50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Privaatne Kobras
Õppematerjali autor
koha eest kaks esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
08,7 V koht. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine).
esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
Connor Olev Martin O'Brien, kelle tulemus jäi kahjuks kesiseks. XXIII suveolümpiamängud, Los Angeles 1984 Tiina Lillak võistles Soome lipu all ja sai hõbeda, Cindy Õunpuu ujus Kanada võistkonnas, ka Robert Muru oli Kanada eest väljas purjetamises. Kuna NSVL ei võtnud olümpiamängudest osa, siis ei saanud ka Eesti võistelda , kui NSVL- i liitvabariik. XV taliolümpiamängud Calgary 1988 Eestlastest oli võistlemas ainult Allar Levandi. kes sai suusakahevõistluses kolmanda koha. XXIV suveolümpiamängud, Soul 1988 Tiina Lillak oli Jällegi Soome au kaitmas, Mart Klepp Kanada eest laskmises sai 14. koha. Vladimir Reznitsenko võitis 1988. aasta olümpial NSVL epeemeeskonnas pronksmedali ja oli individuaalvõistlustel kaheksas. Jüri Jaanson sõudmises 8. koht. 1988. aasta olümpiamees Riho Suun on jäänud meelde eelkõige kompromissitu võitlejana ja Rahutuuri sangarina.
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192
Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt
1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid