Maakonnad ja omavalitsused (0)

Maakonnad ja omavalitsused.
1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus?
Maakond on riiklik üksus.
2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem ?
Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine.
Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut.
Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek.
3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused?
See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan – volikogu – ja oma eelarve.
4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus?
Valla/ linnapea , valla/ linnavalitsus , volikogu, volikogu esimees.
5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded?
Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste , muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist.
6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud? Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem ?
Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased.
Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik.
Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist.
7. Nimeta Eesti maakonnad ja nende keskused?
Hiiumaa - Kärdla, Saaremaa - Kuressaare, Läänemaa - Haapsalu, Harjumaa - Tallinn, Raplamaa - Rapla , Pärnumaa - Pärnu, Järvamaa - Paide, Viljandimaa - Viljandi, Lääne-Virumaa - Rakvere, Ida-Virumaa – Jõhvi?, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru.
8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid.
9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt – Punane – Harjumaa ja Läänemaa, kollane – Pärnumaa, sinine – Järvamaa.
10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja , www.jarvakandi.ee)
??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse.
Eesti kohtusüsteem.
1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid?
Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine.
2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid?
Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada.
3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus.
4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline.
5. Nimetage ja selgitage astmed. Selgita mõisted apellatsioon ja kassatsioon.
I Maa(4)- ja halduskohtud (2) – kohtud, mis arutavad absoluutselt kõiki kohtuasju – nii tsiviil- kui kriminaalasju.
II Ringkonnakohtud(2) – vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid . Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel.
III Riigikohus (1) – tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras – ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata.
Apellatsioon – kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale.
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus – Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale.
6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded?
Õiguskantsler – kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet.
• Teostada seaduslikkuse järelvalvet
• Lahendada väärhalduse juhtumeid
7. Kes on ombudsman ?
Ombudsman ehk usaldusmees – sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder )
8. Kes on kohtunik ? Tema ülesanded?
Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist.
• Õigusemõistmine:
◦ …poolte ärakuulamine
◦ …otsuse tegemine
9. Selgita kes on ja miks on:
Advokaat – kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve.
Prokurör – ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine.
Kaasistuja – kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik.
Riigikaitse ja riiklik julgeolek.
1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond , mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus .
2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek?
Sisejulgeolek – valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse .
Välisjulgeolek – valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral.
3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit . (mis on sisu + ülesanded)?
Kaitsevägi – Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest–tegevteenistujatest.
• Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast.
• Abistada tsiviilelanikke kriisioludes – loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epideemiate korral.
• Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv .
• Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös.
Kaitseliit – Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis.
• Teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega (abi osutamine suurte metsatulekahjude kustutamisel, abipolitseinikena töötamine jne)
4. Mis on reservarmee põhimõte?
Kuna igapäevaelus pole mõtet nii suurt kaitseväge ülal pidada, valmistatakse mingil perioodil inimesed sõjaliselt valmis ning kui see aeg on läbi, siis on neid võimalik hiljem sõja puhkemisel reservist kodumaa kaitseks mobiliseerida. Ehk lühidalt on põhimõte selles, et võimaliku sõja puhkemisel on kohe mingi arv sõjaliste oskustega inimesi kaitseks mobiliseerida.
5. Milles seisneb tsiviilkontroll ?
Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president .
6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud?
EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred)
7. Mis on Kapo ja tema ülesanded?
Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid , mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut: • Riigisaladuse reetmine , • korruptsioon, • organiseeritud kuritegevus, • seadusevastane pealtkuulamine ja jälitamine, • dokumentide võltsimine, • terrorism .
Seega, Kapo:
•…uurib kuritegevusi, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut,
•…tegeleb vastuluurega (jälgib võõrriikide kodanikke, kelle suhtes on kahtlusi teiste riikide heaks luuramises),
•…tegeleb sellega, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.