dokumendi koostajale teada ning vajadusel piiran ise dokumendi nägemist. Samuti teavitan ja juhendan juurdepääsupiirangu märkimisel teenistujaid (sh komandopealikke, päästepiirkondade juhatajaid, inspektoreid ja spetsialiste), kes registreerivad avaldusi ning dokumente Deltas. Mina, kui personalispetsialist puutun kokku ka ametijuhenditega (nii käskkirjas kui ka ametijuhendis), pean pöörama tähelepanu nendes sisalduvas infos riigisaladuse registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad
1. TÖÖ EESMÄRK 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. VASTUTUS 2.1 Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning informatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2 Vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse, teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni hoidmise eest 2.3 Kannab vastutust ametialase dokumentatsiooni säilimise eest. 3. KOHUSTUSED 3.1 Dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 Vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine; 3.4 Töö postiga; 3
eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni hoidmise eest; 2.3 kannab vastutust ametialase dokumentatsiooni säilimise eest. 3. Kohustused Sekretäri kohustused on: 3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3
eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni hoidmise eest; 2.3 kannab vastutust ametialase dokumentatsiooni säilimise eest. 3. Kohustused Sekretäri kohustused on: 3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3
Valik erigruppi on hoolikas. Kandidaadilt nõutakse väga head käsivõitluse tundmist, kuna kõigi võimalike ohuolukordade puhul, näiteks kitsastes vanglakambrites, ei saa tulirelvi kasutada. Erigrupp allub vahetult vanglate ameti peadirektori asetäitjale Valeri Kravetsile. Grupi relvastuses on kumminuiade ja tulirelvade kõrval veekahurid ja Rootsist kingitusena saadud paar vana soomukit. Kapol viis meest Eesti suurim eriteenistus kaitsepolitsei (kapo) keeldub riigisaladuse seadusele viidates avaldamast oma töötajate arvu ja personali paigutust, kuid väidetavalt kuulub kapo erigruppi umbes viis meest. Tegemist on eriettevalmistuse saanud sportlike ja hästi treenitud noorte meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel. Tasemel relvastus ja kaitsevahendid, lisaks head treenimistingimused teevad
aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid Seadused: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Haldusmenetluse seadus Isikuandmete kaitse seadus Keeleseadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Riigivapi seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus 01.01.2012 Sätestab: dokumentide hindamise; arhivaalide kogumise ja säilitamise; neile juurdepääsu võimaldamise; nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest; avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise;
istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon. Eisis on kättesaadavad ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud ja muud El seotud dokumendid. DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID: (Normatiivid) Seadused: Arhiiviseadus Haldusmenetluse seadus Riigivapi seadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Digitaalallkirja seadus keeleseadus Vabariigi Valitsuse seadus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus DOKUMENDIHALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID A) Määrused; b) Arhiivieeskiri; c) Asjaajamiskorra ühtsed alused. ARHIIVISEADUS: loob Eesti arhiivisüsteemi, sätestab arhivaalide kogumise, hindamise arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu
Helmut Lammer on kirjutanud raamatu ,,Mustad uuringud: avalikkuse eest varjatud salajased katsetused", kus ta uurib lähedalt riikide poolt tehtavaid katsetusi, alates UFO-uuringutest, lõpetades ajuimplantaatide abil kontrollitavate kloonsõduritega. Autor kirjeldas, kuidas tehti katseid takistada informatsiooni lekkimist. Inimesed, kellele on tehtud uuringuid, kardavad rääkida ning tema töö olevat tuua tõde päevavalgele. Eesti põhiseadusest lähtuvalt võiks tegu olla keelatud riigisaladuse avaldamisega, kuid kui midagi sarnast välja tuleb, ei saa rahva sokki ja üllatus enam niipea leevendust. Ei vaadatud ju hästi ka uudisele, kus kirjutati USA salajastest vanglatest, mis muuhulgas olevat olemas ka Eestis. Guillermo del Toro ja Chuck Hogan on kahasse loonud triloogia ,,Tõbi". Ehkki tegu on vaid kujutelda situatsiooniga, on valitsuse võimalik reageering hästi tabatud. Kui doktor Eph
dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 11. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. Seadused: • Arhiiviseadus • Avaliku teabe seadus • Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004].
arhiiviasutustele arvestatavad õigused salastatud dokumentide üleviimisel avalikku sfääri. 7. juulil 1993. aastal võeti vastu Vene Föderatsiooni arhiivinduse alusseadused «Vene Föderatsiooni arhiivifondist ja arhiividest». Tegemist oli seadusandlike aktide koguga, mis esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne normatiiv-seadusandlik akt, mis hakkas reguleerima suhteid informatsiooni valdkonnas, mis pakuvad julgeolekualast huvi. Riigisaladuseks kuulutati riigi poolt kaitstud sõjalised, välispoliitilised, majanduslikud, luure- ja vastuluurealased ning operatiiv-jälituslikuks
Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut: · Riigisaladuse reetmine, · korruptsioon, · organiseeritud kuritegevus, · seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, · dokumentide võltsimine, · terrorism. Seega, Kapo: ·...uurib kuritegevusi, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut, ·...tegeleb vastuluurega (jälgib võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi teiste riikide heaks luuramises), ·...tegeleb sellega, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.
S3. Teave on seaduses või seaduse alusel salastatud. S2. Teabele on juurdepääs lubatud vaid eraldi subjekti või omaniku nõusolekul. S1. Teabele on juurdepääs lubatud ainult teatud tingimuste täitmisel. S0. Teabele ei ole seatud mingeid juurdepääsupiiranguid. Konfidentsiaalsus on eelnimetatuist ainus, mille kohta kehtivad ka riiklikud regulatsioonid, näiteks Avaliku teabe seadus, Isikuandmete kaitse seadus ja Riigisaladuse seadus. Autentsusega tagatakse teatava subjekti või ressursi identsuse ühtimine väidetavaga. Selle infoga määratakse lubatud info liikumise suunad turvaklasside vahel. Andmete liikumine erinevate turvaklasside siseselt on üldiselt lubatud, kuid seda piiravad määratud omadused. Infosüsteemide turvameetmete süsteemi poolt kasutusse võetud standardiks on ISKE. ISKEt kirjeldatakse kui infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi, mis kasutab
§ 9. Arhivaalide säilitamine ja kaitse (1) Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasutamise, kahjustumise ja hävimise. (2) Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. § 10. Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine (1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. (2) Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest Rahvusarhiiv tasu ei võta. (3) Rahvusarhiiv võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele.
võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt: · Riigisaladust sisaldavad arhivaalid Riigisaladuse tasemed on: -piiratud tasemega riigisaladus (riigisaladuse seadus) - seda teavet sisaldavad teabekandja salastatakse 30 aastat -konfidentsiaalse tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 50 aastaks -salajase tasemega riigisaladus- teave salastatakse kuni 50 aastaks -täiesti salajase tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 75 aastaks 3 · Delikaatsed isikuandmed Sisaldavad arhivaalid- käsitelevad isiku tervislikku seisundit, seksuaalelu, toimepandud
Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberkandjal dokumentide ettevalmistamine arhiivi üleandmiseks (füüsiline korrastamine) Arhivaalide üleandmise toimingud Arhivaalide üleandmise eeldus on, et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Üleandmisel pakub rahvusarhiiv nii vahetuid nõuandeid ja juhendamist kui ka juhiseid -
juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda
Personali osakond * Ametiisik Notar Kaie Õigus Kirjal võib olla mitu autorit, e-kirjal on üks autor. Autor esitatakse nimetavas käändes. 6. Kasutusmärge- on kirja kasutamise korda tähistav märge., vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menentlemisele. (Ei käsitleta Avaliku teabe seaduse ja Riigisaladuse seaduse regulisatsioonides kasutatavaid märgete vormistamist.) Asukohaks on kirja puhul adresaadiväljal või viidaväljal. Vormistatakse suurtähtedega, e-kirjal vormistatakse suurtähtedega enne pealkirja. Näited: Kiri on mõeldud isiklikuks kasutamiseks: ISIKLIK Kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini: KIIRE Muud kasutusviisi täpsustavad näited: ÄRISALADUS / MITTEAMETLIK TÕLGE 7. Kontaktandmed - 8. Koostaja- On kirja kavandi ettevalmistanud isik
Kui ehitust finantseeritakse osaliselt või täielikult riigieelarvest, omavalitsuse eelarvest, riigiettevõtete poolt, munitsipaalettevõtte poolt, siis tuleb ehituse töövõtja määramiseks kasutada riigihangete konkurssi. Erandina võib lepinguid sõlmida riigihanke konkursita, kui on võimalik kasutada ainult ühte töövõtjat, erakorraliste sündmuse või avarii taastamistööde puhul, väikesemahuliste tööde puhul, mis on seotud eelneva tööga, kui töö on seotud riigisaladuse hoidmisega ja kui võistupakkumine ei andnud tulemusi. Avaliku võistupakkumise teade tuleb avaldada vähemalt kahes eesti keskajalehes, avalikus bülletäänis, riigihangete registris või eriala ajalehes. 3.4 Piiratud osalusega võistupakkumist kasutatakse siis, kui töid saab teha kindla spetsiifikaga ehitusettevõtte või kui avalik võistupakkumine on seotud liiga suurte kulutustega ja juhul kui avalik võistupakkumine ei andnud tulemusi
üldjuhul täpselt defineeritud subjektid ning levinuim piirang on kuni 70 aastat dokumendi tekkest. Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidus valdav seisukoht, et neid seadusi ei ole võimalik täielikult unifitseerida. Praeguseks näib olukord olevat mõnevõrra muutunud, juurdepääsureegleid soovitakse vähemalt harmoniseerida, määrates erandid selgelt õiguspärastatult.1 Eesti Vabariigis käsitleb juurdepääsupiiranguid arhiiviseadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid õigusaktid on kohati mitmeti tõlgendatavad. 2005. aastal kehtestati ,,Rahvusarhiivis säilitatava juurdepääsupiiranguga teabe kindlakstegemise ning piiranguga arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise eeskiri", mille eesmärgiks on selgitada uurijatele juurdepääsuvõimalusi piiratud teabele kui ka arhiivitöötajate kaalutlemisvabadusi piirangutega arhivaalidele juurdepääsu andmisel.
märtsil 1991. Iseseisva ametkonnana alustas Kaitsepolitseiamet tööd 18. juunil 1993. Alates 01.03.2001 jõustunud Julgeolekuasutuste seadusega muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest julgeolekuasutuseks. Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsete tegude paljastamine ning seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine.
Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses. Isiku ja isiklike õiguste ning vabaduste väärtustamist võib täheldada alles 16 sajandil, mil toimus Prantsuse Revolutsioon. Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju
juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised
omavalitsuse ja avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude koosvõime toetamine. 30. Mis registreeritakse RIHA-s? RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid. RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele juurdepääs on piiratud tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» 31. Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33
Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. Keskkonnamõju strateegiline hindamine võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil KSH korraldamine ei ole kohustuslik • (riigi)eelarvedokumendi (kui tegemist on ainult rahaliste ressursside jagamisega, mitte nt sh prioriteetide selgitamisega); * riigijulgeoleku (nt riigisaladuse tõttu) või tsiviilkaitse (nt kriisiolukorras tegutsemise kava, mis nõuab kohest täitmist ega võimalda avalikku menetlus, mis tuleb korraldada KSH puhule) seisukohast oluliste dokumentide koostamisel. Kuhu planeerida uus lennuväli? Rohealade võrgustik Planeerimistasemed Eestis strateegia Üleriigiline planeering Maakonna- planeering Üld-
Kui ehitust finantseeritakse osaliselt või täielikult riigieelarvest, omavalitsuse eelarvest, riigiettevõtete poolt, munitsipaalettevõtte poolt, siis tuleb ehituse töövõtja määramiseks kasutada riigihangete konkurssi. Erandina võib lepinguid sõlmida riigihanke konkursita, kui on võimalik kasutada ainult ühte töövõtjat, erakorraliste sündmuse või avarii taastamistööde puhul, väikesemahuliste tööde puhul, mis on seotud eelneva tööga, kui töö on seotud riigisaladuse hoidmisega ja kui võistupakkumine ei andnud tulemusi. Avaliku võistupakkumise teade tuleb avaldada vähemalt kahes eesti keskajalehes, avalikus bülletäänis, riigihangete registris ( vt ka internetis https://riigihanked.riik.ee ) või eriala ajalehes. 3.4.Kirjelda piiratud osalusega võistupakkumise olemust. Piiratud osalusega võistupakkumist kasutatakse siis, kui töid saab teha kindla spetsiifikaga
1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi. (3) Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. 9 3. jagu Üldmenetlus 1. jaotis Üldnõuded § 58. Väärteomenetluse alustamine (1) Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. (2) Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.
· Juurdepääsu reguleerivad seadused: Andmekogude seadus (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) Autoriõiguse seadus (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109) Avaldustele vastamise seadus (RT I 1994, 51, 857) Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus (RT I 1994, 23, 386; 1996, 48, 940) Isikuandmete kaitse seadus (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941) Keeleseadus Riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271; 1999, 82, 752) AS 9. ptk juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi 1) piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena 2) salastatud arhiivimaterjalide nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad olema avalikud. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid
Erivahendid on nt: käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, teenistusloom, sõiduki peatamise vahend jne. KAITSEPOLITSEI - KAPO *KAPO- siseministeeriumi valitsemisalas olev struktuur, mis täidab seadusest ja teistest aktidest tulenevaid korraldusi. Kõrgemal seisev asutus on siseministeerium teostab järelevalvet. Kaitsepolitseid juhib Arnold Sinisalu. *PÕHITEGEVUSALA: Riigisaladuse kaitse korraldamine ja isikute kontroll. Kogu Eesti välisteenistuste turvalisus füüsiline turvalisus (välisesindused; töötajad) jne. Aegumatute rahvusvaheliste kuritegude uurimine (küüditamist läbiviinud isikute uurimine ja vastutusele võtmine). *ÜLESANDED: Tegeleb kõige sellega, mis võib teostada ohtu riigi põhiseaduslikule korrale. 21.Õiguskantsler, tema ülesanded
Dokumendihaldus peab tagama: · dokumenteeritakse kõik vajalik, · loodud dokumendid säilivad ja säilitavad oma väärtuse. Asjaajamist reguleerivad normdokumendid: I Riiklikud Seadused · "Andmekogude seadus" · "Arhiiviseadus" · "Avaliku teabe seadus" · "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus" · "Digitaalallkirja seadus" · "Haldusmenetluse seadus" · "Isikuandmete kaitse seadus" · "Keeleseadus" · ,,Riigisaladuse seadus" · "Riigivapi seadus" · "Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused · "Arhiivieeskiri" · "Asjaajamiskorra ühtsed alused" Standardid · EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded" · EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised" · EVS-ISO 15836:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid"
Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Sellised ametikohad on näiteks käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ametiasutuste juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse või kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. 13. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
ja § 36 järgi haldusorgani selgitamiskohustust. 12 Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: · riigisaladust sisaldavad andmed. Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; · ärisaladust sisaldavad andmed. Üldine ning ammendav mõistemääratlus Eesti kehtivas õiguses puudub. Siiski võib väita, et ärisaladusena saab käsitada teavet, mille on selliseks tunnistanud ettevõtja ning mida sel põhjusel ei tohi üldsusele avaldada; · asutuseseiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Selline teave on määratud asutusesiseseks kasutamiseks AvTSi § 35 kohaselt; · eraelulised isikuandmed
aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) • Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon - Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule • Korruptsioonivastane erikomisjon -teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste
ja töötlevad julgeolekuasutused informatsiooni, mille alusel töötatakse välja riigi julgeolekupoliitika põhiseisukohad. Julgeolekuasutuste tegevust koordineeritakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni kaudu. Kaitsepolitseiamet kogub ja töötleb teavet tegevuse kohta, mille eesmärk on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldne muutmine. Kaitsepolitseiameti ülesanded on riigi vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine, riigisaladuse kaitse ning võitlus terrorismi ja korruptsiooniga. Seaduses ettenähtud juhtudel menetletakse kriminaalasju. Teabeamet kogub riigile välis-, majandus- ja kaitsepoliitika kujundamiseks vajalikku teavet, mis käsitleb välisriike, välistegureid ja -tegevust. Teabeamet teostab vastuluuret riigi välisesinduste kaitseks ja väljaspool riigi territooriumi asuvate kaitseväeüksuste kaitseks. Samuti korraldab ja kontrollib Teabeamet elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist.
Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Säilitamine. Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasuta-mise, kahjustumise ja hävimise. Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. Kasutamine. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. RA võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhi-vaaliga tutvumise eest RA tasu ei võta. RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. RA väljastab isiku õiguste või tehingute tõendamiseks arhiiviteatise. RA-le üleantavale eraõiguslikule
Kui isikule mõistetakse mõni lisakaristus, siis tähendab see reeglina mõne õiguse ära võtmist. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused: · tegutsemiskeeld · sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine · riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus · väljasaatmine Kuritegude eest on võimalik mõista väga erinevaid karistusi. Kuritegude eest karistuse mõistmisel saab kohus valida, kas kohaldada kergemat või raskemat karistust, rahalist või vabaduskaotuslikku karistust ning kas kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Väärtegude puhul on asi lihtsam
Archives) poolt heakskiidetud üldine rahvusvaheline arhiivikirjeldusstandard ISAD(G): General International Standard Archival Description.29 Demokraatlikes maades on juurdepääs avalikele arhiividele vaba, välja arvatud erandid, mis on fikseeritud arhiiviseadustes või muudes õigusaktides. Eesti Vabariigis on juurdepääs avalikele arhiividele vaba kui ei ole piiranguid, mida reguleerivad arhiiviseaduse kõrval riigisaladuse seadus (1999), avaliku teabe seadus (2000) isikuandmete kaitse seadus (2007), arhiivide põhimäärused ja arhivaalide kasutamise eeskirjad.30 Eraldi seadusega on sätestatud Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise kord (1994).31 Ajaloo internetiressursid Ajaloo internetiressursid on põhjatud. Internetist võib leida erineva põhjalikkusega kirjutatud
muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse
mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, dokumentide võltsimine, terrorism. Samuti tegeleb Kapo vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Lühidalt öeldes hoolitseb kapo selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte. Vastavalt riigisaladuse seadusele kontrollib Kaitsepolitseiamet isikuid, kellele taotletakse juurdepääsu riigisaladustele. Näiteks enne, kui inimene saab riigikontrolöriks, kontrollib kaitsepolitsei tema elulugu ja usaldusväärsust.
Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16
12 kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; 5) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. 3) Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine * Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Tunnistaja ülekuulamise protokoll Ülekuulamisprotokolli kantakse: 1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga; 3) ütlused.
Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P
on teave, mis on väljastatud riigile kuuluvate asutuste poolt), Digitaalallkirja seadus, Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, Asjaajamiskorra ühtsed alused määrus (peab läbi lugema), Andmekogude seadus, Avaliku teenistuse seadus, Haldusmenetluse seadus, Isiku andmekaitse seadus (sirvida), Karistusseadustik, Keeleseadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2
Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud
Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vas- tuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tin- gimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P
või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi. muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; Riigisaladuse kaitse vajadus vt riigisaladuse seadus. 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtuotsused; Kahtlusi tekitab ärisaladuste kaitseks avalikkuse printsiibist erandite lubamine. 30) riigi põhiregistrite ja riiklike registrite andmed seadusega ettenähtud ulatuses; 3.6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip
26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi. 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne Riigisaladuse kaitse vajadus – vt riigisaladuse seadus. selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; Kahtlusi tekitab ärisaladuste kaitseks avalikkuse printsiibist erandite lubamine. 29) jõustunud kohtuotsused; 30) riigi põhiregistrite ja riiklike registrite andmed seadusega ettenähtud 3.6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip ulatuses;
6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende alusel antud määrustes
või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; 6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist; 7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust. 30. Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt? Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk
valitseva mõju all olev isik kasutab oma tegevuseks vajalike asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel avalikke vahendeid ehk maksumaksja raha, ning just seetõttu peab ta riigihanke korraldamisel järgima kindlaid põhimõtteid ning tagama oma tegevuse ja otsuste läbipaistvus. RHS-i kohaldamisalast on aga väljas hankelepingud, mis on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ.
annaabi.ee 
