Vereanalüüs (4)

15
Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. Täiskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd.
Kõide rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Kujult meenutavad punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid  ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis.
Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini , leukotsüütide ning veresettega.
In sanguis veritas est - veres on tõde
Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborandiga - olgu siis traumapunktis või vastuvõtutoas ehk erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) -, kes võtab vereproovi.
Tilgake patsiendi verd sisaldab inimese kohta väga palju informatsiooni: näitab hemoglobiini, valgete ja punaste vereliblede hulka, veresuhkru, kolesterooli taset jne. Vereproov kinnitab ka südamelihase infarkti või põletike esinemist organismis. Aga vereseerumist saab välja lugeda ka juba üsna algstaadiumis rasedust ja testida HIVd. (Viimase puhul kinnitab positiivse tulemuse korral diagnoosi Tallinnas asuv referentslabor.)
Arst tellib vaid need analüüsid, mis aitavad kinnitada patsiendi kaebuste alusel tekkinud haiguspilti. Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel
Kui patsiendid vajavad vereülekannet, siis tuleb laborandil leida sobilik doonoriveri. Veendumaks vere sobilikkuses, inkubeeritakse ja tsentrifuugitakse patsiendi vereproov koos doonoriverega. Selleks kulub umbes tund.
Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest.
Laborisõnad:
• mikrobioloogia – mikroorganismide uurimine organismist võetud eritistest (veri, uriin, röga, mäda);
• katsut – mõne cm pikkune väikse sõrme jämedune ümara põhja ja korgiga klaastoru, millesse võetakse vereproov;
• reagent – kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse;
• kliiniline vereanalüüs – vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne);
• biokeemiline vereanalüüs – erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne);
• okasõun – erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna;
• helicobakter bylori – mao limaskestal elunev bakter , mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele.
Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede – erütrotsüütide – "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga.
Norm: 100-130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele.
Leukotsüüdid - need on kaitserakud– so spetsialiseeritud vereelemendid, mis vastutavad immuunsuskaitse eest. Leukotsüüdid hävitavad verre sattunud võõrbaktereid ning toksiine. Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel – sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid.
Norm: 4,0-9,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide , mürgituse, verekaotuse (traumad) või krooniliste varjatud verejooksude (maohaavad), neerukoolikute, allergiate, maksahaiguste ning kestva ravimite tarvitamise tagajärjel, tõuseb oluliselt ka osade kasvajaliste protsesside puhul.
Veresete - erütrotsüütide settimise kiirus. (mõõdetakse tavaliselt 1 h vererakkude settimise kiirust). Normaalne veresette kiirus ei tohi ületada 15 mm tunnis. Vere settimise kiirenemine (30-40 mm/h) viitab põletikule, ägedale infektsioonile, mürgitusele ning suurele verekaotusele (näiteks pärast operatsiooni)
Retikulotsüüdid- noored, arenemisjärgus vere punalibled, erütrotsüütide eellased.
Norm: 2-10üh. Nende tase tõuseb aneemia ning verejooksude korral.
Trombotsüüdid– vereliistakud , mis osalevad aktiivselt vere hüübimise protsessis.
Norm: 180-320 üh. Arstile on tähtis tunda vere hüübimise süsteemi, et teha ettevalmistusi eelseisvaks sünnituseks (eriti planeeritava keisrilõike puhul).. Sel eesmärgil arvestatakse aega trombi moodustumiseks ning vere hüübimise kiirust.
Vere biokeemiline analüüs uurib peale vere rakukomponentide ka pigmente, fermente, hormoone, mikroelemente ja valke.
Valgud Veri sisaldab palju valke, neist igal on täita oma funktsioon: toitumine, kaitse, energeetiline reserv , vere normaalne hüübimine ning palju muudki .
Albumiin – töötatakse välja maksas , toetab vereõhku, varustab elundeid ning kudesid vajalike rasvade ja süsivesikutega. Transpordib bilirubiini, rasvhappeid, kaltsiumi ja paljusid ravimeid).
Norm: 30-50 üh. Immuunglobuliinid vastutavad immuunkaitse eest. Kõrgenenud näitajad viitavad neeru-, maksa-, sooletrakti ning naiste suguorganite kroonilisele põletikule, tõuseb ka vedelikukao ja vedelikupuudumisel, langeb ka põletuste, verejooksude puhul.
C-reaktiivne valk – tõuseb ägedate põletikuliste protsesside puhul., bakteriaalsed , viiruslikud põletikud, infarkti, traumade, stressi korral
Kusihape – kajastab neerude tööd. Tõuseb- pneumoonia, leukeemia , paastu puhul. Langeb- raske maksahaiguse puhul. Tõusu-langust mõjutavad ka paljud ravimid ( aspiriin, diureetikumid j.p.m)
Norm: 0,16 – 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele.
Rasvad - Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas. Kolesteriini e kolesterooli näitajad sõltuvad maksa seisundist ning söömisel saadud rasva kogusest. Norm: 5-6 üh. Need näitajad vahelduvad sõltuvalt maksa töö häiretest ning toidu kvaliteedist.
Fibrinogeen – vastutab vere õigeaegse hüübimise eest.
Norm: 3-6 g/l
Bilirubiin on sapipigment, mis moodustub hemoglobiini lagunemisel maksas ning põrnas.
Norm: 3,4 –22,2 üh. Bilirubiini kõrge tase on maksahaiguste (hepatiidi) ning aneemia signaaliks. Tõuseb ka ravimite: erütromütsiin, indometatsiin ,diasepaam, oksasepaam)
Glükoos - "suhkru" näitajad veres peegeldavad energeetilist tasakaalu ema organismis ning kõhunäärme tööd.
Norm: 3,3-6,6 üh. Rasedus võib iseenesest provotseerida glükoositaseme kõikumisi veres ning suhkruhaigust. Kõrged veresuhkrutasemed on ohuks lootele .
Vere fermendid
Nende aktiivsus kindlustab konkreetse elundi või terve süsteemi töö. Mõningate fermentide kõrge aktiivsus viitab teatava elundi kahjustusele. Näiteks kõhunäärme poolt välja töötatav pankrease lipaas annab teada kõhunäärme funktsioneerimisest, kreatiniini - aine, mis osaleb lihaste kokkutõmmetes - ööpäevane eraldumine sõltub aga õigest toitumisest, mis on oluline normaalseks sünnitustegevuseks.
Vere hormoonid
Insuliin (norm 36-180 ühikut), adrenaliin , kilpnäärme türeotroopsed hormoonid, ketosteroidid (neerupealsete hormoonid), progesteroon , oksütotsiin ning prolaktiin on äärmiselt tähtsad raseduse normaalsel kulgemisel ning sünnitusel.
Alfafetoproteiin viitab loote sünnipäraste puuete olemasolule või puudumisele.
Mikroelemendid Nende näitajad kajastavad organismi happelis-aluselist tasakaalu ning üldist vereringesüsteemi seisukorda.
Norm: kaltsium– 2,2-2-5; naatrium – 135-145; kaalium – 3,3-4,9 üh.
Naatriumi näitajate suurenemine või vähenemine tekib vee ja soolade kaotuse tõttu.
Kaaliumi taseme tõus toimub shokiseisundi, koekahjustuse ,maksa puudulikkuse ning mõningate ravimite üledoseerimise tõttu. Kaaliumi näitajate alanemine võib olla tingitud neerukahjustustest,pikaaegse kõhulahtisuse, oksendamise puhul.
Kaltsiumi hulk veres suureneb avitaminooside, luukoe defitsiidi , stressi, kroonilise depressiooni, mõningate ravimite tarvitamise ning kilpnäärme haiguste tagajärjel, D-vitamiini üleannustuse puhul Kaltsiumi taseme alanemine veres võib olla tingitud D vitamiini puudusest, pankreatiidi, magneesiumi puuduse korral
Magneesium mängib tähtsat osa närvi-lihasaparaadi töös. Magneesiumi hulk suureneb organismis vale toitumise puhul ning selle suurenenud väljaviimise tõttu neerude poolt. Langeb kõhulahtisuse korral. Norm (tulevasele emale): 0,65-1,1 üh.
Need näitajad peegeldavad kilpnäärme tegevust ning muutuvad suhkruhaiguse korral.
Raud osaleb aktiivselt hapniku vahetuses. Raud on vajalik kõikide elundite ning rakkude normaalseks talituseks. Vere üldanalüüsis määrab selle taseme hemoglobiin, mis sisaldub punastes verelibledes – erütrotsüütides. Norm (tulevasele emale): 9,0-31,0 üh. Raua näitajate alanemine veres osutab aneemia tekkele ning elundite ja rakkude mitteküllaldasele hapnikuga varustatusele. Langeb veel suure verejooksu järgselt, B12 vit. Vaegusel, ägedate ja krooniliste haiguste , vähktõve ning raseduse puhul, ravimite nagu: aspiriin, allopurinool, kortisoon puhul. Tõuseb: korduva vereülekande puhul ja osade aneemiate puhul, kus on langenud punavere liblede tootlus või kus lõhustatakse punavereliblesid.
 
Kliinilise vereanalüüsi referentsväärtused
Leukotsüüdid
4 – 10 x 109/l
Erütrotsüüdid
N 4 – 5,4 x 1012/l; M 4,5 – 6,2 x 1012/l
Hemoglobiin
N 120 – 155 g/l; M 135 – 175 g/l
Hematokritt
N 36 – 47 %; M 40 – 54 %
MCV
76 – 96 fl
MCH
27 – 32 pg
MCHC
315 – 360 g/l
RDW
11 – 15 %
Trombotsüüdid
150 – 400 x 109/l
Retikulotsüüdid
kuni 10 o/oo (mikroskoopial)
VEREGRUPID