Vastus leiad õppematerjalist: Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK

Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (5)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga?
Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
Miks oli jaga ja valitse" divide et impera põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik?
Miks ja millalalgas provintside eraldumine?
Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena?
Milles seisneb Rooma õiguse roll ja olulisus tänapäeva maailmaEuroopa õigussüsteemis?
Mis oli aluseks?
Millised põhimõtted kehtisid Rooma seadusandluses?

10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215)

Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus.
Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu.

Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
Vabariigis kuulus võim kodanikele , kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõige olulisemate asjade määramiseks. Senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud. Senaatoriseisus hakkas keisririigi ajal laienema, varem koosnes see nobiliteediperekondadest, keisririigi ajal Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele.

Miks oli „jaga ja valitse“ ( divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik?
Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid.

Täida tabel Rooma provintside kohta.
Lääneprovintsid
Idaprovintsid
Asukoht
Gallia, Britannia , Hispaania Põhja-Aafrika
Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus
Keel
ladina
kreeka
Arengutase
Jäid arengutasemelt alla idaprovintsile (va. Kartaago)
Muistse kultuuri jõukate linnad ja arenenud majandusega ( juba enne rooma vallutusi)
Linnad
Roomalik ilme
Idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme
Põllumajandus
Peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifendiumid.
Ülekaalus väike talupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomaniku maad.
Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur – nende tegevus.
Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks.
Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? (Lääne-Rooma varises kokku 476. a, Ida-Rooma 1453. a)
Pärast Suure rahvasterändamist tulid germaanlased terete hunnide kaupa keisririigi territooriumile ning keisrid leppisid sellega. Lääne provintsides oli rohkem germaanlasi ning vallutasid Rooma linna ning rüüstasid selle. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle. 476 . a. Kuulutas üks germaanlastest Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks.

Täida tabel muutuste kohta ühiskonnas ja kultuuris hilise keisririigi perioodil.
Ühiskond
Linnad
Kultuur
Ühiskond oli rangelt seisuslik. Kõik impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse – auväärseteks ja madalateks . Vastavalt sellele olid inimestel seadusega ettenähtud õigused ja kohustused. Senaatoriseisus oli kürgeim ning enamikest ülesannetest vabastatud. Madalate hulka kuuluvad inimesed olid maksukohustuslikud.
Linnaelu püsiv allakäik. Käsitöö ja kaubanduse tähtsus langesid ning nõrgenesid piirkondade vahelised sidemed. Iga provints elas oma elu, sõltudes vähem sissetoodavatest kaupadest. Orjandus kaotas oma tähtsuse.
Üha enam koliti metsamõisadesse. Legaliseeriti kristlus , võeti järkjärgult üle ja sulanduti kristlikku kultuuri.

Rooma sõjavägi. Iseloomusta korraldust ja muutusi sõjaväes vabariigi, varase keisririigi ja hilise keisririigi ajal. Muutuste põhjused? (vt lk 172, 176, 214-215)
Värbati palgasõdureid. Relvastust ei pidanud nad ise hanikma, vaid said selle väepealiku käest. Kui sõjamehed erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisi elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis.
Rooma impeerium olid loodud relva jõul ning püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek vastasest. Endiseks jäid sõjaväe ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika. Peamine väeüksus oli leegion , põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjaväkke hakati värbama itaallaste provintside elanikke. Rajati tugev reservvägi, mida võiks vajaduse korral suunata kuhu tahes. Sõjavägi jagunes piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Vabatahtlike ei olnud sõjaväe liitumiseks piisavalt ning seetõttu mindi üle sund värbamisele. Hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti germaanlasi. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi barbariseerunud.
Töö allikaga. ROOMA ÕIGUS (vt ka õpik lk 177)
Rooma õigus - Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud õigusnormide kogu, mis on aluseks tänapäevasele kontinentaaleuroopa õigussüsteemile ning eriti selle eraõigusele.
Allikas 1.Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta. Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse vastutegevusega, mis võis viia (äärmuslikul juhul) keisri võimult kõrvaldamiseni. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale.
Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul alates 5. sajandil eKr kehtestatud 12 tahvli seadustest . Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud eelkõige varem aset leidnud juhtumeid (pretsedente) ja iga kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted.
Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased ( juristid ), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks.
Allikas 2.Roomlased tõid poliitilisse praktikasse patriotismi mõiste (mis kasvas hiljem üle kristlikuks solidaarsuseks) ja lepingulisuse (õiguse primaarsus ). Riiklikud huvid seati kõrgemale üksikisiku huvidest, samal ajal kui võimujaotuses ühiskonnas pidid põhinema kokkuleppelistel, õiguslikel alustel ehk lepingutel. Riigi asja peeti omaette sfääriks, mida nimetati res publica (tõlkes “avalikud asjad”). Roomlastel pärineb ka arusaam föderalismist, kui lepingulistel alustel organiseeritud suhtest poliitiliste subjektide vahel (Foedus = leping, lepinguline alus). Nii kujunes välja klassikaline Rooma õigus, mis eristas avaliku õigust (kodaniku suhted riigiga) ja eraõigust (kodanike suhted omavahel). Rooma õigus kaitses tingimusteta eraomandit.
Allikas 3.Euroopa õigussüsteemide ühiseks nimetajaks peetakse Rooma õiguse pärandit. See järjepidevus ilmneb ka Rooma õiguse keele — ladina keele tasandil. Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi osana baseerub samuti Rooma õigusel. Nii võib leida Eesti õiguskeelest ladinakeelseid juriidilisi termineid, mis on välja kujunenud juba rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Juriidilistes tekstides kasutatud ladinakeelsed sõnad ja väljendid täiendavad õigusteaduse keelt, ilmestades ja täpsustades vastavat teksti.
Merike Ristikivi . Ladina päritolu juriidilised terminid eesti õiguskeeles. http://www.ut.ee/klassik/isikud/mag/ristikivi_mag.html
Vasta allikatele tuginedes (ja lisamaterjali kasutades):

Milles seisneb Rooma õiguse roll ja olulisus tänapäeva maailma/Euroopa õigussüsteemis?
Euroopa õigussüsteemide õigus on välja kujunenud Rooma õiguse baasil. Juriidilistes tekstides kasutatud ladinakeelsed sõnad ja väljendid täiendavad õigusteaduse keelt, ilmestades ja täpsustades vastavat teksti.

Rooma õiguse kujunemine. Mis oli aluseks?
Alguses oli 12 tahvli seadused. Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud varem aset leidnud juhtumeid ja kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused . Mõjutanud olid Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted.

Millised põhimõtted kehtisid Rooma seadusandluses?
Ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühtviisi kõigi inimeste, sh keisri, kohta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 57 allalaadimist

Tööleht-VABARIIGI LÕPP-VARANE JA HILINE KEISRIRIIK #1

Tööleht-VABARIIGI LÕPP-VARANE JA HILINE KEISRIRIIK #2

Tööleht-VABARIIGI LÕPP-VARANE JA HILINE KEISRIRIIK #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hhhellu Õppematerjali autor

Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus.
Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast?
Miks oli „jaga ja valitse“ (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik?
Täida tabel Rooma provintside kohta.
Miks ja millalalgas provintside eraldumine?
Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena?
Täida tabel muutuste kohta ühiskonnas ja kultuuris hilise keisririigi perioodil
Rooma sõjavägi. Iseloomusta korraldust ja muutusi sõjaväes vabariigi, varase keisririigi ja hilise keisririigi ajal. Muutuste põhjused?
Töö allikaga. ROOMA ÕIGUS

ajalugu tööleht varane keisririik hiline keisririik

Sarnased õppematerjalid

doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning edenemist soodustas ka Rooma paiknemine Kesk-Itaalia teede sõlmpunktis. See tõi kaasa etruskide huvi Rooma kui kaubanduskeskuse vastu. Kolm viimast kuningat olidki pärit Etruuriast, Rooma allutati etruskide võimule. Just sel perioodil muutus Rooma Latiumi maakonna tugevaimaks riigiks. Aastal 510. e.m.a. Puhkes aga kuningas Tarquinius Superbuse vastu ülestõus ning Roomas algas vabariigi periood. Rooma varajane ühiskond Eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. Ta valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisus olid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes nimelt sugukondadeks genus ja need omakorda perekondadeks familia. Kehtis sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik võis anda end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla, täites tema heaks koormisi ja käies temaga koos sõjas.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

(Octavianus teine) . Valitses Rooma riigi idapoolsete valduste üle. Abiellus Kleopatraga ning sai Egiptuses materiaalset tuge. Nende vahel puhkes kodusõda. Octavianus võitis. Antonius pages Egiptusesse, kus nad Kleopatraga koos suitsiidi sooritasid. Octavianus Teine Caesari pooldaja, kes pärast tema surma võimule sai. Valitses Rooma läänepoolsete valduste üle. Võitis kodusõja ning 30 aastal eKr vallutas Egiptuse ning seega allutades kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma Vabariigi lõpp. Traianus Rooma saavutas tema valitsusajal oma võimsuse haripunkti. Vallutas riike, mis on toodud ära küsimuses 6 vastuses. Cicero antiikõpetlane, edukas riigimees ning väga mõjuvõimas oraator ja retoorik. Maecenas Augustuse rikas sõber, kes toetas teda kultuurielu suurendamises. Vergilius kirjutas Roomale eepose ,,Aeneis". Titus Livius tuntud ajaloolane, kirjutas Augustuse innustusel suurteose ,,Raamatud linna

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng, keda kasutati põllumajanduses peamise tööjõuna. Roomas kujunes orjanduslik ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud.

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia

Eesti ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133  I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia

Vanaaeg

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas

11.klassi ajalugu

pdf

Antiik-Rooma konspekt

õhutada pingeid oma alluvate vahel. Rooma provintsi juhtis asehaldur, kes pidi korraldama kaitset, tagama sisemise rahu, kogus makse ning oli ülemkohtuniku ülesannetes. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 3 2. VABARIIGI LANGUS JA ROOMA KEISRIRIIK: 2.1. Rooma vabariigi tõus suurriigiks 2.-1. saj eKr: Kogu Itaalia (Apenniini ps) oli langenud Rooma riigi kontrolli alla 264 eKr. Sellele järgnesid sõjad Kartaagoga (foiniiklased roomapäraselt puunlased), kes oli teiseks Vahemere lääneosa suurvõimuks. Saavutades võidu I Puunia sõjas (264-241 eKr) ja II Puunia sõjas

Ajalugu

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti Kartaago riigiga Põhja-Afrikas.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid