K-komando (0)

MIs on asjatundjate hinnangul politseiameti K- komando ?
Postimehe andmetel kuuluvad eriüksused või -grupid ka vanglate ameti, kaitsepolitsei ja kaitsejõudude peastaabi koosseisu. Väikesearvulised nn kiirreageerimisgrupid on näiteks Tallinna ja Tartu politseiprefektuurides.
Politseiametil K-komando
Politsei eriüksus loodi 1991. aastal politseireservi nime all. 1992. aastal muudeti see K-komandoks, mille juhiks tõusis Lembit Kolk, kes on sellel ametikohal tänaseni.
Ohtlike kurjategijate kinnivõtmiseks ja pantvangide vabastamiseks loodud K-komando kuulub igapäevaselt keskkriminaalpolitsei koosseisu, erandolukordades allub aga politsei peadirektori asetäitjale Jüri Kasesalule.
Postimehe andmetel kuulub K-komandosse 20 ja 30 mehe vahel, täpset arvu politsei ei avalikusta. Üksuse tuumik tegutseb koos seitse aastat.
K-komando liikmed peavad peaaegu iga päev treeningutel käima, neil on moodne relvastus ja kaitsevahendid, kasutada on ka Saksa politseilt kingituseks saadud soomustatud sõiduauto Mercedes Benz .
K-komandosse võetakse vähemalt 23-aastasi mehi, kes on teeninud kaitseväes, lõpetanud politseikooli ja töötanud seejärel kaks aastat tublilt mõnes prefektuuris. Enne eriüksuse palgalehele arvamist tuleb neil läbi teha pooleaastane katseaeg.
Vanglaametil kaks gruppi
Võimalike vanglarahutuste mahasurumiseks loodi erigrupp 1994. aastal. Pool 30-mehelisest üksusest asub Murru ja teine pool Tallinna keskvanglas.
Tegemist on sportlike ja tugevate vanglaametnikega, kes igapäevaselt töötavad kontrolöridena või operatiivalal, sageli käivad aga trennis, ka Leedus ja Soomes korraldatud õppelaagrites.
Valik erigruppi on hoolikas. Kandidaadilt nõutakse väga head käsivõitluse tundmist, kuna kõigi võimalike ohuolukordade puhul, näiteks kitsastes vanglakambrites, ei saa tulirelvi kasutada.
Erigrupp allub vahetult vanglate ameti peadirektori asetäitjale Valeri Kravetsile.
Grupi relvastuses on kumminuiade ja tulirelvade kõrval veekahurid ja Rootsist kingitusena saadud paar vana soomukit.
Kapol viis meest
Eesti suurim eriteenistus kaitsepolitsei (kapo) keeldub riigisaladuse seadusele viidates avaldamast oma töötajate arvu ja personali paigutust, kuid väidetavalt kuulub kapo erigruppi umbes viis meest.
Tegemist on eriettevalmistuse saanud sportlike ja hästi treenitud noorte meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel.
Tasemel relvastus ja kaitsevahendid, lisaks head treenimistingimused teevad sellest kompaktsest grupist mobiilse jõu lokaalsete ohusituatsioonide lahendamiseks.
Märulipolitsei on politsei eriüksus, mis on mõeldud rahvarahutuste mahasurumiseks.
Seda kasutatakse agressiivse inimhulga vastu.
Märulipolitsei varustusse kuuluvad kilp, kumminui, kiiver ja pisargaas.
Eestis on märulipolitsei Julgestuspolitsei alluvuses.