Euroopa Liidu essee (0)

Euroopa Liit
Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa.
Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria , eesti, hispaania , hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia , saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.
1957 – Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.
1973 – Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Taaniga koos liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.aastal.
1981 – Kreeka liitumine Euroopa Liiduga.
1986 – Hispaania ja Portugali liitumine.
1990 - EMÜ laienemine Saksa DV aladele.
1995 – Austria, Soome ja Rootsi liitumine Euroopa Liiduga.
2004 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia , Malta ja Küprose liitumine Euroopa Liiduga.
2007 – Rumeenia ja Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga.
Euro tuli kasutusele kontorahana 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Sularahana tuli euro alates 1. jaanuarist 2002. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal , Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco , San Marino ja Vatikani Linnriik , Andorra, Montenegro ja Kosovo.
Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon , mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg . Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud . Need lepingud , eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve
Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu.
Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid . Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Eesti Euroopa Liidus - 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti liitus 1993. aastal Euroopa Ühendusest moodustatud Euroopa Liiduga. Liitumises olid esmatähtsad majanduslik ja välispoliitiline koostöö teiste Euroopa riikidega. Samuti kultuurilisel ja ideelisel dimensioonil peeti tollal Euroopa Liitu kuulumist Eesti lõplikku jõudmist Euroopasse. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland.
Euroopa Liidu sümboolika -
Hümn - meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. 
Euroopa Liidu lipp