Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti turvaklassid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tartu Kutsehariduskeskus
IKT
Koostas
EESTI TURVAKLASSID
Referaat
Juhendaja
Tartu 2012
Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina.
Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1
Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on:
    • andmeallika tõestatavus
    • andmeallika tuvastatavus
    • volitamatu muutmise tuvastatavus

Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon tervikluse põhjal:
  • Klass T3. Andmed, mille allikat peab saama tõestada kolmandale osapoolele. (Siia alla kuuluvad andmed on niivõrd olulised, et võib olla vajalik tõestada kohtus nende sisestajat või andmete juures viimaste muudatuste tegijat.)
  • Klass T2. Andmed, mille allikas peab olema tuvastatav. (Siia alla kuuluvad andmed on piisavalt tähtsad, et vastutav töötleja peab olema võimeline tuvastama andmete sisestajat või viimaste muutuste tegijat.)
  • Klass T1. Andmed, mille volitamatud muutmised peavad olema tuvastatavad (ka puhul, kui muutused on tehtud süsteemiülema poolt töö käigus).
  • Klass T0. Andmete terviklusomadused pole olulised.

Käideldavuse all peetakse silmas seda, et andmed oleksid volitatud inimeste õigel ajal ja lihtsasti kättesaadavad. Käideldavust kirjeldatakse teabe aegkriitilisusega, mis on aeg, mille jooksul peavad andmed peale vajaduse tekkimist olema kättesaadavad, st. nende hilisemal kättesaadavusel pole mõtet ning teabe hilinemise tagajärgede kaalukusega, mille puhul hinnatakse potentsiaalset kahju, mis andmete hilinemisel tekkida võib. Need kaks suurused on üksteisest sõltumatud, mis tähendab seda, et teatava teabe kättesaamise hilinemisest tekkiv tagajärg ei pruugi olla tõsine, ent teave võib siiski olla aegkriitiline.
Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon aegkriitilisuse põhjal:
    • Klass K3. Andmed, mis tuleb saada sekundite jooksul.
    • Klass K2. Andmed, mis peavad olema kättesaadavad mõne või mõnekümne minuti jooksul.
    • Klass K1. Andmed, mis peavad olema kättesaadavad mõne päevaga.
    • Klass K0. Andmed, mille hilinemine mitme päeva jooksul ei põhjusta komplikatsioone.

Klassifikatsioon hilinemise tagajärgede kaalukuse põhjal on järgmine:
    • Klass R3.Andmete õigeaegne mittesaamine võib põhjustada kas riigi suveräänsuse kadu või ettevõtte pankrotti : kahjusid, ms on võrreldavad riigieelarve või ettevõtte aastakäibega; mitmeid hukkunuid või ulatuslikku keskonnasaastet.
    • Klass R2. Andmed, mille õigeaegne mittesaamine põhjustab kas olulist kahju riigi suveräänsusele või ettevõtte mainele; miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid; ohtu inimelule või keskkonnasaastet.
    • Klass R1. Andmete õigeaegne mittesaamine põhjustab kas häireid riigikorralduses või ettevõtte tegevuses; sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid; ohtu inimeste tervisele või keskkonnasaaste ohtu.
    • Klass R0. Andmete õigeaegne mittesaamine ei too kaasa mainimisväärseid tagajärgi.

Konfidentsaalsus on näitaja selle kohta, kas informatsioon saavad käsitleda ainult selleks volitatud isikud, olemid või protsessid. Konfidentsiaalsusskaala koosneb viiest tasemest, milleks on:
  • Avalik
  • Piiratud kasutamisega -asutuse või firmasiseseks kasutamiseks
  • Konfidentsiaalne
  • Salajane
  • Ülisalajane

Eesti turvaklasside süsteem on jagatud konfidentsiaalsuse neljaks tasemeks:
    • S3. Teave on seaduses või seaduse alusel salastatud.
    • S2. Teabele on juurdepääs lubatud vaid eraldi subjekti või omaniku nõusolekul.
    • S1. Teabele on juurdepääs lubatud ainult teatud tingimuste täitmisel.
    • S0. Teabele ei ole seatud mingeid juurdepääsupiiranguid.

Konfidentsiaalsus on eelnimetatuist ainus, mille kohta kehtivad ka riiklikud regulatsioonid, näiteks Avaliku teabe seadus, Isikuandmete kaitse seadus ja Riigisaladuse seadus.
Autentsusega tagatakse teatava subjekti või ressursi identsuse ühtimine väidetavaga.
Selle infoga määratakse lubatud info liikumise suunad turvaklasside vahel. Andmete liikumine erinevate turvaklasside siseselt on üldiselt lubatud, kuid seda piiravad määratud omadused.
Infosüsteemide turvameetmete süsteemi poolt kasutusse võetud standardiks on ISKE .
ISKEt kirjeldatakse kui infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi, mis kasutab Saksamaa BSI poolt avaldatavat infoturbe standardit IT Baseline Protection Manual i. Selle eesmärgiks on tagada eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse infosüsteemides töödeldavatele andmete ning nendega seotud infovarade turvalisus ent pole mõeldud riigisaladust käitlevate infosüsteemide turbeks. ISKE on kasutamiseks kättesaadav ka äriettevõtetele. Süsteem ise kirjeldab turvet vajavaid infovarasid tüüpmoodulite abil ja määrab igaühele eraldi turvaklassi. Etalonturve on turvameetmestik, mille rakendamine on vajalik andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks.
Etalonturve on tüpiseeritud minimaalne turvameetmestik, mis tuleb rakendada infovaradele nende vajaliku ettemääratud turvataseme saavutamiseks ja säilitamiseks.2
Minimaalse all peetakse siinkohal silmas seda, et selleks, et turvatase vastaks soovitule, on tarvis rakendada kõik meetmed, mida nõuavad vastav infovara tüüp ja turvatase.
ISKEs on kolm erinevat turveastet - madal (L - low), keskmine (M - medium) ning kõrge (H - high).
Selleks, et andmed saaksid ISKEs sobiliku turbetaseme, on tarvis neid hinnata. Siinkohal määratleb süsteem neid nelja punkti järgi, mis on järgmised:
  • 0 - eesmärgi saavutamata jäämine ei too kaasa mingeid kahjusid;
  • 1 - eesmärgi saavutamata jäämisel tekkida võivad kahjud ei ole olulised;
  • 2 - eesmärgi saavutamata jäämisel võivad tekkida olulised kahjud;
  • 3 - eesmärgi saavutamata jäämisel võib olla võimatu täitsa andmekogu funktsiooni.

Seda skaalat rakendatakse nelja erineva turvaeesmärgi kaalumise teel, millest sõltub turvaosaklassi määramine. Nendeks on: Teabe hilinemese tagajärgede lubatav kaalukus, aegkriitlise teabe käideldavus, teabe terviklikkus ning teabe konfidentsiaalsus.
Pärast andmete turvaklasside määramist võetakse ette muud infovarad, prioriteedina kõrgeimate turvaklassidega andmeid käitlevad infosüsteemid, millele määratakse kõige kõrgem turvaklass.
Turvaklassid on vajalikud selleks, et turvanõuete püstitamine oleks üheselt mõistetav ning süsteemide turvalisuse omadusi - konfidentsiaalsust, käideldavust, terviklikkust - saaks tagada vajalikul määral.
Siinjuures tähendab terviklikkus seda, et andmeid on on võimalik muuta ja hävitada ainult selleks volitatud isikute poolt. Süsteem peab suutma täita ettenähtud otstarvet korrektsel viisil nii, et ta on vaba nii sihilikust kui ka juhuslikust manipuleerimisest, kui seda pole ette nähtud.
Kasutatud kirjandus
  • http://www.ria.ee/28416
  • https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:ryTcAttc5YYJ:www.cs.ut.ee/~varmo/seminar/sem09S/final/ristioja.pdf+&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEESjW7Rb9HA-JSj2opgQ02ZSS5oLjWbh1Iujm7hfvvhWLrvKNsbfX8FRMMB-Yf0n94CRwPfy_N-ltH6h7r4OH7wNnIRONf-B7lWY65hp7BMYP2r-uh0IDMT_w-sqi-MC8X25Jmmtl&sig=AHIEtbQ4XT1Rl7ScJQbkAYpV0Zks7P8O4w
  • https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:zd80vyJyiO4J:www.riso.ee/et/failid/ISKEjuhend.doc+&hl=en&pid=bl&srcid=ADGEESiRPTeZ02sydNS50pks880fpyn7CeHh7YJzk0lL1qpvahXoSTO2K1FGaD5xINaLqmfLcfUeb_zjnwRmsTk8NPzKoA4sxBfpWuvD1y3Qsg35wREWWpYfr9y1ZuWUy2CQ1Y_xQRKP&sig=AHIEtbQUuCnAMeq3QCa87jpVyNEZypW5gg
  • https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:RR6XmDxZyocJ:www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/magistri_tood/2003_sugis/Anne_Parts/Anne_Parts_Mag_Too_Lubatud.pdf+eesti+turvaklassid&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESh98mHf9yvff0uAf7WxzKOqFeTsMBKDePAZ1rQwHD3iVvNvtL0weVpsSt27sKYP1LBLB9sysyzDimEpxQR3eoOH--8u6UwIajysOhHo6FiUX65XCh8cvj1qdtIdcrj0RoqhAQ-m&sig=AHIEtbRJ4F1z9CINARhGGSOjAeCpQSgRNw
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalne_dokumendihaldus
  • https://www.riigiteataja.ee/akt/12901110
    1 http://www.ria.ee/28416 Jaanuar 2012
    2INFOSÜSTEEMIDE KOLMEASTMELIES ETALONTURBE SÜSTEEM Jaanuar 2012
  • Vasakule Paremale
    Eesti turvaklassid #1 Eesti turvaklassid #2 Eesti turvaklassid #3 Eesti turvaklassid #4 Eesti turvaklassid #5 Eesti turvaklassid #6 Eesti turvaklassid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor llille Õppematerjali autor
    Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina.Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Andmeturve konspekt- kokkuvõte
    63
    docx

    Andmeturve konspekt / kokkuvõte

    ­ We don't need host security, we have a good firewall - end-to-end https põhjustab selle, et selle kaudu liikuva info sisu ei suuda isegi tulemüür näha ­ Let's go production with it now and we can secure it later - kiiresti turule tulemise vajadus (juba alpha-versiooniga live'i), hiljem turvaaukude parandamine sisuliselt võimatu · Reaalses elus on vaja teha kompromiss turvalisuse ja kasutatavuse vahel 2. Riskianalüüs, turvastandardid · Riskianalüüs · Turvapoliitika · TCSEC turvaklassid · EAL turvaklassid · ISO 27000 pere · ISKE turvaklassid Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Riskianalüüsi sammud · Objekti piiritlemine, varade liigitamine - teha inventuur (eelnevalt piiritleda (scope))

    Andmeturbe alused
    VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs
    91
    doc

    VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

    õiguslikud juriidilised isikud ning seaduses või selle alusel sätestatud avalikke ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud koostavad ja kehtestavad nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks. Ohustatud piirkond ala, millele jäävad riskiallika poolt ohustatud objektid. Rahvusvaheline hädaolukord välisriigi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste või rahvusvahelise abipalve kaudu. Rahvusvaheline kriisireguleerimine rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks rahvusvaheliste meetmete süsteem, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Risk hädaolukorra tekke tõenäosus teatud aja vältel koos sellest tulenevate tagajärgedega, mis ohustavad inimeste elu ja tervist, riigi julgeolekut, elutähtsaid valdkondi, keskkonda ja vara.

    Allika?petus
    Krüptokontseptsioon
    52
    docx

    Krüptokontseptsioon

    Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim

    Andmeturbe alused
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

    Baas Logistika
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise ­ eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine, administreerimine, haldamine; juhatamine, juhtkond, juhatus, direktsioon, administratsioon; mõjustamine; valik, valiku tegemine; organiseerimine, korraldamine; poliitika; harimine, viljelemine; arvestus; jälgimine, seire, monitooring; revideerimine, kontrollimine, revisjon; käitismajanduslik, ettevõtteökonoomiline.

    Juhtimine
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor

    Esmaabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun