Rooma (0)

Lacium -maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid – Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased . Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst . Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas . Asub seitsmel künkal – X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum , Kapitooliumi künkale kindlus . Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid – vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud. Patroon – rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient – vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning hääletas rahvakoosolekutel, nagu patroon soovis. Patriits – rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei – enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused – 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus – Rooma rahvas. Magistraadid – riigiametnikud ,kes juhtisid riiki.1) Konsulid (2) – kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed ; 2)Preetorid (8) – korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3) Tsensorid – valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4) Diktaator – määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) – kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat – valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet – kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek – võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) – 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel . Imperaator – keisrliku võimu kandja. Keiser – tuleb Caesari nimesthääldati „kaisar“; isevalitseja tiitel. Divide et impera – „jaga ja valitse“, st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium – staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike- Aasia ,Süüria, Egiptus ) – kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika,Hispaania, Gallia ,Britannia) – olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis , va rikast ja kõrgelt arenenud kultuuriga Põhja-Aafrika;tekkinud linnad jäid Idamaa linnadele alla;üh säilitas põllumajandusliku ilme. Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis koosnes u 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma õigus – Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Rooma seadused algasid 12-tahvli seadustest .Kodanikud olid seaduse kaitse all; neil oli õigus kaevata rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi alluma seadustele. Arvestati pretsedenti – kuidas lahendati analoogne kohtuasi varem. Kohtuprotsess pidi tagama mõlema osapoole õiguste kaitse. Seadusi süstematiseeriti,kerkisid esile juristid ,kujunes juriidiline terminoloogiast Roomas sai alguse õigusteadus. Latifundium – ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1) Senaatoriseisus – Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2) Ratsanikuseisus – rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3) Lihtrahvas – käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama . Orjad ja vabakslastud – Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded, peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine .Sageli lasti orje vabaksraha eest,ustava teenistuse eest või heast südamest.Vabakslastutest võisid saada rikkad ja mõjukad inimesed. Gladiaator – mõõgavõileja,kelle veriseid võitlusi roomlased armastasid. Amfiteater – ringikujuline või ovaalne areen, tuntuim Colosseum Roomas. Foorum – linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon – kõigi jumalate tempel. Termid – avalikud saunad ,kus pakuti ka massaaži ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium – siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt – monumentaalsed veejuhtmed , mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen – igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar – kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius – maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter – taeva-, pikse - ja tormijumal. Saturnus – Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars – sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta – kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium – 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus .Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid – riigi poolt määratud preestrid , kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud – ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus : Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima. Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus.Juba varases nooruses osaleti ohvitseridena väeteenistuses.Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Cicero (106-43 eKr) – Rooma riigimees,kes mõjutas tugevalt kõnekunsti,ladina keelt ja roomlaste poliitika- ning moraalseid seisukohti. Tal oli meisterlik keelekasutus ja ületamatu stiilitunnetus. Maecenas – Augustuse rikas sõber,kes aitas tema taotlusi ellu viia;ta kutsus oma lähikonda andekaid auroreid,luues kõik tingimused viljakaks loominguks. Vergilius – Rooma poeet,kelle peateos oli „ Aeneis “. Titus Livius – Rooma ajaloolane ,kes kirjutas suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“, milles jutustas üksikasjalikult oma riigi ajaloo Romulusest Augustuseni.