Võrkpall (0)

VÕRKPALL
Võrkpallist
Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos.
Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused , millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda.
Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres , Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal
Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor , Margo Meresaar, Anna Kaljalina.
Meeskonnad
Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero . Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinema võistkonnakaaslaste riietusest.
Väljakul võib korraga olla kummastki võistkonnast 6 mängijat.
Mängijad
Korraga on väljakul 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates väljakualades ehk tsoonides . Asukoha järgi jaotatakse mängijad eesliini mängijateks ja tagaliini mängijateks. Ees keskel oleva mängija ülesanne on palli tõstmine ehk ründesööt, eesliini külgedel olevate mängijate ülesanne on palli üle võrgu mängimine ehk rünnak.
Funktsiooni järgi jaotatakse mängijad: sidemängijad ehk tõstjad, kelle ülesanne on teise palli mängimine ehk tõstmine; ründemängijad ehk lööjad, kelle ülesanne on rünnakuga palli üle võrg mängimine ehk ründelöökide sooritamine; kaitsemängija ehk libero, kelle ülesandeks on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng.
Mänguväljak
Võrkpalli mängitakse ristkülikukujulisel väljakul, mille mõõdud on 18 x 9 m. Väljak on jagatud joontega aladeks: keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3 m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Kokku on väljak jaotatud kuueks alaks, millest igaühel on oma number.
Võrk
Võrk on tõmmatud väljakule nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 meetri kõrgusel. Võrgu nii ülemises kui ka alumises servas on valge kant, ülemisel on see 7 cm, alumisel 5 cm. Ülemises servas on tross ja alumises nöör. Võrk koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest.
Võrgu äärtes on painduvad 1,8 meetri pikkused vardad ehk antennid . Antennid koosnevad fiiberklaasist või sellele sarnanevast materjalist. Kui pall puutub neid, loetakse see veaks ja punkti saab vastasvõistkond.
Pall
1999. aastast on võrkpallis kasutusel kirjud, mitme värvilised pallid . Nad võivad olla valmistatud nahast või sünteetilisest materjalist. Pallidele on trükitud tootja ning palli liiki näitavad arvud. Täht L – nahk, täht S – sünteetika. Nahkpallid on pehmemad ning kvaliteetsemad. Numbrid näitavad ka kvaliteeti. Võrkpalli pall kaalub 260–280 grammi ja ümbermõõt on 65–67 cm.
Riietus
Spetsiaalse võrkpallivarustuse juurde kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud , Võrkpallitossude ülesandeks on hüppejärgsel maandumisel põrutuse pehmendamine. Põlvekaitsed on vajalikud põlvede kaitsmiseks ja säästmiseks laskumisel. Igal mängijal peavad olema võistlussärgid, millel on nii seljal kui ka rinnal olema numbrid 1-18.
Mängust
Võrkpall on pallimäng, kus mängivad vastastikku kaks võistkonda võrguga poolitatud mänguplatsil. Mängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaste mängualale nii, et pall maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel.
Mängureeglid
Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele. Seda nimetatakse pallinguks ehk serviks. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ning see läheb kordamisele.
Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras, kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 3 mängijat on ees ja 3 taga. Peale pallingut võib hõivata platsil mis tahes koha. Vastase pallingut ei või sulustada. Võrku ületav pall võib võrku puutuda välja arvatud servipalli puhul.
Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada, kusjuures vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.
Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võtta kaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada 10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.
Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi.
Punktide arvestamine
Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
Kui nelja geimi järel on seis viigis, tehakse ka viies geim, mille jooksul selgub võitja. Kui kolm esimest geimi on võitnud üks võistkond, siis neljandat geimi ei toimu. Mängu võitmiseks on vaja võita kolm mängu kolmest, neljast või viiest.
3