ROOMA (0)

Itaalia geograafilised ja looduslikud olud

• Terve praeguse Itaalia alal, va Põhja-Itaalia Lombardi maakond
  
• piirkonnad mägised, kuid tasasemad ja sobivad põlluharimiseks kui Kreekas
  
• rannajoon pole nii sopiline kui Kreekas (sõitsid vähem merd )
  
• VIII-VI sajandil ekr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu (suurimad Tarentum ja Sürakuusa)
  
• VIII sajandil ekr tekkis Rooma linn (Latiumi maakond)
  

• Etruskid on II aastatuhandel ekr Põhja-Itaaliasse sisserännanud indoeuroopa hõimud
  
• maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks
  
• päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud)
  
• palju teadaolevad raidkirjasid
  
• tektsid pole arusaadavad
  
• suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid
  
• käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud
  
• hiilgeaeg VII-VI sajand ekr
  
• roomlaste hilisemad usukombed olid just etruskite päritolu
  
• VI sajandi lõpul aeti etruskite valitseja minema ja tasapisi kaotasid nad Roomas oma võimu
  
• (kr k nekropolis - surnute linn) hauakambrid olid elavad koopiad nende elupaikadest
  

• 21.04.753 ekr- roomlaste ajaarvamise algus
  
• Rooma linna asutamise pärimuse kohaselt kästi visata Romulus ja Remus (olid vennad) Tiberi jõkke kuningas Amuliuse poolt, kuna too olevat näinud ettekuulutust, et tema vennatütre pojad tõukavad ta võimult. Vool uhus poisid korviga kaldale ning neid toitis ja imetas emahunt, kuni kohalik karjus nad naisega enda juurde võttis. Kui noormehed suureks olid sirgunud, kukutasid nad Amuliuse võimult. Asutades koos vennaga linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ning ehitas linnaüksi üles. Rooma sai just Romuluse järgi omale nime.
  

• kodanikud jaotati kahte selgelt eristavasse klassi- patriitsid ja plebeid
  
• neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse
  
• enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega
  
• kõik teised olid plebeid, kes jäid oma rikkusega patriitsidele alla
  
• paljud neist olid patriitside kliendid, vahel pidid nad patriitsidelt laenu võtma, selle tõttu ähvardas neid vahel võlaorjus
  
• nad võisid osaleda rahvakoosolekutel
  
• täitsid sõjaväekohustust ning moodustasid enamiku Rooma armeest (andis võimaluse õiguste laiendamiseks)
  
• abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud
  
• Omavahelised suhted olid teravad, kuna plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õiguseid. Hiljem muidugi ajapikku kaotati kõik see ning kõigil olid võrdsed õigused. Sellega panid plebeid aluse demokraatiale.
  

• ühendas rikkaid ja vaeseid
  
• vaesem roomlane andis end sõltlasema rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla
  
• tõotasid teineteist vastastiku toetada
  
• patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis kokkulepituid koormisi
  
• rahvakoosolekul hääletas klient nii nagu patroon soovis
  
• patroonid olid mõjukad just tänu oma klientidele
  

• 450 ekr patriitside ja plebeide võitluse tippajal pandi kirja esimesed rooma seadused
  
• 12. pronkstahvlil
  
• nõudsid nende kirjapanemist plebeid, et patriitsid nende õigusi ei väänaks suuliselt
  
• seadused olid karmid : patriitsid ei tohtinud enam võlaorjuse mittetäitmise eest plebeisid tappa. Hiljem siiski muudeti neid.
  

• Pandi kirja kohtupidamine ning riigikord
  
• kohtus sai otsuseid edasi kaevata ehk apelleerida
  
• kõik pidid alluma seadusele
  
• sai aluse 12 tahvli seadusest
  
• seaduste loomisel arvestati sarnaste juhtumite puhul langetatud otsuseid, see tagas seadusloome järjepidavuse
  
• kerkisid esile seadusandluse väga head tundjad ehk juristid ning tekkis õigusteaduslik terminoloogia
  

• kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa
  
• vabariiklik korraldus
  

• kõik kodanikud olid põhimõtteliselt võrdsed, tegemist oli siiski aristokraatliku riigiga
  
• magistraadid juhtisid riiki, need valiti iga aasta uued
  
• sammuti juhtis riiki vanemate nõukogu ehk senat
  
• riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed
  

• loobuti rahvakoosolekutest
  
• juhtime koondus valitseja kätte
  
• riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid
  
• senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid
  
• rahvaarv kasvas
  

• ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe
  
• arvestati kohalike oludega
  

• Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus
  
• kõrge kultuuri ja jõukate maadega
  
• olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad
  
• eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse
  
• kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes
  

• Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia . Britannia
  
• olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis , va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa
  
• jäid idamaadele alla
  
• linnu oli vähe
  
• põllumajanduslik
  

• kodanikest ja liitlastes koosnev armee asendus palgaarmeega
  
• ülesehitus, relvastus ja võitlus jäi suurel määral samaks
  
• Puunia sõjast saadik vägev laevastik
  
• võeti kasutusele katapuldid, müürilõhkujad ja piiramistornid
  
• LEEGION- Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, enamik neist olid raskerelvastusega jalaväelased
  
• leegion rivistus malelauaruudustiku kujuliselt, tänu sellele oli taktika paindlikum, mis võimaldas võidelda ebatasasel alal
  

• Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks.
  
• Alamkihti kuulusid orjad , vabakslastud ja vabad mehed.
  
• Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed.
  
• Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud
  
• Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased , neid määrati ka kohtunikeks
  
• Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
  
• Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa. Paljud orjad tegid hoolsalt tööd ning kogusid varandust, et ennast hiljem vabaks osta. Neist said vabakslastud. Enamasti mõjukad ja rikkad inimesed, mõned tõusid isegi keisrite usaldusalusteks.
  
• Perekonnas kuulus, aga võim perepeale. Naine, lapsed, alaealised tütred ja täiskasvanud pojad koos kaasadega pidid alluma perepea võimule. Pereisal oli õigus pereliikmeid surma mõista.
  
• Naised olid isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilised õigused neil puudusid.
  
• Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas )
  
• Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt.
  

• kivist teed ja sillad
  
• veejuhtmed ehk akveduktid , mis varustasid linna veega
  
• kanalisatsioon
  
• põrandaalused kütmise süsteemid
  
• kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga
  
• lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia
  
• välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega
  

• suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest
  
• kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt
  
• ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi
  
• tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all
  
• preestrid jagunesid kolleegiumiteks- tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium , seda juhtis ülempreester
  
• pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi