Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiorganisatsioonid, spordiklubid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
  • Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
  • Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
  • Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
  • Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
  • Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
  • Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
  • Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
  • Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
  • Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
  • Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
  • Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
  • Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?
  • Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
  • Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt?
  • Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit?
  • Kes on Spordiseaduse kohaselt treener?

Lõik failist

1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted
2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
MTÜ-dena
3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
maakonnaliite, spordiliite,ühendusi
4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
Kultuuriministeerium
5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
mittetulundussektorisse
6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik
spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt)
7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18- aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust.
8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt.
9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
MTÜ-de seadus
10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
Treener on kohustatud:
1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.
11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel
12. Millistele spordiorganisatsioonidele
Vasakule Paremale
Spordiorganisatsioonid-spordiklubid #1 Spordiorganisatsioonid-spordiklubid #2 Spordiorganisatsioonid-spordiklubid #3 Spordiorganisatsioonid-spordiklubid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mattias Kabel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Spordiorganisatsiooni kontrolltöö

1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
thumbnail
3
pdf

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks

üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Rahvuslik olümpiakomitee- maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon. ( Spordialaliit, spordiühendus, maakonna spordiliit (2. aste). Spordiklubi (1. aste) ) 4. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. 5. Kes on spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
thumbnail
4
docx

Spordiorganisatsioon, kontrolltöö kordamisküsimused

põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? Omane on püramiidjas struktuur (1. aste: spordiklubid, 2. aste: spordialaliidud, spordiühendused, spordiliidud, 3. aste: EOK) , vertikaalsed liikmesuse suhted ja spordiliikumist läbivad koostöö võrksidemed. 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? See on üles ehitatud spordiklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid

Sport
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
thumbnail
117
pdf

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
thumbnail
117
pdf

Haldusõiguse-õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Avalik haldus
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun