Vana-Rooma riik (0)

Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, 
rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla 
riigiameteis.
NING
Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa 
kodanikkonnas olid plebeid
NING
Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka
aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust.
Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma 
rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik, 
riiki juhtisid magistraadid ja senat, ning riigiametites olid vaid piisavalt jõukad ja tuntud 
inimesed. Senat- Aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiigelajal
umbes 300 liiget, hiljem arv tõusis. Senaator- Senati liige, kes oli ametis eluaeg. Kogenud riigimehed ja senati otsustel oli 
sedause jõud. Riigiametitesse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral 
riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntu.
Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondadest.  Magistraat- Iga aasta valitavad riigiametnikud. Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 
meest, et vältida üksikute riigiametnike liigset võimu. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi 
arvamusega. Nobiliteet- Riiki juhtiv üsna kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid nii patriitse kui ka 
rikkaid plebeisid.  Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba 
Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja 
preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega.


Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt 
jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed 
talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus.
Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud 
plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku 
Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse 
kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged 
relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul arenesid asjad järk-järgult ja pebleid said 
patriitsidega võrdsed õigused.  Rahvakoosolek- Lihtrahvas sai riigiasjades osaleda, arvamust avaldada 12 tahvli seadus- 450 aastat eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, kuna need kirjutati 
12 pronkstahvlile, siis tuntaks neid kaheteistkümne tahvli seaduse all. 
Seadused olid üsna karmid, sätestades muuseas võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui 
laenu taasi ei suuda maksta. Hiljem muudeti seodused, kuid roomlaste mälestuses püsisid 12 
tahvli seadused kindlalt Rooma õiguse lähtekohana Jaga ja valitse- Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid 
alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaga eraldi kokkuleppe. Tänu sellel ei saanud nad ühiselt 
Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhtuada aeg-ajalt pingeid ning 
vastuolusid oma alluvate vahel. Proletaarid- Vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid kuulasid ikkagi kodanike 
hulka Rahvatribuunid- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga 
otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tügistati plebeide ja patriitside 
vahelise abielu keelt ning plebeidele võimaldati pöös kõigisse riigiametitesse, samuti jagati 
neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Arvult oli neid 10 Kontrolltöö Vana Rooma  ja ristiusu kujunemise kohta. Enne testi avamist õppige küsimused 
selgeks, sest testi saab teha piiratud aja jooksul ja üks kord. Test on avatud kaks nädalat. 1. Antiik-Rooma mälestusmärgid, kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi 
(Triumfikaared, Colosseum, akveduktid (Pont du Gard), sillutatud teed – Via Appia, termid).  Foorum- Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Triumfikaared – Võidukaar, ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein.
Monumendid, mida püstitati sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste 


auks. Colosseum – Impeeriumi suurim amfitearer, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. Oma 
nime sai läheduses seisnud keiser Nero kolossi(hiigelkuju) järgi.
Amfiteater- Ringikujuline või ovaalne monumentaalne areen, võistluste toimumispaik. Akveduktid(Pont du Grand) – Monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu 
joogiveega. Sillutatud teed (Via appia) – Üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. 
Ühendas Roomat Calvi kolooniaga. Teed pidi peeti ühendust Kreeka, Egiptuse ja Väike-
Aasiaga. Termid- Avalikud saunad. Mitmekülgsed puhkeasutused, mis küblusvõimalustele lisaks 
pakkusid ka massaaži ja erootilisi teenuseid. Lisaks olid termides veel raamatukogudja 
lugemisruumid. Võisid käia ka vaesed. Vaimne pärand - Rooma õigus, riiklik korraldus Rooma õigus- Toimis seaduse alusel, seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka 
kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid selle kaitse all, neid ei tohtinud ilma kohtuta 
süüdi mõista ega karistada.
Kõigil kodanikel oli õiguskaevata edasi kõrgemale seaduseandjale (vabariigis 
rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile). Rooma riik oli õigusriik.
Seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest, järgnevatel sajanditel rahvakoosolekutel ja 
keisrite poolt vastuvüetud lugematustest seadustest kujunes tohtutu seaduste kogum.
Juurdus põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seaduse 
sätteid silmas pidades.
Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste
süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes 
selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest 
lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtetest kehtivad 
tänapäevalgi. Seisuslik ühiskond (lk 156) Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus
Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad
Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja. 2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku? Ristisusu pühakiri. Kelle ajal sai ristiusust 
Rooma impeeriumi ametlik usk? 


Ristuusu levitajad Ristiusku levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja 
Paulus.
Peetrus – Jeesuse lähikaaslane – jünger – juba õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta 
Rooma, kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma
piiskopiks.
Paulus- Pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, temast sai kõige mõjukam kristluse 
levitaja Rooma riigis. Rõhutas, et õpetus ple mõeldud ainult juutidele, vaid kõigile rahvastele, 
sel moel aitas ta tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt 
kõneleva elanikkonna seas. Ristiusu pühakiri Pühakiri- Piibel
Kristlikud autorid kirjutasid I sajandi viimasel kolmandikul mitu lugu Jeesuse elust ja 
õpetusest ehk evangeeliumi, neist neljast, s.o Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese 
evangeeliumist sai hiljem pühakirja osa. Evangeeliumidele lisati apostlitelt pärinevad või 
neile tagantjärele omistatud kirjad ja lood apostlite tegudest. Peale selle arvati pühakirja hulka
ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi 
saabumise eel ja viimset kohtupäeva.  Kõiki kokku hakati nimetama uueks Testamendiks
Vana + Uus Testament = Kristlik Pühakiri ehk Piibel
Vana Testament- Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus, kuid kristlaste jaoks pidi 
pühakiri sisaldama ka Vana Testamendi kuulutuste teokstegemist ja uue ajastu sissejuhatamist 
Jeesus Kristuse poolt. Evangeelium + apostlite kirjad/lood + Johannese ilmutusraamat = Uus Testament Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Keiser Constantinuse