Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed
Omavalitsuse ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid · Korraldada elamu- ja kommunaalimajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransporti · Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Omavalitsus vajab ülesannete täitmiseks raha. Linna/ valla eelarve seal kajastuvad kõik planeeritavad kulud ja tulud, võtab vastu volikogu. KOHTUSÜSTEEM Dem. riigis tavaliselt mitmeastmeline kohtusüsteem. Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem: 1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3. Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus) Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas
. kandideerida võib ainult Eesti kodakondsusega vähemalt 18-aastane inimene. Volikogu valib linnapea/vallavanema, kes juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust; Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; Organiseerida ühistransporti; Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 2.6.5. Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. SKEEM Anu lk 77 Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud mis vaatavad läbi apellatsioone. Kõrgeima astme kohus on Riigikohus, kuhu võib pöörduda isik, kes ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamine selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks,
mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja asub vastavas vallas või linnas. Omavalitsuste ülesanded Kogukonna elu juhtimine on peamine ülesanne. Maavalitsuse moodustamine, nende ülesanded Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör
- ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega - igal ametikohal kehtivad ametinõuded - kogu tegevus dokumenteeritakse - ametnik on vastavalt koolitatud Bürokraatia funktsioonid: - poliitika elluviimine - süsteemi stabiliseerija - vahekohtunikuks olemine - ametnikkonna arendamine Probleemid: - korruptsioon (ametiseisundi kuritarvitamine) - altkäemaks (mittelubatud tegu raha/teene eest ametiisiku poolt) - pistis (ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest) Eesti kohtusüsteem: Maakohtud arutavad nii tsiviil kui ka kriminaalasju (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) Halduskohtud arutatakse asju, kus ühel pool on riik ja teisel pool inimene. Arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, haldusõigusrikkumisi (Tallinn, Tartu) Ringkonnakohtud pöördutakse siis, kui ei olda rahul eelneva kahe kohtuotsusega ja (apellatsioon) kaevatakse edasi madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse (Tallinn, Tartu) Riigikohus toimub kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus e
Maavalitsuse ülesanded: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) Käsutada riigivara 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut. Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist 4) Organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide, rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras;
Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus
Kõik kommentaarid