Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maakonnad ja omavalitsused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded?
  • Mida tähendab et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused?
  • Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus?
  • Millised on omavalitsuse peamised ülesanded?
  • Kui pikaks ajaks valitakse volikogud?
  • Kes võivad valida?
  • Kuidas pannakse ametisse vallavanem?
  • Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid?
  • Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid?
  • Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid?
  • Milline organ mõistab Eestis õigust?
  • Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem?
  • Kes on õiguskantsler?
  • Kes on ombudsman?
  • Kes on kohtunik?
  • Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on?
  • Mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek?
  • Mis on reservarmee põhimõte?
  • Milles seisneb tsiviilkontroll?
  • Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud?
  • Mis on Kapo ja tema ülesanded?

Lõik failist

Maakonnad ja
omavalitsused.
1. Kas maakond on omavalitsus- või
riiklik üksus?

Maakond on riiklik üksus.
2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas
pannakse ametisse maavanem ?

Maavanema ülesanne: maakonna
juhtimine.
Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada
riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja
haridust. Planeerida regiooni arengut.
Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse
valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse
esindajate koosolek.
3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad
omavalitsusüksused?

See tähendab, et neil on oma valitud
esindusorgan – volikogu – ja oma eelarve.
4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus?
Valla/ linnapea ,
valla/ linnavalitsus , volikogu, volikogu esimees.
5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded?
Omavalitsuse
Maakonnad ja omavalitsused #1 Maakonnad ja omavalitsused #2 Maakonnad ja omavalitsused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reinart Loidap Õppematerjali autor
1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus?
Maakond on riiklik üksus.
2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem?
Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine.
Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut.
Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kohtusüsteem

sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim.

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler ­ kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist R

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
11
doc

Ühiskond

umbusaldust. Vallavanema/linnapea ei saa Eestis olla samaaegselt ka volikogu liige. Selles mõttes sarnanevad tema ametisse panemise reeglid peaministri omadega. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu ­ linna/valla valitsuse tööd. Tänapäeval püütakse võim viia rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab, et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Selleks et neid kohustusi täita, vajab omavalitsus raha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Nagu riigieelarvesse, laekub ka kohalikku eelarvesse raha maksudest. Valdavalt on tegu riiklikult kehtestatud maksudega ­ füüsilise isiku tulumaks, maamaks jt - , millest osa jääb kohaliku eelarve käsutusse. 2.9 Riigi peamisi valitsemisorganeid ja nende ülesandeid tutvustades ei saa mööda minna riigi õiguskaitsefunktsioonidest

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Erakonnad ja valimised

2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
rtf

Mõisteid ühiskonnaõpetusest

Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
rtf

Demokraatlik valitsemine

valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kanditaatide poolt või vastu. Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi. EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia ­ valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia ­ inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia ­ valitakse esindajad. Monarhia ­ võimu pärandamine. Absoluutne monarhia ­ kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia ­ e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskon

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun