TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Resetnikova Essee Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: Peeter Järvelaid Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes välja siis oli vaja inimesi, kes saavad seda rakendada igapäeva elus ja sellisteks inimesteks olid peamiselt- juristid. Ajaks, millest peale puhas- rooma õigus esineb on 7. Sajand e.m.a ja rooma õiguse ajalooline käsitl...
Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomusta...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd.......
TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist t...
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja pa...
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kunin...
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanik...
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Referaat Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest ,,Francqui auhinna". Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinenta...
Rooma 1) Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja näidete põhjal - Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud proletariaadid õigused piiratud, kuid siiski kkodanikud. Patrooni ja kliendi vahekord. Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aasta...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Nimi Perekonnanimi BA I. Aasta OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES Referaat Juhendaja Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse ...
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
ROOMA Itaalia geograafilised ja looduslikud olud · Terve praeguse Itaalia alal, va Põhja-Itaalia Lombardi maakond · piirkonnad mägised, kuid tasasemad ja sobivad põlluharimiseks kui Kreekas · rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd) · VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa) · VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond) Ajatelg kronoloogilise ülevaate põhjal (kuningate aeg, varane vabariik, Rooma tõus suurvõimuks, kodusõdade periood, varane keisririik, hiline keisririik) Etruskid ja Etruuria · Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud · maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselaniku...
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võr...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...
Vana-Rooma Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid s...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Euroopa Liit Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Maja...
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste...
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia ...
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist....
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses.........
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Aspects of Reception of Law Juriidiliste muutuste aluseks on olnud enamikel aegadel laenamine ja üle võtmine. See võib toimuda süsteemi siseselt ehk analoogia põhjal, kuid võib tulla ka teisest süsteemist. Laenamine on küll lihtne, kuid selle teoreetilise külje üles ehitamine on küllatki keeruline. Laenamine toimub erinevalt- võetakse üle üksik norm või terve süsteem. Kindlasti tuleb mõelda selle üle mis on retseptsioon tähtis ja miks selle kohandamine on vajalik. Mõlemad on lihtsad küsimused. Arvan, et vastusteks võiksid olla õigusideede hilisem rakendamine ja nende uurimine. Lisaks sellele ka, et kohandamise eesmärgiks on tuua vanemad ideed uude süsteemi nii, et need ei segaks süsteemi toimimist. Retseptsiooni eesmärk on õiguse praktiline ärakasutamine oma huvides. Teiselt poolt leian, et retsensioon on kohati oluline nii värskendamise kui vanemate ideede juurde naasemisena. Selleks, et meenutada idea...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendaja mag. Siim Kuusik Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 KAASUSE TEKST..................................................................................................................3 2 KAASUSE LOOMUS............................................................................................................. 3 3 KAASUSE LAHENDUS VARIANT A PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................4 3.1 Millised nõuded on Erosel Daphne vastu?........................................................................5 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu?......................................................
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Sissejuhatus Common law' mõistet võib kasutada erinevates tähendustes. Selle lai tähendus hõlmab kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva ko...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
annaabi.ee 
