Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Sport kui elustiil ja eneseteostus (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Sport kui elustiil ja eneseteostus #1 Sport kui elustiil ja eneseteostus #2 Sport kui elustiil ja eneseteostus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Moscow Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Sport kui elustiil

Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? ­ Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga

Uurimistöö alused
thumbnail
1
odt

Sport kui elustiil

Sport kui elustiil Sport on mänguline, kehaline või vaimne tegevus ja meelelahutus. Igal inimesel on võimalus valida endale kõige sobivam viis, kas siis rahvasportlasena, tippsportlasenavõi siis lihtsalt spordihuvilisena, seljuhul võib öelda, et mingilmääral tegelevad spordiga kõik. Osad spordivad seepärast, et saavutada hea enesetunne, teised tahavad saavutada sellega vormika keha, kolmandad aga püüavad jõuda sealjuures tippu

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Sport kui elustiil

Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus ­ kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval

Kirjandus
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport
thumbnail
12
odt

Rahva- ja tervisesport

Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja Millised komponendid

Sport
thumbnail
6
docx

Tervisesport

Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Tervisespordi alad Toon välja levinumad alad just Eestis: Jooksmine ­ Kõige kiirem ja lihtsam viis enda treeninguks. Seda saab teha igal pool, iga ilmaga ning suurt varutust pole ka vaja. Tänapäeval on võimalik minna terviseparkidesse, kus on kindlasti alati jooksurada olemas ning ka kindlasti muid treeningvõimalusi täiesti tasuta, mida on võimalik lisaks proovida. Kepikõnd ­ Kõigile jõukohane sport, mida saab teha igal pool (pargis, metsas, linnas). Kõik mis vaja läheb on sportlikku riietust ja paar kõndimiskeppe, mis oleksid sinu pikkusele sobivad. Suusatamine ­ Suusatada on kõige parem talvisel ajal, kuigi on ka olemas rullsuusatamine, mida saab teha kuival ajal ning mis on peaaegu sama mis talisuusatamine. Suusatamisel on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele väiksem kui jooksmise või käimisega, mistõttu sobib see spordiala ka ülekaalulistele.

Tervisesport
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......

Sport
thumbnail
9
docx

Murdmaasuusatamine

Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine.

Eesti keel



Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun