Kiiking ja naisekandmine (0)

Naisekandmine
Naisekandmine on spordiala , kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja.
Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust.
Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis.
Kandja ehk mees võib lisavarustusena omada ainult selgatoetavat vööd. Samas peavad mõlemad osapooled omama elukindlustust.
Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela).
Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud reeglid panevad korraldajad ise paika.
MM-il on ainult üks kategooria ja selle võidab see, kes kõige kiiremini suudab raja läbida ajaliselt. Iga kord kui mees naise maha pillab saab ta 15 sekundist karistus aega.
Alates 2009. aastas on MM tiitlit omanud soomlastes paar Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen . Eestlaste käes on MM esikoht olnud 11 korda ja neist 7 korda on seda omanud Margo Uusorg koos erinevate kandvatega. Tema käes on ka naisekandmise rekord mis on 55.5 sekundit.
Samas toimub selle spordiala ka väljaspool Eesti ja Soomet võistlusi. Austraailas toimuvad võistlused alates 2005. aastast. Veel toimuvad need USA ja Aasias.
Kiiking
Kiiking on Eestis leiutatud spordiala, mis on maailmas järjest rohkem kuulsust koguma hakkanud.
Kiikingus on eesmärk panna kiik järjest suurema amplituudiga võnkuma kuni see hakkab üle võlli käima. Kiiking algab siis kui jalad on kõrgemal kui pea. Enne seda toimuvat võnkumist nimetatakse lihtsalt kiikumiseks.
Esmakordselt tutvustati Eestis kiikingu kiike 1993-dal aastal Pärnus Ado Koski poolt. Kuigi on seda mainiutud ka August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest “Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland”, mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust.
Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust . Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine , millega inimene on suuteline täistiiru (360°) ümber kiige võlli kiikuma.
Hetkel omab meeste rekordit Eestis Kaspar Taimsoo tulemusega 7.08 ja naiste rekordit Körlin Kink tulemusega 5.94. Samas on ka kiiking jõudnud Guinessi rekordi raamatusse kus 2001. aasatl oli parim tulemus 7.01m aga aastal 2004 parandati rekordit ainult 1cm võrra. Selle tulemuse autoriks on Andrus Aasamäe.
Pärnumaal toimub iga nelja aasta tagant ülemaailmsed võistlused . Kus auhinndasi jagatakse 4 võistlusklassis ja rekordeid 10 võistlus klassis.
Auhinndamis klassid
kuni 16-aastased neiud ;
kuni 16-aastased noormehed ;
naised üle 17. eluaasta ;
mehed üle 17. eluaasta.
Rekordi klassid
kuni 12-aastased tüdrukud;
kuni 12-aastased poisid;
kuni 17-aastased neiud;
kuni 17-aastased noormehed;
kuni 21-aastased naisjuuniorid;
kuni 21-aastased meesjuuniorid;
naised alates 21. eluaastast;
mehed alates 21. eluaastast;
naisseeniorid alates 50. eluaastast;
meesseeniorid alates 50. eluaastast.