Sport (0)

Jüri Gümnaasium
SPORT
Referaat
Koostaja : Stiina Vard
Klass: 8.r klass
Juhendaja : õpetaja Anu Rebane
Jüri 2015

Sisukord

1. Sissejuhatus 3
2. Sport 4
2.1. Spordi ajalugu 4
2.2. Spordi ajalugu Eestis 4
2.3. Spordirajatised 4
2.4. Spordiga kaasnevad nähtused 5
3. Kokkuvõte 6
4. Kasutatud allikad 7

1. Sissejuhatus

Teen referaadi spordist, selle ajaloost ning sellega kaasnevatest nähtustest ja rajatistest.
Valisin spordi oma referaadi teemaks, sest minu jaoks on sport huvitavam kui mood. Ma tahan saada rohkem teada spordi ajaloo kohta, eriti veel Eesti spordi ajaloo.
Mind ka väga huvitab see, millised on spordiga kaasnevad rajatised, sest ma pole väga nende kohta uurinud ega kuulnud .

2. Sport

Spordiks nimetatakse mängulist, kehalist või vaimset võistuslikku tegevust. See jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutselisteks ehk profispordiks. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab paljude huviliste tähelepanu ja kaasaelamist spordiuudiste ja võistluste jälgimisel.
Maailmas kõige rohkem harrastatavad spordialad on kergejõustik , jalgpall, korvpall , võrkpall , ujumine ja poks . Eestis on kõige populaarsemad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine , võrkpall, korvpall ja jalgpall.
Suurimad ülemaailmsed võistlused on maailmameistrivõistlused ja kaasaegsed olümpiamängud .

2.1. Spordi ajalugu

Sport sai alguse muistsetest mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Suurvõistlused arenesid erinevatest jõu- ja osavusvõistlustest: esimesed olümpiamängud toimusid 776 eKr.
Tänapäevase spordi alguseks arvatakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste föderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd. Kõige kiiremini on sport edasi arenenud pärast Teist maailmasõda .

2.2. Spordi ajalugu Eestis

Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäi paris pikaks ajaks kõige menukamaks spordialaks. Kui asutati 19. ja 20. sajandi vahetusel esimesed spordiseltsid, siis lisandusid ka võimlemine, jalgrattasport , jooks, jalgpall, ujumine, uisutamine ja poks. Juba 1912. aasta Stockholmis toimuvatel olümpiamängudel kuulusid ka mõned eestlased Venemaa võistkonda. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Kõige kõrgema rahvusvahelise taseme saavutasid Iseseisvas Eestis jääpurjetamine, purjetamine, laskesport , male ja meeste kergejõustik, endiselt olid ka edukad raskejõustiklased.

2.3. Spordirajatised

Keskkond sportimiseks ehitatakse vastavalt võistlusreeglitele. Üks spordirajatistest on staadion . Staadion on rajatis , mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt jalgpallis ja kergejõustikus. Staadionil on tavaliselt kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada ning ka tõuke -, hüppe-, heite - ja viskekohad. Staadioni keskel on normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümber väljaku on pealtvaatajatele tribüünid ja tabloo , lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajalikku. Maailma suurim staadion asub P'yŏngyangis ja mahutab pea 150 000 pealtvaatajat.
Sisevõistluste jaoks on võimla ehk spordisaal. Seal saab sisetingimustes mängida sportmänge, võimelda ja korraldada sportüritusi. Võimla juurde kuuluvad tavaliselt ka pesu- ja riietusruumid.
Ujumisvõistluste jaoks kasutatakse ujulaid. Ujulas saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega. Siseujula on ruum, hoone või hoonetekompleks basseinide ja muu sisustusega. Väliujula võib olla rajatud looduslikule veekogule või tehislike basseinidega.
Jalgrattavõistluste jaoks kasutatakse velodroomi. Velodroomi tuntakse veel ka kui trekk või velotrekk. Velodroom on kinnine või lahtine spordirajatis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, millel toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Tavaliselt on ringraja laius 4-10 m, eelistatuim pikkus on 333,33 m. Kalle kurvides on 20-35 kraadi, sirgetel aga 3-7 kraadi.

2.4. Spordiga kaasnevad nähtused

Üheks spordi kaasnähuks on doping . Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, sest seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.
Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse suurendamine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil.
Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või muud organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon .
Paljudel spordialadel esineb ka sageli vigastusi.

3. Kokkuvõte

Selle referaadi tegemise käigus sain teada palju spordi ajaloo ja muu spordiga seostuvate asjade kohta. Nagu näiteks seda milline spordiala oli 19. sajandil Eestis kõige populaarsem ning ka seda mis asi on velodroom.
Mulle väga meeldis seda referaati teha, sest ma sain ka harjutada oma vormistamist.

4. Kasutatud allikad

Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Sport
https://et.wikipedia.org/wiki/Staadion
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imla
https://et.wikipedia.org/wiki/Ujula
https://et.wikipedia.org/wiki/Velodroo m
https://et.wikipedia.org/wiki/Doping
7