50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oppida
Õppematerjali autor
Ta elab nendega koguaeg koos ja lapsepõlv möödub nende keskel. Tänu lapsepõlvele tekivad tal erinevad väärtushinnangud ja muutub käitumine. Hiljem lisanduvad sõbrannad ja sõbrad ning koolikaaslased. Kui laps on kooli läinud siis isiksuse kujunemise ülesanne on laskunud ka koolile, vanemad ei pea enam kogu tööd ära tegema. Kui laps kooli läheb hakkab ta looma uusi suhteid, mis võivad olla ta elu pöördepunktiks. Koos klassikaaslastega areneb isiksus täielikult välja, on loodud erinevad väärtushinnangud, mida hiljem hakatakse arendama ja muutma. Kui on aeg kooli lõpetamiseks, siis peaks inimesel isiksus olema täielikult välja kujunenud. Tal on omad seisukohad ja põhimõtted. Teda ei saa enam mõjutada ja hakkab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Tal peaks ka olema väljakujunenud oma arvamus maailmast. Peale vanemate suhetele lisandub nüüd hulk uusi suhteid, enamasti seepärast, et minnakse edasi õppima järgmisse kooli
Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest.
käitumist organisatsiooni kontekstis. · Üksikisiku käitumise mõistmine on aluseks rühmatöö ja organisatsioonikäitumise uurimisel. Rääkides/uurides üksikisiku käitumisest organisatsioonis, peame alustama isiksusest. On olemas palju erinevaid teooriaid ja definitsioone isiksuse kohta, mis kõik käsitlevad seda ainet pisut erinevate nurkade alt. Iga inimene on indiviid (kuulub liiki Homo Sapiens, ) kas aga iga indiviid on isiksus? · Isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasuse või erinevused (Ian Brooks) · Isiksus on inimesele iseloomulike omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks või silmapaistvaks . (Jüri Allik) Tavakõnes mõistetakse isiksuse all iseloomu või karakterit ja sellel on tavakasutuse kaks tähendust st midagi
ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info
1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine - suhtlussoov: püüd vältida üksindust ning lävida omasugustega
4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid ja lõpetamata lausete testi. 5. Iseloomujooned on üksteisega suhtetoimes, omavahel seotud; nende vahel pole selgeid piire; paljud jooned on isekeskis põimudes moodustanud inimese kordumatu isiksuse struktuuri. Näiteks on naljataju ja märkamismeel omavahel tihedas seoses. 6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti järgi peaksid personoloogid uurima isiksust, mitte iseloomu. 7. Iseloomujooni võib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka ühiskonna kontekstis. 8. Üksikute käitumisjuhtude või harjumuste lahkkõla mingi iseloomujoonega ei tõesta veel selle joone puudumist. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused
protsessis. ST on protsess, mille käigus inimene püüab tõlgendada teiste inimeste käitumist (mõista kavatsusi, omadusi ja motiive). Erinevused objekti ja subjekti tajumisel: intensionaalsus ja presenteerimine, peegliefekt, ajas muutuv nii tajuja kui tajutav. Taju vahendatus: Sama isiku, sündmuse või paiga erinev tajumine. Maailma nägemine on vahendatud: nt kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide, eelarvamuste ja hoiakutega, situatsioonidega, atributeerimisviiside ja isiksuseomadustega. Isikutaju: kuidas tajume teist inimesest. Grupitaju: kuidas tajume eri rühmasid. Meie - aktiivsed sotsiaalse taju filtrid. Atributsioon Miks ta nii tegi? Atributsiooniteooria: Atributsioon on filtriks, viis kuidas seletame teiste käitumist (Fritz Heider, 1958).
veendunud, et konflikti mõistmine ja tema toimimisest arusaamine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. Konflikt teostub ja laheneb sageli üksikisikute tasandil. Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid