Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguskaitse asutuste süsteem: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted (0)

1 Hindamata
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Avaliku õiguse instituut
Robert Paal
KOHTUSÜSTEEMI ARENGU PÕHIMÕTTED
Essee
Õiguskaitseasutuste süsteem
Juhendaja :
Jaan Ginter
Tartu 2015

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2. Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne 4
3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine 4
4.Kohtusüsteemi eelarve 5
5.Kokkuvõte 6
6.Kasutatud materjalid 7
  • Sissejuhatus


    Eesti Vabariigi kohtusüsteemi näol on tegemist põhiseadusliku institutsiooniga, mis tugineb oma sõltumatus tegevuses võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele. See toimib iseseisva võimuna ning kannab seadustega sätestatud alustel vastutust õigusemõistmise funktsioneerimise eest. Kohtusüsteem peab seeläbi tagama ausa ning objektiivse õigusemõistmise, isikute õiguste kaitse ja vaba juurdepääsu õigusemõistmisele, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku perioodi jooksul. Lisaks nimetatud ühiskondlikele kvaliteetidele, peab kohtusüsteem järgima inimeste põhiväärtusi ning toimima kindlalt sätestatud korras. Sellise süsteemi arengu tagamiseks on esmatähtis korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja sellesisest struktuuri, süvendada enesekorralduslikku alget, arendada üleüldist rahastamist ja kohtuhaldust ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nimetatud ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud üheskoos 2007. aasta täiskogul vastu võtnud kindlad kohtusüsteemi arengu põhimõtted.1
    Nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtted on sisuliselt jaotatud neljaks suuremaks sisuosaks: kohtusüsteemi struktuuriline areng, kohtusüsteemi omavalitsuslik juhtimine, kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused ja personaliarvestus ja -areng.
    Käesolevas essees on töö autor analüüsinud tema hinnangul kõige olulisema tähtsusega arengu põhimõtteid võimalikult erinevatest kategooriates, andes muuseas endast parima , et jääda töö juhendaja poolt sätestatud maksimaalse tähemärgi piirangu mahtu. Töö on seega jaotatud kolmeks alapeatükiks, mis käsitlevad vastavas pealkirjas nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtet. Igas alapeatükis on töö autor spekuleerinud, milliseid võimalikke muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed.
  • Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne


    Kohtusüsteemi poolt elluviidava õigusemõistmise paremaks täitmiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused.2
    Teatud osa kirjeldatud põhimõttest on tänaseks juba mingil määral ellu viidud, kuivõrd registrid tulid kõik Tartu maakohtu alla kokku. Sellise põhimõtte rakendamise positiivseks küljeks võib pidada kindlama ülevaate omamist ning kontrolli registrite üle omamist, eeldusel , et registrid on ehk sõltumatud.
    Negatiivne on aga fakt, et kirjeldatud olukord pole otseselt õigusemõistmisega seotud kohustus. Lisaks võtab selle ellu viimine ning rakenduses hoidmine liigselt aega ning ressurssi, kuivõrd registrite ära liigutades lahkuvad need koos teatud osaga eelarvest ning rohkem ressurssi otseselt juurde ei tule.
  • Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine


    Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul kohtute haldamine lahutada täitevvõimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks on oluline aga moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa ning on allutatud kogu kohtusüsteemi juhtimismudelile.3
    Kirjeldatud põhimõtte rakendamisega kaasneks põhimõtteline ministrite eemaldamine nende senisest funktsioonist. Kuivõrd volikogu omab sellisel juhul seadusandlikku jõudu, nimetab see ametisse rahvakohtuniku. Sellisel juhul toimuks kohtu esimehe nimetamine kohtu haldusasutusele ning otsustamise funktsioon jääks endiselt üldkogule. Kui minister selles valguses lähtub üldkogu arvamusest, ei teki mingisuguseid uudseid õiguslikke tagajärgi, kuivõrd nõukoda peab ära kuulama arvamuse, milleläbi jääb otsustusõigus põhimõtteliselt siiski üldkogule. Praktikas ei käitu justiitsminister aga alati vastavuses üldkogu poolt otsustatuga.
    Ministri suureks positiivseks omaduseks võib lugeda võimu hajutamise ning erapooletuse. Negatiivse kvaliteedina võib käsitleda aga tõsiasja, et ministrile määratud ülesanded on võrdlemisi laialdased ning on peaaegu võimatu kõiki funktsioone hästi täita, mis paneb kahtluse alla tema pädevuse .
    Kohtute võimalikuks plussiks on aga nende teadlikkus. Kuivõrd nende koosseisu kuulub hulgaliselt rohkem teadjaid, oskavad nad kahtlemata paremini valida õigeid ja sobilikemaid inimesi.
  • Kohtusüsteemi eelarve


    Kohtusüsteemi kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku institutsiooni ainsaks rahastamise allikaks on riigieelarve eraldised . Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4
    Käesoleval ajahetkel räägib Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelisi erimeelsusi läbi justiitsminister, milleläbi rikutakse teatud määral tema sõltumatust, kuivõrd temast sõltub kui palju kohus saab endale lubada, kui minister ei ole läbirääkimistes heal tasemel. Järelikult sõltub kohtute eelarve põhimõtteliselt ühest kehvast justiitsministrist.
    Protsessi kõrvalisi osapooli, nagu näiteks esinduskogu, lisades, võib õigusemõistmine jääda teatud määral kõrvaliseks. Kui panna haldusfunktsioone aga kohtute peale, jääb kohtunikel märgatavalt vähem aega õiguse mõistmiseks.
    Kahtlemata võib kohtunikke panna pakkumise ette, et kui võtate funktsioone juurde, saate ka rohkem raha, ent seeläbi võib kannatada praeguse õigusemõistmise kvaliteet. Seega on põhjendatud arvata, et piisab ühest inimesest, kelleks praegusel hetkel on justiitsminister.
  • Kokkuvõte


    Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 148 järgi määratletud terviklik ning iseseisva võimuna toimiv kohtusüsteem on kahtlemata demokraatliku riigi üks peamisi alustalasid, millel tugineb kogu õigusemõistmine ühiskonnas. See peab olema harmoonias seadustega sätestatud printsiipidel ja põhimõtetel, järgima väga täpset ja kindlat kriteeriumite jada, mis on terve ühiskonna eelduseks . Paraku pole aga ükski süsteem täielikult veatu ning mitmeid aastaid on proovitud riiklikul tasandil parandada käesolevas essees käsitletud süsteemi.
    Autor on oma töös analüüsinud ühte sellist katset - 2007. aasta kohtunike täiskogu poolt vastu võetud otsust, mis käsitleb Eesti Vabariigi kohtusüsteemi arengu põhimõtteid. Töö autor uuris ja analüüsis lähemalt kolme täiskogu otsuses esinenud põhimõtet ning nende võimalikke tagajärgi.
    Nagu kõigel meie ühiskonnas, on ka siinkohal pea igal printsiibil ja ideel omad positiivsed ja negatiivsed küljed ja omadused. Põhimõtte rakendamisel võib lahendada küll olulise puudujäägi , ent luua võimaluse uuele, mõnel juhul tõsisemale, defektile. Selliste olukordade vältimiseks on selliseid printsiipe pandud looma oma ala kõige pädevamad asjatundjad - Riigikohtu täiskogu liikmed. Sellele vaatamata võivad ka kirjeldatud olukorras tekkida teatud vajakajäämised.
    Põhimõtete rakendamised võtavad tahes- tahtmata ühiskondlikul tasandil kaua aega ning nõuavad kohustatud osapoolte suuri pingutusi . Aasta aega pärast 2007. aasta täiskogu otsust ei olnud tol ajal justiitsministrina tegutsenud Rein Langi sõnul midagi muutunud. Riigikohtu esimehe Märt Raski sõnul elas dokument aga oma elu ning töötas. Muudatused kohtusüsteemis ei sünni tema sõnade kohaselt päevapealt kuid mees rõhutas lootusele, et arengupõhimõtetes fikseeritud seisukohtade ellurakendamine muutub seaduste algatamise õigust omavale valitsusele prioriteediks, millega tegelemist edasi ei lükata.5
  • Kasutatud materjalid


  • L. Kivi. 2012. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Lisa 7. Lk 1-2. http://www.riigikohus.ee/vfs/1308/Lisa_nr_7_Kivi.pdf (18.05.2015)
  • Riigikohus . 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015)
    1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015)
    2 Ibid . Ptk. 2, p. 6.
    3 Ibid . Ptk. 2, p. 7.
    4 Ibid. Ptk. 4, p. 14.
    5 L. Kivi. 2012. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Lisa 7. Lk 1-2. http://www.riigikohus.ee/vfs/1308/Lisa_nr_7_Kivi.pdf (18.05.2015)
  • Vasakule Paremale
    Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #1 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #2 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #3 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #4 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #5 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #6 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Robert P Õppematerjali autor
    Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aine õiguskaitseasutuste süsteem raames kirjutatud essee teemal "kohtusüsteemi arengu põhimõtted". Aluseks on võetud 2007. aasta riigikohtu kohtunike täiskogu otsus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kohtusüsteemi areng
    6
    doc

    Kohtusüsteemi areng

    Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.

    Õigus
    Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007
    3
    doc

    Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007

    Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.

    Õigus
    Eesti ja Leedu põhiseaduse võrdlus
    16
    docx

    Eesti ja Leedu põhiseaduse võrdlus

    samuti järgima kindlas korras varasemalt sätestatud ning toimivaid printsiipe. Kohtute toimimises on üheks selliseks kaitsemeetmeks kohtute ning kohtunike sõltumatus. Nimetatud üldtunnustatud printsiip on tervikliku ning toimiva demokraatia ja õigusriigi oluline baasnähtus, millest kinnipidamine on tänapäevase riigi tähtis ülesanne. Käesolevas töös on autor võtnud ülesandeks analüüsida Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kinnipidamist põhiseaduses sätestatud sõltumatuse printsiibist ning parema kuva saamiseks võrrelnud tulemusi lähisriigi Leedu omadega. Töö on sisuliselt jaotatud kaheks suuremaks osaks, millest esimeses on autor uurinud lähemalt Eesti kohtute ja kohtunike seotust eelnimetatud põhimõttega ning teises kõrvutanud saadud tulemusi Leedu omadega. 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    EESTI KOHTUKORRALDUS
    15
    rtf

    EESTI KOHTUKORRALDUS

    TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................

    Õiguse alused
    ÕIGUSE ALUSED
    32
    docx

    ÕIGUSE ALUSED

    reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi § 15). Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24). Süütuse presumptsioon (PS § 22), s.t kedagi ei tohi käsitada

    Õiguse alused
    ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS
    23
    pdf

    ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

    Õiguskaitsesüsteemiks ​nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis ​tagab õigusnormide järgimise​. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ​ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka ​õigustloovat funktsiooni​. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes ​uute õigusnormide loomine​. Lisaks on kohtutel ​oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Õiguskaitseasutuste süsteem eksam
    23
    docx

    Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

    Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Õiguskaitseasutuste süsteem
    60
    docx

    Õiguskaitseasutuste süsteem

     Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.  Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi. Kuid

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun