Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Kemikaaliriskid. Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud
· Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda nii, et nad omavahel kokku ei puutuks Elektrivool võib põhjustada: · Silmade kahjustuse · Nahapõletusi · Siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi · Lihaste kramplikke kokkutõmbeid · Hingamislihaste talitlus- häireid · Hingamise ja südametegevuse seiskumist Kannatanu ülevaatus ja esmaabi: · Kui kannatanu on voolu all: a) Otsi voolu väljalülitamise võimalus, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b) Püüa kannatanu vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, näiteks mingi kuiva laua abil, kutsu abi (112) · Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole, tee järgnevalt: Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte; Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine; Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz;
Iseseisev töö nr.2 Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Kemikaali seadus Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Mille alusel kemikaale identifitseeritakse? Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. Mis on ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte? Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Mida sätestab kutsehaiguse loetelu?
Erandjuhtudel esitatakse enam kui kuus S-lauset. Biotsiidide märgistusel esitatakse täiendavalt järgmine teave: 1) biotsiidis sisalduvate toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldus; 2) loa- või registreerimisnumber; 3) valmistise oleku lühikirjeldus (vedel, kontsentraat, graanulid, pulber, tahke jms); 4) lubatud või registreeritud kasutusala (puiduimmutusvahend, desinfitseeriv vahend ja muud); 5) kasutusjuhend ja ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annus; 6) kõrvaltoimete loetelu ja juhised esmaabiks õnnetusjuhtumi korral; 7) biotsiidi ja selle pakendi ohutu kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld pakendi taaskasutamise kohta; 8) partii number ja toote säilivusaeg tavatingimustes hoidmise korral; 9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile, kasutamiskordade intervall ja ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud objekti või siseneda töödeldud alasse; 10) töödeldud objekti või ala saastepuhastusvahendid ja -meetmed, töödeldud ala
(5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud.
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse
tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. [RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] § 15. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum (1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad,
kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 14^1 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba;
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus, milles elab alla 40 000 elaniku, võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud.
· 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada
ohutegurid või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada Keemilised tervist. ohutegurid · Kemikaal, mis kahjustab keskkonda. · Kemikaal, mis kahjustab vara. · Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid
järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik taotluse ja muude otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul. Taotlejale saadetakse otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Teadustöös kasutatava väetise Eestisse toimetamiseks loa saamiseks esitatava taotluse vormi, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (5) Esitlemiseks kasutatava väetise Eestisse toimetamise korral rakendatakse ajutise importimise tolliprotseduuri. Esitlemiseks on keelatud sisse vedada puisteväetist. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 13. Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise käitlemise nõuded [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
· töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist · Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid · Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1
sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs – meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: Kui suure ohuga on tegemist Kas riski vältimiseks/vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid Kas tuleks ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks 12. Riskianalüüsi etapid: 1
ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis TÖÖ NR 1: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr:1 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Viktoria Reinaru Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 28.01.2019 organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müratase üle 80 dB; müra, vibratsioon, ioniseeriv Füüsikalised kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid laserkiir
psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev). heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja. (kuuldav, infra- ja ultraheli) Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db. Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus). Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega. Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted vähendada müraga kokkupuudet, kõrvaldada müraallikas, valida võimalikult madala müratasemega töövahendid ja meetodid,
ulatuses; 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. § 15. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum (1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. (2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud: 1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112; 2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks; 3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad,
võimalikest toimetest, oskusest neid vältida, hügieenst, isikukaitsest ja kaitsevahenditest, nende kasutamisest, töötaja ning tööandja kohustustest. 3 1. MÕISTED Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1). Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 2. KEEMILISED OHUTEGURID 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade).
(1) Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. (2) Ohtliku kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. (3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kahjutustatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul. (4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega. 20. Isikukaitsevahendite valik ohtlike kemikaalide käsitlemisel. Kemikalide käsitlemisel tuleb kasutada kindalsti kaitsekindaid, lisaks veel hingamisteede kaitsevahendeid kemikale ei tohi käsitleda kunagi ilma kaitsevahendite kautamiseta. Riietus peab olema vastav et kemikal ei saaks sattuda nahale. 21
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetil
otsuse tegemise päevast alates 10 päeva jooksul, esitades teates registreerimisest keeldumise põhjused. (6) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus. (7) Töötervishoiuteenuse osutajale väljastatakse registreerimistõend. (8) Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja -tõendis esitatavate andmete loetelu ning registreerimistaotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister. (9) Töötervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama kirjalikult Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluses nimetatud andmete muudatustest 15 päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. (10) Töötervishoiuteenuse osutaja, kelle tegevus hõlmab töötervishoiuarsti või töötervishoiuõe tööülesannete täitmist, taotleb töötervishoiuteenuse osutamiseks Tervishoiuametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284;
- kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine. - seedetrakti kaudu - naha kaudu kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad, vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi lokaalne toime; kemikaali üldtoime toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine). kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest. Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart.
Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin,
vibratsiooniks.Inimkehale võivad möjuda kolm erinevat tüüpi vibratsiooni : 1)üldvibratsiooni . 2)lokaalne ehk kohtvibratsioon. 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool, suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale
o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
