Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dokumendihalduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on dokumendi tõestusväärtus?
  • Mis on dokumendi teabeväärtus?
  • Millised on digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist?
  • Millised on dokumendi peamised omadused dokhalduse seisukohast?
  • Kes on dokumendihaldur ja mida ta teeb?
  • Millised on on dokumendihalduri peamised tööülesanded?
  • Mille eest vastutavad dokumendihaldurid organisatsioonis?
  • Millest koosneb dokumendisüsteem?
  • Mis on dokumendikäitlus?
  • Mis on dokumenteerimine?
  • Mis on liigitusskeem?
  • Kes või mis on arhiivimoodustaja?
  • Mis on asjaajamiskord?
  • Mis on dokumentide loetelu?
  • Mis on dokumentide hõlmamise eesmärk?
  • Milliseid dokumente ei tarvitse vormikohaselt hõlmata?
  • Mis on dokumendi registreerimise eesmärk?
  • Millised metaandmed kindlasti kuuluvad registreerimisele?
  • Miks määratakse dokumentidele säilitustähtaeg?
  • Mis on juurdepääs?
  • Miks võib dokumentidele juurdepääs olla piiratud?
  • Mis on eraldamine?
  • Mis on andmekogu?
  • Milliseid ülesandeid täidab Dokumendihaldusnõukogu?
  • Mis on Riigi Infosüsteemi Amet RIA ja mida see teeb?
  • Mis on RIHA eesmärk?
  • Mis registreeritakse RIHA-s?
  • Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus DVK?
  • Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus?
  • Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri?
  • Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid?

Kordamisküsimused kontrolltööks – dokumendihalduse alused


  • Dokument (laiemas tähenduses)
    • jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna
    • kasutatav inimtegevuses

  • Dokument (kitsamas tähenduses)
    • Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks

  • Dokumendihaldus
    • Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega

  • Dokumendihaldussüsteem

  • Dokumendisüsteem
    • Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul)

  • Dokumendiliik
    • Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente
    • Käsikiri, leping, käskkiri, volitus

  • Dokumendi elukaar (e. -käik)
    • Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni

  • Infohaldus
    • Valdkond, mis tegeleb informatsiooni kui organisatsioonilise ressursi analüüsiga. See haarab igasuguste andmete ja informatsiooni definitsioone, kasutusviise, väärtust ja levitamist organisatsioonis sõltumata sellest, kas seejuures kasutatakse arvuteid või mitte

  • Andmed
    • kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. (faktid, sündmused - müügitulemused, kliendiandmed)

  • Informatsioon
    • Ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid)

  • Metaandmed
    • Dokumenti kirjeldavad andmed (sisu, kvaliteet, seisund, päritolu ja muud omadused), mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis

  • Arhivaal
    • Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse.
    • Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt.

  • Digitaalne dokument
    • Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument

  • Mis on dokumendi tõestusväärtus?
    • St dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist

  • Mis on dokumendi teabeväärtus?
    • St dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta.

  • Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar
  • Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad?
  • Millised on digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist?
    • Faili sisu ei ole andmekandajaga füüsiliselt seotud nii lahutamatult nagu tekst paberiga.
    • Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse.
    • Digitaaldokument:
      • on dünaamiline;
      • koopia ja originaal on raskesti eristatavad;
      • võib olla palju versioone, mida on raske eristada;
      • võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne);
      • võimaldab kiiret otsingut;
      • võib esineda korraga mitmes vormingus ;
      • võib salvestada erinevatele andmekandjatele;
      • juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor , kuvamine seinale);
      • sõltuv riist - ja tarkvarast

    • Digitaaldokumendi eelised:
      • Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi.
      • Lihtne edastada .
      • Lihtne kopeerida.
      • Võtavad vähem ruumi.
      • Loomisel võimalik kasutada malle ja planke.
      • Lihtne taaskasutada.
      • Asjaajamisprotsesside automatiseerimine .

  • Millised on dokumendi peamised omadused dok.halduse seisukohast ?
    • Autentsus :
      • dokument on just see, mis ta olema peab;
      • dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma ;
      • dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama.
    • Usaldusväärsus :
      • omadus, mis näitab, et dokumendi sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus.
    • Terviklus :
      • dokument on terviklik ja seda ei ole muudetud;
      • dokumendi kaitsmine lubamatu muutmise eest on hädavajalik.
    • Kasutatavus :
      • kasutatav on dokument, mille asukohta saab kindlaks teha, mida saab üles leida, esitada ja tõlgendada;
      • dokumendi koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav.

  • Kes on dokumendihaldur ja mida ta teeb? (vt "Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6")
    • Dokumendihaldur, tase 6 on spetsialist, kelle ülesandeks on luua ja hoida organisatsioonis kasutusel toimiv info- ja dokumendihaldus .
    • Dokumendihalduri töö toetab teiste organisatsiooni põhi- ja tugifunktsioonide täitmist.
    • Dokumendihalduri töö sisuks on infoga ja dokumentidega seotud töö korraldamine ja tööülesannete täitmine.
    • Dokumendihaldur võib töötada nii era- kui avaliku sektori organisatsioonis. 

  • Loetle, millised on on dokumendihalduri peamised tööülesanded? Nimeta dokumendihalduri peamised kohustuslikud kompetentsid .
    • Dokumendihaldur loob, edastab, võtab vastu ja saadab välja dokumente, organiseerib dokumendisüsteemi, jälgib info- ja dokumendihalduse toimimist, korraldab dokumentidele juurdepääsu ning tagab nende alalhoiu ja säilitamise.
    • Dokumendihaldur töötab ise ja korraldab organisatsiooni tööd erinevate infosüsteemide ja tarkvararakendustega, millest keskne on elektroonilise dokumendihalduse rakendus .
    • Dokumendihalduri põhilised tööülesanded:
      • Dokumendisüsteemi toimimise tagamine,
      • Dokumentide haldamise alusdokumentide väljatöötamine,
      • Arhiivihalduse korraldamine,
      • Töötajatele dokumendihaldusealase koolituse korraldamine
      • Erialane nõustamine.
    • Kompetentsid on töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogum

  • Mille eest vastutavad dokumendihaldurid organisatsioonis?
    • Dokumendihaldurid on vastutavad dokumendihalduse kõigi aspektide eest, sh dokumendisüsteemi ja sellega teostatavate operatsioonide väljatöötamise, juurutamise ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest.

  • Millest koosneb dokumendisüsteem?
    • Dokumendid jm teaberessurss
    • Dokumentide (ja arhiivi) haldamise protsessid
    • Inimesed, kes kasutavad dokumente
    • Tehnoloogia ja süsteemid.

  • Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte.
    • avalikku haldust korraldavad õigusaktid
    • asjaajamist ja arhiivindust korraldavad õigusaktid
    • info- ja teabehaldust korraldavad õigusaktid
    • muud dokumenteerimist käsitlevad õigusaktid

    Kordamisküsimused dokumendihalduse aluste eksamiks


  • Mis on dokumendikäitlus?
    • Dokumendikäitlus – salvestiste pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu, liigitamise , otsingu, kasutamise või edastamise jaoks.

  • Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos?
    • Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist.
    • Üks neist, keda võib pidada infoteaduse ‘isadeks’.
    • Süstemaatilise biblioloogia rajaja.

  • Mis on dokumenteerimine ?
    • Tegeliku sündmuse, nähtuse, idee või struktuuri täpne kirjalik jäädvustamine, mis toimub kirjeldatava asja tingimustel.

  • Mis on arhiiv?
    • Asutuse või isiku dokumentide terviklik kogu.
    • Hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus.

  • Mis on sari?
    • Korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid arhivaale. Sarja võib korrastamisel liigendada allsarjadeks.

  • Mis on säilik?
    • Korrastusüksus arhivaalide haldamiseks .
    • Säiliku võib moodustada:
      • ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud ( toimik , mapp, karp jms) arhivaalidest;
      • üksikarhivaalist (kiri, foto jne).

  • Mis on liigitusskeem ?
    • Asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel.

  • Nimeta, missugused on põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid (vt: RA juhis Dokumendi- ja arhiivihaldus. 2009, skeem lk. 22)
    • Protsessid võivad toimuda paralleelselt või siin toodust teises järjekorras.

  • Kes või mis on arhiivimoodustaja ?
    • Asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale.

  • Mis on asjaajamiskord ?
    • Alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht.

  • Mis on dokumentide loetelu?
    • Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.

  • Mis on dokumentide hõlmamise eesmärk?
    • Seostada dokument selle loojaga ja tema tegevusega ;
    • Dokumendile koha andmine dokumendisüsteemis koos sellest tulenevate seostega;
    • Seostada dokument süsteemi teiste dokumentidega.

  • Milliseid dokumente ei tarvitse vormikohaselt hõlmata?
    • Ei tarvitse vormikohaselt hõlmata dokumente, mis:
      • ei kohusta organisatsiooni ega isikut mingiks toiminguks;
      • ei dokumenteeri ühtki kohustust ega vastutust;
      • ei sisalda teavet organisatsiooni aruandekohustuse alla kuuluva tegevuse kohta.

  • Mis on dokumendi registreerimise eesmärk?
    • Registreerimise esmane eesmärk on anda tõestus dokumendi loomise ja dokumendisüsteemi hõlmamise kohta. Lisaks hõlbustab registreerimine dokumendi ülesleidmist.

  • Millised metaandmed kindlasti kuuluvad registreerimisele?
    • Süsteemi poolt antav ainuidentifikaator;
    • Registreerimise kuupäev ja kellaaeg ;
    • Pealkiri või lühikirjeldus;
    • Autor (füüsiline või juriidiline isik) ning saatja või saaja.

  • Miks määratakse dokumentidele säilitustähtaeg?
    • Säilitustähtaeg määratakse, et:
      • tagada vastavus organisatsiooni praegustele ja tulevastele vajadustele;
      • järgida õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
      • vastata sisemiste ja väliste huvirühmade praegustele ja tulevastele vajadustele.

  • Milliseid dokumente tõenäoliselt määratakse alaliseks ja pikaajaliseks säilitamiseks?
    • Organisatsiooni poliitika ja toimingute kohta tõestust ja informatsiooni kandvad dokumendid;
    • Dokumendid, mis kannavad tõestust ja informatsiooni organisatsiooni seoste kohta teenindatava klientuuriga;
    • Üksikisikute ja organisatsioonide õigusi ja kohustusi kajastavad dokumendid;
    • Dokumendid, mis aitavad kaasa organisatsiooni mälu rajamisele teaduslikel, kultuurilistel ja ajaloolistel eesmärkidel;
    • Dokumendid, mis sisaldavad tõestust ja informatsiooni nii sisemisi kui ka väliseid huvirühmi huvitavate tegevuste kohta.

  • Millisel kandjal tuleb dokumente hoida nende säilitamise seisukohalt?
    • Dokumente tuleb hoida kandjal, mis tagab nende kasutatavuse, usaldusväärsuse, autentsuse ja säilimise niikaua, kuni neid vajatakse.

  • Milliste teguritega tuleb arvestada digitaalsete dokumentide hoiu puhul?
    • Arvestada järgmisi tegureid:
      • Varundussüsteemid;
      • Meediumi füüsilise kahjustumise ennetamine;
      • Riist- ja tarkvara vananemine .

  • Mis on juurdepääs?
    • Organisatsioonis peavad olema juhised, millega reguleeritakse, kellel ja missugustel asjaoludel on võimalik juurdepääs dokumentidele.
    • Juurepääs on füüsiline ja informatsiooniline . Füüsiline juurdepääs on õigus ja võimalus dokumenti või arhivaali kasutada saades selle enda kätte Informatsiooniline juurdepääs on õigus ja võimalus tutvuda dokumendi või arhivaali sisuga

  • Miks võib dokumentidele juurdepääs olla piiratud?
    • Juurdepääs dokumentidele võib olla piiratud selleks, et kaitsta:
      • isikuandmeid ja eraelu;
      • autoriõigust ja ärisaladust;
      • omandi puutumatust (füüsilist, finantsilist);
      • riigi julgeolekut;
      • seadustest tulenevaid eriõigusi ja muid ametihüvesid.

  • Nimeta põhjuseid, miks on dokumentide liikumise ja kasutamise jälgimine vajalik.
    • Liikumise ja kasutamise jälgimine on vajalik, et:
      • kindlaks teha vajalik toiming;
      • võimaldada dokument üles otsida;
      • vältida dokumentide kaotsiminekut;
      • jälgida kasutamist süsteemi hoolduse ja turvalisuse seisukohalt ning alles hoida kontrolljälg dokumenditoimingute (st hõlmamise või registreerimise, liigitamise, indekseerimise , hoiu, juurdepääsu ning kasutamise, migreerimise ja eraldamise) kohta;
      • hoida alles võime kindlaks teha toimingud, mille käigus üksikdokumendid loodi, ka siis, kui süsteemid on ühendatud või migreeritud.

  • Mis on eraldamine?
    • Dokumendihalduse toimingud säilitustähtaja jooksul ning dokumentide hävitamise või üleandmise otsustega seotud tegevus.

  • Mis on andmekogu ?
    • Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

  • Kust koordineeritakse dokumendihalduse arengut riiklikult alates 2012.aastast?
    • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

  • Milliseid ülesandeid täidab Dokumendihaldusnõukogu?
    • Kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad;
    • Arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste andmise või muutmise vajadused;
    • Arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid;
    • Kavandab tegevused asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste ning dokumendihaldusnõukogu otsuste rakendamiseks.

  • Mis on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja mida see teeb?
    • Amet teostab riigi infosüsteemi valdkonnas seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide turvameetmete alalise rakendamise üle ja järelvalvet andmekogude kasutuselevõtmise ja andmekogude haldamise vastavuse üle seadustele, teistele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele.
    • Samuti arendab amet riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme ja koordineerib asutustevahelisi riigi infosüsteemi arendamise projekte.

  • Mis on RIHA ?
    • Riigi infosüsteemi haldussüsteem
    • Riigi infosüsteemi terviklik kaardistus , halduse töövahend.

  • Mis on RIHA eesmärk?
    • Riigi infosüsteemi haldussüsteemi eesmärk on riigi infosüsteemi haldamise läbipaistvuse tagamine, riigi infohalduse planeerimine ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude koosvõime toetamine .

  • Mis registreeritakse RIHA-s?
    • RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud .
    • Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid.
    • RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele juurdepääs on piiratud tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest»

  • Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)?
    • Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a.

  • Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus?
    • Haridus - ja Teadusministeeriumi haldusalas.

  • Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. ( http://www.ra.ee/et/juhised-4 )
    • Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega kaasnevaid kahjustusi ja kulusid vältida või vähendada, on maailmas järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa selles on potentsiaalsete riskide määratlemine ning sellest tulenevalt vajalike ja võimalike ennetusmeetmete võtmine säilitatavate kultuuriväärtuste kaitseks.

    • Arhivaalide üleandmine - Arhivaalide avalikku arhiivi üleandmine on dokumentide elukäigu pöörde­punkt. Selleks ajaks on dokumendid väljunud asutuse asjaajamisest ja nende kasutussagedus on vähenenud . Arhiivi üleandmine tähendab, et neid on otsustatud sajandeid säilitada ja edasi kasutada. Dokumendid, mille sisu ja tekkekontekst on meile täna hästi teada, saavad endale kohustuse anda tulevikus meie ajast ajaloo­uurijatele pilt.
    • Dokumendi- ja arhiivihaldus - Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele on eri valdkondade tegevuskavade ja õigusaktide nõuetega seatud kõrged ootused: töötada ressursse kokkuhoidvalt, kuid samas pakkuda kvaliteetset ja kiiret avalikku teenust, olles ühiskonna liikme­tele usaldusväärne partner . Selle ülesande täitmine sõltub paljuski asutuse suutlikkusest hallata oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse.

  • Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri?

  • Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid?
    • dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas;
    • dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine;
    • erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine;
    • dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine;
    • dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel;
    • koostöö arendamine kõigi ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega dokumendihalduse valdkonna edendamiseks Eestis.

  • Vasakule Paremale
    Dokumendihalduse alused #1 Dokumendihalduse alused #2 Dokumendihalduse alused #3 Dokumendihalduse alused #4 Dokumendihalduse alused #5 Dokumendihalduse alused #6 Dokumendihalduse alused #7 Dokumendihalduse alused #8 Dokumendihalduse alused #9 Dokumendihalduse alused #10 Dokumendihalduse alused #11 Dokumendihalduse alused #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadddii Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused nii eksamiks kui ka vahetööks / kontrolltööks.

    Sarnased õppematerjalid

    Dokumendi halduse eksamiks
    31
    docx

    Dokumendi halduse eksamiks

    hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 ­ Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 ­ Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 ­ loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ­ ja kommunikatsiooniministeerium.

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihalduse kordamisküsimused ja vastused
    10
    docx

    Dokumendihalduse kordamisküsimused ja vastused

    KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltööks: Määratle, mis on...  dokument (laiemas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave  dokument (kitsamas tähenduses) – jäädvustatud terviklik teave, mis on küllaldane faktide või toimingute tõendamiseks  dokumendihaldus – tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks  dokumendihaldussüsteem – dokumendisüsteemi tehnoloogiline osa dokumentide koostamiseks, hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks  dokumendisüsteem – isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. Dokumendisüsteemi eesmärk on

    Dokumendihaldus
    Dokumendihaldus
    7
    docx

    Dokumendihaldus

    liigitada registrisse. DOK. REGISTREERIMISNUMBER- number, mis antakse registreerides DOK. REGISTREERIMINE-õigusaktides ette nähtud ja / või arhiivimoodustaja poolt kindlaks määratud dokumendi metaandmete kandmine dokumendisüsteemi. Dok. saab registrinumbri registreerimiseks, kantakse registrisse. DOKUMENDI REGISTER- KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt digitaalselt peetav andmekogu DOKUMENDI JA TEAVIKU ERINEVUS- teavik on mitteametlik dokument. DHP- dokumendihaldus programm. DOKUMENDISÜSTEEMI OMADUS Dokumendisüsteemid peavad toetama dokumente, mis on autentsed, usaldusväärsed ja kasutatavad. Neid iseloomustavaiks omadusteks peaksid olema ­ usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. RISO- riigiinfosüsteemi osakond EDHS- elektrooniline dokumendihaldussüsteem DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e.kr- savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Rahvusarhiivi juhised
    152
    pdf

    Rahvusarhiivi juhised

    1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3

    Rahvusarhiivi juhised
    Dokumendihalduse aluste definitsioonid
    4
    docx

    Dokumendihalduse aluste definitsioonid

    See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Arhiivindus
    10
    docx

    Arhiivindus

    Arhiiviväärtus: avaliku arhiivi poolt hindamisega dokumendile antud väärtus, mis keelab tema hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis. Arhivaal: dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide loetelu: asutuses tekkinud dokumentide haldamise vahend, kus loetletakse kõik asjaajamises tekkinud toimikud või muud üksused. Asjaajamiskord: alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutus / arhiivimoodustaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse dokumente, mis moodustavad arhiivi. Autentsus: dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja. Dokumendi elukäik: toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiivi-asutusse üleandmiseni. Dokumendi lisaväärtus / teisene väärtus: dokumendi tähtsus kolmandatele isikutele, asutustele

    Ajalugu
    ASJAAJAMINE
    19
    docx

    ASJAAJAMINE

    meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus ­ on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja ­toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem ­ infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.

    Asjaajamise alused
    DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS
    6
    docx

    DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS

    DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS Organisatsiooni funktsioonid: - Juhtimine - Personalitöö - Raamatupidamine - Põhitegevus 1. Dokumendihalduse korralduse eesmärk- on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks.

    Arhiivihaldus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun