsuste lahendamisel lõplik.
Juhul, kui ükskõik milline võistkonna esindaja (mängija, treener, arst jmt) kasutab sündsusetuid ja solvavaid väljendeid või teeb kohtunike suhtes ebaviisakaid žeste, lööb hokikepi või muu esemega vastu poorti ning sekkub kohtunike tegevusse, määratakse võistkondlik 2-minutiline karistus . Rikkumiste jätkumise korral eemaldatakse rikkuja mängu lõpuni. Rassistlike märkuste puhul eemaldatakse rikkuja kohe mängusaalist.
Karistused
Jäähokis varieeruvad karistused suures ulatuses ning kohtunike tõlgendusest oleneb väga palju. Mängija eemaldatakse väljakult tavaliselt kaheks minutiks, harvem viieks või kümneks minutiks, mõnikord ka mängu lõpuni. Karistusaeg võib lõppeda varem, kui arvulises ülekaalus olev vastasvõistkond on värava visanud. Vähemuses mängimine tähendab, et karistuse määramisel peab üks võistkondadest mängima väiksema arvu mängijatega karistusaja lõpuni või hetkeni, mil visatakse värav.Kui ühele mängijale määratakse samal ajal nii väike kui ka suur karistus, tuleb suurem kanda esimesena.
Kui mängija ründab vastast küünarnukkidega või muul keelatud moel ning viimane kukub jääle, karistatakse toorutsejat tavaliselt 2-minutilise karistusajaga. Sama saatus tabab seda, kes lööb vastast hokikepi otsaga. Võistluse korraldaja võib pärast mängu lõppu läbi viia mis tahes mänguolukorra uurimise ja määrata lisakaristusi ka pärast mänguaja lõppemist.
Keelatud on: mängida pea kohale tõstetud hokikepiga, ilmse kavatsusega lüüa vastast; panna vastasele jalga või keppi ette nii, et ta kukub; kukutada ennast otsa (teha „pukki”) sellele vastasele, kes ei valda litrit; toorutseda; vastast kätega jääle paisata; tõugata või lüüa vastast küünarnuki, rusika või jalaga (viimase puhul on karistuseks eemaldamine); paisata vastu poorti vastast, kelle valduses pole litrit; kukutada vastast, s.t viskuda kehaga vastase põlvedesse või allapoole põlvi, lüüa teda põlvedesse või tõugata põlvedest.

Kaheks minutiks eemaldatakse väljakult mängija, kes vaidlustab kohtuniku otsuse. Kui ta ikkagi ei allu korraldustele, võidakse mängija eemaldada kohtumise lõpuni.
Kui mängija ründab vastast küünarnukkidega või muul keelatud moel ning viimane kukub jääle, karistatakse toorutsejat tavaliselt 2-minutilise karistusajaga. Sama saatus tabab seda, kes lööb vastast hokikepi otsaga. Võistluse korraldaja võib pärast mängu lõppu läbi viia mis tahes mänguolukorra uurimise ja määrata lisakaristusi ka pärast mänguaja lõppemist.
Hokikepi hoidmine õlgadest kõrgemal on keelatud ning selle reegli vastu eksinule võib osaks langeda väike või suur karistus. Kui kõrgele tõstetud kepiga põhjustatakse vastasele trauma, määratakse süüdlasele suur karistus (vähemalt 5 min) või ta eemaldatakse väljakult. Juhul, kui reeglit rikutakse ründealas, siis toimub lahtivise lähimas kesktsooni lahtiviskekohas. Kui seda tehakse kaitse- või keskalas, siis toimub lahtivise rikkumise kohas.
Kui litri on kinni surunud mõlema võistkonna mängijad või see satub mängu käigus väravavõrgule ja on seal kauem kui kolm sekundit, peatab peakohtunik mängu ning lähimas selleks ettenähtud kohas toimub lahtivise. Kui litter tabab kohtunikku, siis mängu ei peatata, välja arvatud juhul, kui põrke järel satub litter väravasse.
Litri jalaga löömine ja söötmine on lubatud kõigis väljakuosades, ehkki jalaga löödud väravat ei loeta. Käega võib samuti litrit peatada ja visata , välja arvatud väravasse (juhul, kui litter puudutab väravasse viskel mõnd mängijat või kohtunikku, seda väravat ei loeta). Litrit käes hoida ei tohi.
Vastasest kätega kinni hoidmise eest karistatakse (2 min), samuti karistatakse tema hokikepi külge klammerdumise eest. Keelatud on vastest takistada hokikepiga. Kui ründajal on vastase värava poole minnes tekkinud üks-üks-olukord ning teda takistatakse pealelöögi tegemisel selja tagant hokikepiga kinni hoides , määrab kohtunik karistusviske. Kui üks võistkond on väravavahi mängust välja võtnud ja vastasel pole võimalik sooritada viset tühja väravasse (näiteks hoitakse teda selja tagant hokikepiga kinni), siis loeb peakohtunik karistuseks värava, kuigi litter ei olnud vastase väravas.
Mängijat, kes blokeerib või takistab vastasvõistkonna litrita mängijat, karistatakse (2 min); samasugune karistus määratakse ründajale, kes blokeerib või takistab väravaalas oleva vastasvõistkonna väravavahi liikumist.
Torkelöök on löök kepilaba otsaga, hoides keppi kas ühe või kahe käega. Torkelöök fikseeritakse ka siis, kui mängija teeb teise mängija suunas torkelöögi liigutuse , selle eest karistatakse 2-minutilise, sooritatud torkelöögi eest 5-minutilise eemaldamisega. Kui löögiga kaasneb vigastus , on peakohtunik kohustatud rikkuja mängust eemaldama.
Mängija, kes põhjustab vastase kukkumise, kasutades oma hokikeppi, jalga, kätt või küünarnukki, eemaldatakse 2 või 5 minutiks. Kui sellega kaasneb vigastus, on karistuseks see, et meeskond peab 5 min mängima arvulises vähemuses (juhul, kui ei lööda väravat, mis karistusaega lühendab) ja rikkuja eemaldatakse mängu lõpuni. Kui tegemist on üks-üks-olukorraga ja kukutamine takistab mängijal tegemast pealelööki, määrab peakohtunik karistusviske. Kui vastasvõistkonnal puudub mängija kukutamise hetkel väravavaht ning mängijat takistatakse litri viskamisel tühja väravasse, loeb peakohtunik värava visatuks.
Jääväljakul on kaks karistuspinki, mille pikkus on vähemalt 4 m ja laius 1,5 m. Karistuspingile mahub kuni kaheksa mängijat, kummastki võistkonnast neli, kusjuures nad ei istu karistusajal kõrvuti, vaid eraldatult.
Väravavahti ei saadeta väikese karistuse või distsiplinaarkaristuse korral karistusmängijate pingile, vaid ta jätkab mängu. Tema eest istub pingil üks võistkonnakaaslastest, kes viibis karistuse määramise hetkel jääl. Karistuse kandja määrab võistkonna mänedžer või treener, otsuse teeb kohtunikele teatavaks võistkonna kapten. Suure karistuse korral, mis määrab eemaldamise mängu lõpuni, peab väravavaht jäält lahkuma ning teda asendab varumängija.
Karistusviske võib reeglite rikkumise eest määrata mängu kahel viimasel minutil. Määrustepäraselt mänginud võistkond otsustab, kas sooritada karistusvise või määrata reegleid rikkunud mängijale väike karistus (2 min eemaldamist). Karistusviske sooritamise ajal on mänguaeg peatatud. Karistusvise toimub ka siis, kui mänguaeg või kolmandikaeg on lõppenud.
Väravavaht võib litrit tõrjuda mis tahes viisil, keelatud on vaid hokikepi või mõne muu eseme viskamine, mille korral loetakse värav vastasvõistkonna kasuks.
Viskele asuva võistkonna treener või kapten valib välja ning teatab peakohtunikule mängija, kes läheb karistusviset sooritama (ta ei tohi sellal olla karistuspingil). Mõlema võistkonna mängijad peavad viske ajal olema punase joone taga küljepoordi ääres. Väravavaht peab jääma oma alasse senikauaks, kuni viskaja on keskväljakul litrit puudutanud. Kohe, kui vise on toimunud, loetakse karistus lõppenuks, ning kui mängija sooritab ka teise pealeviske, siis värav ei loe. Kui karistusviskel tehakse värav, toimub lahtivise väljaku keskpunktist. Vastasel juhul pannakse litter mängu selles tsoonis, kus karistusvise sooritati.
Mängijale, kes võtab rüseluse käigus kinda käest, määratakse 10-minutiline karistus. Rüseluse alustaja eemaldatakse mängust. Mängija, kes lööb vastu või üritab poksida, eemaldatakse jäält kaheks minutiks. Kui kaklus toimub jääl oleva ja väljaku kõrval oleva mängija vahel, loetakse mõlemad jääl olevateks mängijateks.
Võistkonda karistatakse, kui ta riietusruumist naastes hilineb mängule. Kui hilinemine kestab 5 minutit või kauem, on mäng kaotatud ja asja arutab alaliit. Ent kui hilinemise on põhjustanud meeskonnast mitteolenevad asjaolud (näiteks fännid mässavad), on mängu peakohtunikul õigus pikendada vaheaega veel kuni 15 minutit. Aja ületamise korral mäng tühistatakse ning intsidendi kohta langetab otsuse alaliit. Kui võistkond ei naase õigel ajal jääle, siis 1-minutilise hilinemise korral määrab peakohtunik karistuse (tavaliselt ühe mängija eemaldamise 2 minutiks).
Kui mängija puutub füüsiliselt kokku pealtvaatajaga, eemaldatakse ta mängust.
Kui väljakule visatakse esemeid, siis katkestab peakohtunik mängu. Lahtivise toimub kohas, kus litter oli mängu peatamise hetkel.

INTERVJUU

Rekvisiidid

Küsitletava perekonna-ja eesnimi: Stanislav Pankov ( Sünd: Tallinn )
Usutlemise aeg ja koht: 01.11.2014 Tallinnas
Intervjueerija: Artur Pinnonen
Intervjueerimise vorm: Kirjalikus vormis

Küsimused

Millal ja kus te sündisite ? Millised olid teie antropomeetrilised näitajad parima sportliku vormi ajal ja praegu?

Sündisin 12.ooktobril 1977 aastal Tallinnas. Minu parimad näitajad sportliku vormi ajal ja praegu: 171 cm ja 73 kg ja praegu 171 cm ja 77 kg.

Millised on andmed teie vanemate kohta (nimed, sünniaastad, kust linnast pärinevad, antropomeetrllised näitajad, elukutse , huvialad, suhe sporti). Andmed õdede- vendade , aga ka spordiga tegelenud lähemate sugulaste kohta.

Minu ema Ljudmila Pankov sündis 14.veebruaril 1950 aastal Tallinnas. Ema pikkus 160 cm ja kaal 67 kg. Elukutselt on ta õpitaja, kuid hetkel on ta pensionär. Tema huvialadeks olid võrkpall ja suusatamine ning hetke huvialaks on käsitöö ja tervisesport.
Minu isa Aleksander Pankov sündis 1.oktoobril 1948 aastal Tallinnas. Isa pikkus oli 175 cm ja kaal oli 78 kg. Elukutselt oli ta autojuht . Tema huvialadeks olid maadlus ,jäähoki ja kalandus .

Kus te kasvasite ? Milline oli teie koduümbruskond ? Kellega te koos kasvasite ? Millega te lapsepõlves tegeliste?

Lapsepõlve aastad möödusid Tallinnas, kõik suved ma veetsin Viljandimaal, Kuninga külas, vanaema ja vanaisa juures. Kasvasin koos teiste lastega, kes elasid lähikonnas. Lapsepõlv möödus mängides , ujudes, metsas maasikal ja vaarikal käies. Tegime ka põllutöid, karjatasime loomi ja kasvatasime ka jäneseid.

Kus koolis / koolides te õppisite ? Kas te õppisite hästi või halvasti ? Millised olid teie lemmikõppeained ? Kes olid teie kehalise kasvatuse õpetajad; mitu kehalise kasvatuse tundi teil nädalas oli ja mida te tundides tegite ? Millega sisustasite te oma vaba aega ja millised olid teie harrastused ? Milliseid spordiüritusi koolis ja kooliväliselt toimus ? Kas te oli spordipopulaarsuselt oma kaaslaste seas silmapaistev ?

Kooliteed alustasin Tallinna 51.Keskkoolist, mis kannab praegu nime Tallinna Humanitar güümnasium.Peale keskkooli ja güümnasiumu suundusin õppima Tallinna Ülikooli,Kehakultuuri.
Õppisin noormalseld, hinded olid 3,4,5 muidugi 2.
Minu lemmikõppeaineteks olid kehaline kasvatus, sõjaline õpetus ( õppisime relvi ja rivikorraldust ) ja ajalugu.
Kehalise kasvatuse õpetajaks esimeses klassis oli klassijuhataja Tamara Grigorjevna Turpakova. Tunde oli nädalas 3 ja tunnis me mängisime, võimlesime ja tegime harjutusi vahenditega ( palliga ). Keskkoolis ja güümnasiumis oli kehalise kasvatuse õpetajateks Aleksander Udalov. Tunde oli nädalas ka 3 ja tunnis me suusatasime, jooksime, mängisime korvpalli ja võrkpalli, tegelesime kergejõustikuga ja riistvõimlemisega ( harjutused poomil, kangil, rööbaspuudel ). Vaba aega oli vähe, sest suuremalt jaolt olid trennid. Vabal ajal lugesin raamatuid.
Harrastuseks oli ristsõnade lahendamine.
Koolis toimusid spordipäevad, suusavõistlused ja korvpalli võistlused. Samuti toimusid koolide vahelised võistlused ( kergejõustik, korvpall , ujumine ).
Spordis olen alati silma paistnud nii oma tegevuse kui sportlike saavutuste pärast.

Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima, kus ja kuidas ? Missugusesse spordiseltsidesse / spordiklubidesse te kuulusite ? Kes olid teie treenerid ja treeningkaaslased ? Millised olid treeningpaigad ja varustus ? Kas te käisite ka treeninglaagrites, kus ? Kas te pidasite ka treeningpäevikut ?

Spordi juurde viis mind ema. Kõigepealt alustasin oma spoorditee maadlusest,tegelesin maadlusega Tallinnas ,Dünamo spordikluubis.Kuna maadlus mulle ei meeldinud,läksin jäähoki mängima. Praeegu juba 25 aastat tegelen jäähokiga.
Iga suvi olid treeninglaagrid. Juulikuus käisime laagrites, mis asusid Kohtla-Järvel,Tartus,Tallinnas. Augustis toimusid koondiselaagrid, kus trennid olid kolm korda päevas. Üks trenn toimus siseruumides ja teine väljas tavaliseslt mängisime jalgpalli ,kolmas trenn oli jõutrenn .

Millised olid teie tähtsamad võistlused ja suuremad võidud ? Kas teil toimusid ka võistlusreisid ? Kuhu ja kelle kulul need toimusid ?

Oma suurimaks võiduks sain 1995 aastal. Tallinnas Juuniorite Maailmameeistrivõistlustel etapil C2, ja veel üks oluline võit oli 2006 aastal. OM-i eelvalikturniiril kus,eesti koondis oli A ala gruppis 2. Mina olen 3 kordne eesti meister jäähokist .
2001 aastal mängisin Türgi klubi Polis Akademisi eest Continental Cup’i alagrupiturniiril.

Kus ja kellena te töötate ja kellena te olete töötanud ?

Töötan praegu betoni tehases Alistron OÜ

Mis on teile meelde jäänud oma sportimise ajast, treeningu – ja võistluskaaslastest, tolleaegsetest parematest sportlastest, spordijuhtidest, huvitavamatest spordisündmustest jms ?

Meelde on jäänud sõbralikkus ja see, et kõik olid üksteise vastu ausad ja vastutulelikud.

Mida on sportimine teile andnud: plussid ja miinused ? Milline on teie tervislik seisund praegu ? Kas te tegelete ka praegu spordiga ? Millised on teie soovitused noortele ?

Positiivsest küljest on sportimine mulle andnud hea tervise, palju sõpru ja ka võmaluse reisida . Igal heal asjal on ka halbu külgi.,. Oma käärjar lõpetasin 2010 aastal ,pärast MM-i 2 divisoniis.
Minu tervislik seisund on praegu hea. Teen spordi ise ennast,käin jõusaalis ,mängin jäähoki,jooksen.
Minu soovitus noortele on see, et nad pööraksid rohkem tähelepanu treeningkoormusele, tervislikule toidule ja puhkusele.

Rääkige oma perekonnast : kellega ( abikaasa ees – ja perekonnanimi , sünniaeg, kas abikaasa oli/on sportlane – kui ja, siis millise alaga ja millises tasemel tegeles, kus ja kellena töötab, abikaasa suhtumine sporti ) ja millal abiellus. Kas teil on lapsi ( nimed, sünniajad, kus õpivad, kas tegelevad spordiga / millised on paremad saavutused, laste muud huvialad ) ?

Minu abikassa Veronika Pankov ,süündis 14.04.1975 Venemaal,ta ei olnud sportlane,praegu ta töötab õpitajana Tallinna 53.Keskkoolis. Abikaasaga tutvusin Türgis ,kus mängisin Politsei Akademiias,Veronika puhkas Türgis ja pärast kahe kuks abielusime. Mul on üks tüdruk, ta Polina Pankov ,ta sündis 2006 aastal,ta õpib Tallinna Humanitaargüümnasiumis ja tegleb karatega

Mida te soovitate Eesti spordi edendamiseks ?

Sportimiseks võiks olla paremad tingimused igas maakonnas. Paremad tingimused võiksid olla just väiksemates maakondades, kus lastele pööratakse vähem tähelepanu ning lapsi tuleks mitte üle koormata.

Kasutatud materjalid

Jäähoki. Tallinn, 1963
L. Koik, E. Press, H. Saarne, K-R. Sillak, T. Tukk, E. Saar. Jääpall. Jäähoki. Minevikust tänapäevani. Tallinn, 1977
V. Lään. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala. Tallinn, 2006
http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=36494
http://sport.delfi.ee/archive/eesti-hokimehed-mangisid-turgi-klubi-eest.d?id=2166408
http://eurohockey.com/player/14231-stanislav-pankov.html
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4hok i
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4hoki2
http://www.kajakas.net/mis-on-hokimang

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pinnonen Õppematerjali autor

JÄÄHOKI Intervjuu Intervjuu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Käsipall

MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,

Kehaline kasvatus

pdf

Jalgpall, korvpall, võrkpall

Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................

Sport

docx

Jalgpallireeglid

JALGPALLI REEGLID 1. Väljaku suurus Väljak peab olema ristkülikukujuline, tähistatud, peavad olema määratud karistusala, värava-ala, nurgasektor, lipupostid peavad olema paigutatud igasse nurka, väravad peavad olema ankerdatud maapinna külge. 2. Pall Peab olema ümbermõõduga 68-70 cm, kindla kaalu ja kindla rõhuga. Kui pall läheb katki, peatatakse mäng ja jätkatakse seda hiljem uue palliga sama koha pealt. 3. Mängijate arv · On kaks võistkonda · Ühes võistkonnas ei tohi olla üle 11 mängija, kellest 1 on väravavaht · Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7 · Kui mäng peatatakse kohtuniku poolt, siis seda jätkatakse vabalöögiga 4. Mängijate varustus Ei tohi kasutada ohtlikku varustust, kaasaarvatud ehteid. Põhivarustusse kuuluvad jalgpallisärk, spordipüksid, põlvikud, säärekaitsed, jalanõud. Väravavahtide riietus peab olema teistes

Kehaline kasvatus

doc

Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe

Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus......................................................................................................................................9 Sprin

Kehaline kasvatus

docx

Korvpalli põhjalik referaat

KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul het

Kehaline kasvatus

doc

Jalgpall

Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................

Kehaline kasvatus

doc

Jalgpall

JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud

Jalgpall

Rohkem sarnaseid