adenosüülmetioniiniga) - Atsetüülimine (primaarsete amiinide Ac-CoA-ga) - - Tootmine: peab olema efektiivne ja ökonoomne. - Kiraalsus – ratsemaati on lihtne sünteesida, kuid tihti peab aine olema enantiomeerselt puhas eriti, kui neil on erinev aktiivsus. - N: UH-301, mis rac-na on inaktiivne, kuid puhtad enantiomeerid on vastupidise aktiivsusega; üks on agonist, teine aga antagonist, mis serotoniini retseptorile mõjumist puudutab. - Puhastamine - Asümmeetriline süntees o Tihti mõistlikum vähendada kiraalsete tsentrite arvu o C asendamine N-ga, misjuhul muutub akiraalseks. - - Prekliinilised katsetused – transgeensed hiired, kantserogeensus. LD50 doos, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Siiski ei kirjelda see mitteletaalset mürgitust ega kroonilist mürgitust. - I faas – terved vabatahtlikud
Kontrolltööks kordamine 1. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle
Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad - rühmad peavad olema õiges kohas 10 - mõõtmed vastavad aktiivtsentri mõõtmetele - dopamiini analoogid? Optiline isomeer võib anda vähem või rohkem interaktsioone. Antagonist - seostub aga ei aktiveeri - võib toimida nii aktiivtsentrisse kui väljaspoole
Kinaasi aktiveerumine peale seda kui ta fosforüülib enda struktuuris oleva türosiini. Src tüüpi Struktuur- rasvhape (plasmamembraani sisepinnaga seostumise koht), SH3 (peptiidiga seostumise koht), SH2(fosfaadi kinnitumine), kinaasi domään, COOH. Fosfaadi eemaldamine (SH2) lõdvendab kinaasi struktuuri. Aktiveeriv ligand seostub SH3. Kinaasi fosforüülib enda struktuuris oleva türosiini ja aktiveerub Signaliseeriva kompleksi seostumine retseptorile. Inaktiivne retseptor ja tema poolt aktiveeritavad valgud on seotud kompleksis tellingvalguga (scaffold protein) või signaliseeriv kompleks seostub retseptorile ainult ajutiselt, siis kui retseptor on aktiveerunud. Aktiveerunud retseptor fosforüleerib iseennast. Retseptori aktiveerumine põhjustab fosfolipiidide (fosfoinosiitide) ülefosforüülismist ning rakusiseste signaiseerivate komplekside moodustamist Fosfatidüülinositooli (PI) modifitseerimine fosfoinositiidideks (PIP)
normaliseerudes tõmbuvad kokku tagasi, Alpides kõrge pH ja neandertaallased näevad välja nagu uued ja DNA ka säilid, Taani rabades jälle inimesed super hästi säilinud aga DNA on juppideks. Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks. Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid. Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?). Seened-antibiootikumid, Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin
priviligeeritud piirkondi peaaju, seljaaju ja loodet? Bakter on võimeline rakusiseselt liikuma ja tänu sellele suudab kõrvalrakke nakatada ilma väliskeskkonda sattumata. See aitab vältida kokkupuudet antikehade ja teiste immuunoaktiivsete molekulidega. Rakus liigub tänu valk Act A-le. See on aktiini polümeriseeriv ja seega liikumist soodustav valk. 9. Kuidas toimub Listeriaga nakatumine ja bakteri paljunemine organismis? Nakatumine: Bakter seostub makrofaagide D-galaktoosi retseptorile, mis kutsub esile fagotsütoosi. Bakter suudab takistada fagosoomi liitumist lüsosoomiga kasutades toksiini listeriolüsiin. Seega bakter pääseb fagosoomist raku tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis? Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11
Kompetentsus – bakteri võime transportida väliskeskkonna DNA-d. Transformatsioon – DNA viimine kompetentsetesse rakkudesse, mille tagajärjel omandavad nad uusi tunnuseid. Homoloogiline rekombinatsioon - protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi. 28. Milline molekul jookseb froeesil kõige paremini? Lineaarne DNA jookseb kiiremini kui tsirkulaarne DNA. 29. Transduktsiooni etapid: 1. Faag kinnitub oma antiretseptoriga bakteriraku retseptorile. Nakatamise ajal toimub faagi DNA viimine bakterirakku. 2. Bakteri kromosoom fragmenteeritakse. Viiruse DNA-d hakatakse paljundama ja lisaks kasutab peremehe transkriptsioonisüsteemi ja translatsiooniaparaati oma komponentide sünteesiks 3. Viirus pakib oma genoomi kapsiidi ja sellal võib sagedusega 10 -6 pakkida oma geenide asemel hoopis bakter geneetilist materali. Selline faag on defektne, kuna ei suuda enam lüüsida rakke (vajalikud geenid ei pakkinud kaasa). 4
infokandjate). 3. Vastus: a) Lühiajaline vastus – tsütoplasmas, nt valkude aktiivsuse muutused b) Pikaajaline vastus – tuumasisene etapp – geeniekspressiooni muutmine transkriptsioonifaktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu. 2. Mida tähendab ligandi-retseptori seondumise afiinsus ja spetsiifilisus? Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4
5.eukarüootset promootorit (CMV, SV40) ja polüadenüleerimisjärjestust (SV40); 6.selektsioonimarkeri ekspressioonikassetti. Praktiline töö III Immuunotsütokeemia 1. Mille poolest on erinevad monoklonaalsed ja polüklonaalsed antikehad? Mka reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis, on väga spetsiifilised 2. Mis on epitoop? Too välja kaks erinevat tüüpi epitoopide rühma ja kirjelda mille poolest need erinevad. Antigeeni osa, mis seostub spetsiifiliselt antikeha retseptorile. Konformatsioonilised(tertsiaarstruktuuri järgi) ja lineaarsed(aminohappejäägi järjestuse järgi) 3. Kuidas töötab fluorestsentsmikroskoop? Ergastav valgus juhitakse läbi filtri uuritava objektini. Filter laseb läbi ainult kindla lainepikkusega valgust, mis on sobiv fluorokroomi ergastamiseks. Emiteeritud valgus sorteeritakse palju tugevamast ergastavast valgusest teise filtri abil. 4. Nimeta erinevaid võimalusi rakukomponentide märgistamiseks fluorokroomidega?
tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule Pärast kas ensmide toimel lagundatakse või kogutakse aine uuesti kokku 13.Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit. 1) Atsetüülkoliin lihaste ja seedetrakti regulatsioon 2) Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele
olemus - virgatsaine või pärssivad ehk pidurdavad mõju teise närviraku { Uue närviimpulsi tekkimine oleneb erutava ja membraanis paiknevale pidurdava stimulatsiooni suhtelisest retseptorile osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon
põiekeseks ja need asuvad aksoni lõpmes. Kui siia saabub elektriline signaal, siis imendub põieke neuroni seina sisse. See vabastab GABA sünapsisse ehk sünaptilisse pillu, mis on kahe neuroni vaheline ruum. Selle neuroni dendriitidel on retseptorid, millele GABA asetub. Seostumisprotsess kannab edasi sõnumi, et teiste neurotransmitterite vabanemist on vaja aeglustada. Seega saadab aju nüüd välja vähem sõnumeid. Alkohol muudab normaalolekud järgmiselt: Alkohol asetub samuti GABA retseptorile, ent GABA-st erinevasse kohta. Alkohol rahustab närve ja paneb sind end lõõgastunult tundma. Seda sellepärast, et GABA-l on närvirakkudele pidurdav toime ning seetõttu töötavad sinu aju teatud osad aeglasemalt kui muidu. Väikeaju- ajuosa, mis kontrollib peenmotoorikat- sisaldab samuti palju GABA retseptoreid. Alkohol takistab sinu peenmotoorika funktsioneerimist, sest väikeaju töö aeglustub. Glutamaat on üks aju kõige tähtsamaid erutusvirgatsaineid. Ta hoiab teisi närvirakke
selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised loomad tundlikumaks allergeenile (Nutall jt., 2013). Histamiin on üks mediaatoritest, mis vabaneb nuumraku degranulatsiooni tulemusena. Kui histamiin seondub oma retseptorile, mida leidub silelihastes ja endoteelis, siis kapillaaride läbilaskvus suureneb valgetele vererakkudele, et pääseda nakatunud koe juurde. Varasemalt leiti, et histamiin on atoopilise dermatiidi võtmemediaator. Siiski, katsed on näidanud, et tervete ja haigete koerte histamiini kontsentratsiooni tase plasmas on samasugune (Marsella jt., 2012) On leitud, et atoopilise dermatiidi puhul on tegemist kaheetapilise T-abistaja (Th) rakkude poolt juhitud põletikuga
on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt. ACh pärsib D- rakke, ka antrumi D- rakkudes pärsitakse somatosatiini sekretsiooni. D- ja G- rakud on vastastikkuses retsitprookses suhtes: ühe erutus surub teist alla. Vaaguse kaudu reguleeritakse G- rakke gastriini produtseerima, see toimub järgmiselt: vaaguse lõpmetelt vabaneva ACh mõjul vabaneb GRP-ergiliselt vaheneuronilt gastriin-riliising peptiid GRP, mis mõjub parakriinselt G-rakule ja vabaneb gastriin
peenis Sigimiselundkond Võimaldab saada järglasi Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas, tupp Küsimused lk 71 1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu,
Seondub viiruse mRNAdega (varsti peale nende sünteesi), mõjutab nende translatsiooni ja võib olla seotud segmentide selektsiooni ning partiklitesse pakkimisega. 1s (14-15 kDa). Aluseline valk, võib siduda nukleiinhappeid. Lokaliseerub nii tsütoplasmas kui ka rakutuumas (tuumakeses). Võib osaleda raku DNA sünteesi mahasurumises ja tsütopaatiliste efektide tekkimises (see efekt on detekteeritav ainult nakatatud, mitte transfitseeritud, rakkudes). 3.1.4. Seondumine retseptorile ja sisenemine rakku Reoviiruse antiretseptor on 1 valk (hemoglutiniin). Interaktsioon raku poolse retseptoriga pole kõrge spetsiifilisusega, tänu millele seonduvad reoviirused väga erinevaile rakkudele. Põhimõtteliselt võib reoviiruse retseptoriks olla iga makromolekul, millel on olemas siaalhappe grupid, kuid arvatakse, et reaalsed retseptorid kujutavad endast glükoproteiine, mis võimaldavad viiruse kaheetapilist seondumist:
antiemeetilistele ravimitele. • Hematoentsefaalbarjäär suure läbilaskvusega, mis võimaldab mediaatorite otsest toimet – Oksendamist kontrollivad: • Atsetüülkoliin, histamiin, serotoniin, dopamiin. • Enkefaliinid: toimivad - või -opioidretseptoritele oksekeskuses • Substants P toimib neurokiniin-1 retseptorile trigger tsoonis. OKSENDAMIST ESILE KUTSUVAD AINED: Apomorfiin - (otsese toimega dopaminomimeetikum) Kineetika: Imendub naha alla manustatuna kiiresti ja toime saabub minutitega. Enteraalne manustamine ebaühtlasem. Lammutub organismis kiiresti. Toimemehhanism: Toimib aju IV vatsakese trigger-tsooni dopamiiniretseptoritesse. Suurendab sülje- ja bronhinäärmete sekretsiooni. Kõrvaltoimed: Suurtes annustes kõrvaltoimeteks motoorne rahutus, psühhoos, epileptilised krambid.
lokalisatsiooni ajus.PET-võimaldab luua arvutikuvari pildi sellest,kuidas erinevate tegevuste ajal .Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihendalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed.Refleks on kõige NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile. KNS-is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumislikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid
Meestel östrogeene andes, muutuvad nad naiselikuks. Raseduse ajal manustatud östrogeenid võivad muuta loote suguorganid ebanormaalseks. - Selektiivsed östrogeeniretseptorite modulaatorid (SERM) ja antagonistid (tamoksifeen, raloksifeen, klomifeen), nende antagonistlik ja agonistlik toime östrogeeniretseptoritesse (koespetsiifilisus). Östrogeeniretseptorite modulaatorite kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Antiöstrogeenid võistlevad looduslike östrogeenidega retseptorile kinnitumise pärast. Tamoksifeenil on antiöstrogeensed omadused rinnanäärmes, aga östrogeensed omadused plasma lipiidides, luudes ja endomeetriumis. Kõrvalmojudeks on kerge östrogeenide-laadne kõrvalmõju, sest on partsiaalne agonist. Tamoksifeeni ja östrogeeni retseptrori kompleks ei dissotsieeru kergesti, seega esineb retseptorite taaskasutamise häire. Tamoksifeen kasutatakse östrogeeni sõltuva rinnanäärme kasvaja ravis.
sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere kaudu transporditakse sihtkohta. 2+ 2. Hormoon on esmane signaali ülekandja, vahel neist ei piisa. Sekundaarne signaali ülekandja võib olla Ca , cAMp, cGMP, IP3, · DAG, NO jt, vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptorile. Aktiveerib või inhibeerib tsütopasmas või tuumas kulgevaid protsesse. Tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust. Hormonaalse signaali ülekanderaja üldskeem: Hormoon sihtmärk-raku retseptor membraanis sekundaarsed ülekandjad spetsiifiliste valkude fosforüleerimine/defosforüleerimine metaboolne vastus. 3. Signaaliülekande retseptorid. Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille
reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega
reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on
Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. 1. 1 lümfotsüüt = 1 retseptor, mis on spetsiifiline ühele antigeenile. 2. Lümfotsüütide selektsioon toimub antigeenile seondumise efektiivsuse alusel. 3. Retseptorite mitmekesisus peab katma antigeenide mitmekesisuse, seepärast spetsiifilisus vajab mitmekesisust.
Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem,
lokalisatsioonile: väikesed lipofiilsed molekulid on võimelised läbima plasmamembraane (steroidid, türoksiin, retionoolhape), seonduvad tsütosoolsetele retseptoritele; hüdrofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (peptiidhormoonid, kateholamiinid); lipofiilsed molekulid, mis seonduvad rakupinna retseptoritele (prostaglandiinid). 4. Sekundaarsed vahendajad rakusisesed molekulid, mille struktuur muutub pärast mingi kindla aine retseptorile seondumist, kutsuvad esile rea ensümaatilisi protsesse, mille tulemusena realiseerub geeniekspressioon; aktiveerivad spetsiifilisi proteiinkinaase cAMP aktiveerib spetsiifiliselt cAMP sõltuvaid proteiinkinaase, CREB valgud seovad cAMP signaali transkriptsiooniga, hormoon-indutseeritud cAMP taseme tõus ja sellele vastav füsioloogiline vastus on erinev; cGMP vahendab NO signaliseerimist; DAG ja IP3 moodustuvad
90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt. Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu, transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus),
antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil. Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. 21
beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 15. pH üks laine igal ensüümil erinevalt paigutatud x-teljel ja temperatuur üks laine tipp on umbes 50 kraadi juures, langeb seal valgu denaturatsiooni pärast 16. Hormonaalne signaaliülekanne Primaarne ülekandja: hormoon Sekundaarsed ülekandjad: nt Ca2+, cAMP, cGMP jt, vabaneb rakus kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptorile, aktiveerib/inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele või siseneda rakku seonduda tsütoplasmas asuvatele retseptoritele või isegi liikuda rakutuuma ja seonduda seal asuvatele retseptoritele 17
millised sisaldavad F-plasmiidi (faktorit F). Retsipiendi rakkudel see faktor puudub. Doonorbaktereid tähistatakse F+ (meestüüp) ja retsipientbaktereid F (naistüüp) F-plasmiid määrab ära teatud bakteritel järgmised omadused: *kodeerib F pilide sünteesi. Need pilid on karvakeste taolised struktuurid, mis asetsevad iga F+ raku pinnal. See pili on seest õõnes, nii saab seda läbida DNA. F pili kinnitub oma terminaalse otsaga F rakul olevale retseptorile, mille tulemusel moodustub F+/F ühendus. *F+ rakus toimub erilist liiki DNA replikatsioon, mille tulemusel F faktori koopia kantakse moodustunud ühenduse kaudu üle F rakku. *F-faktoris on spetsiaalsed geenid, mis võimaldavad ülekantava DNA seostumise genoomi kindlatesse kohtadesse tekitades seega nn. ~1000 korda kombinatsioonivõimelisemad rakud kui on F+ See protsess on ühesuunalise iseloomuga-doonorilt retsipiendile. .F+ ja F vahel moodustub F-pili vahendusel konjukatsiooni kanal
24. Peroksüsomaalne transport, erinevused ja sarnasused mitokondriaalsest transpordiga C- and N-terminaalsed signaaljärjestused suunavad valke peroksüsoomiaalsesse maatriksisse Peroksüsomaalsed valgud pakitakse tsütosoolis Signaaljärjestus katalaasil: SKL või sarnane signaal C terminuses Transport nõuab ATP energiat kuid mitte elektrokeemilist gradienti Katalaas seob tsütosoolset retseptorit PTS1R, see kompleks omakorda seondub Pex14P retseptorile N-terminaalne signaal tiolaasil: 26 aminohapet, seda tunneb ära PTS2R, pärast internalisatsiooni see signaal lõigatakse ära 25. Millised valgud on võimelised tuuma sisenema passiivse transpordiga? Tuumapoorikompleks- koosneb rohkem kui 50 valgust nukeloporiinidest- 3000-4000 poori Madalmolekulaarsed lähevad läbi Kuni 17 000Da suhteliselt kiire diffusioon 26. NLS, ja NES, tuumatranspordi mehhanism ja energeetilised aspektid.
FMDV , coxackie A9 ja paljude teiste picornaviiruste kapsiiidid ei oma kanjoni struktuurilist pinda, ja arvatakse, et need viirused seonduvad raku poolsele retseptoritele virioni pinnal asuvate silmuste (loop) kaudu. Polioviiruse genoomi sisenemine rakku Polioviiruse rakku sisenemise esimeseks etapiks on endotsütoos. Erinevalt teistest viirustest on polioviiruse genoomi sisenemine rakku pH sõltumatu, kuid absoluutselt vajalik on virioni interaktsioon retseptoriga (CD155. Retseptorile seondumine indutseerib virionis konformatsioonilise muutuse: virioni pinnale “väljub” VP1 valgu N-terminaalne ots. VP1 valgu N-terminaalses osas asub 30 AH pikkune amphipaatiline heeliks , mis interageerub raku memmbraaniga. Selle tulemusena moodustub virioni ühes tipus membraani läbiv kanal, mille kaudu virionis sisalduv RNA kantakse üle rakku. Polioviiruse RNA polümeraas Katalüütiliselt aktiivne on vaid vaba 3D. Puhtal kujul on 3D praimerist sõltuv ensüüm
toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse rakkudevahelisse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni Hormoon on esmane (primaarne) signaali ülekandja, kuid alati sellest ei piisa ja sihtmärk-rakus vajatakse sekundaarset ülekandjat Sekundaarne signaali ülekandja ... · ... vabaneb sihtmärk-rakus, kui hormoon seondub raku plasmamembraanil asuvale ekstratsellulaarsele retseptorile · ...aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse · ... võib olla cAMP, cGMP, Ca2+, IP3, DAG, NO· jt; · ... tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust, kui signaal on edastatud NB! Oluline protsess! Retseptorvalgud (7-transmembraanse segmendiga retseptorid, 7-TMS); N: adrenaliini ja glükagooni retseptorid. Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks
nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine. Kahjulikud peremeesorganismile: põletik, anafülaksia. Opsonisatsioon Protsess, mille käigus mikroorganism kattub vereplasmas leiduvate valkudega (komplemendi valgud, antikehad) ja muutub sellega fagotsüütidele kergemini äratuntavaks ja "kättesaadavaks". Opsoniin kinnitub fagotsüüdi membraanil spetsiaalsele retseptorile. Opsonisatsioon on efektiivsem eelnevalt immuniseerunud inimestel. Adaptiivne immuunsus Spetsiifilisus võime seostuda erinevate agensitega. Adaptatsioonivõime võime reageerida uutele molekulidele. Võime eristada "oma" ja "võõrast" lümfotsüütide pinnal olevate retseptorite vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm-
üks tütarrakk kahest suudab edasi jaguneda, kuid teine tütarrakk asub diferetsneeruma ehk eristuma, omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). Vanad rakud surevad programmeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. Induktsiooni abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) (signal transduction pathway) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’.
Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem,
Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. Transformatsioon geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest rakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pärilik muutus raku omadustes. Võõras DNA satub raku koosseisu ja sellelt hakatakse geene eksprsesseerima. SEKUNDAARSED VAHENDAJAD rakusisesed molekulid, mille struktuur muutub pärast mingi kindla aine retseptorile seondumist, kutsuvad esile rea ensümaatilisi protsesse, mille tulemusena realiseerub geeniekspression; aktiveerivad spetsiifilisi proteiinkineaase. RAS-valgud e väikesed G-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid ja nende tsükkel on järgmine: toimub üleminek aktiivse ja inatkiivse vormi vahel. G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on perekond, mis tegeleb väljaspoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil – näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’.
omandades antud rakutüübile spetsiifilsied tunnused (kuju, funkstsiooni jne). VANAD RAKUD surevad programmeeritud rakusurma ehk APOPTOOSI käigus. Tüvirakud diferentseeruvad mingi kindla koe rakuks. Rakkude juures keskonnas asuvad spetsiifilised valgulised (kasvu)faktorid ja signaalmolekulid suunavad rakkude diferentseerumist. INDUKTSIOONI abil näiteks lahustuv signaalmolekul indutseerivast rakust seostub tüviraku rakupinna retseptorile, mis seejärel omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil (nt fosforüülimise ehk fosforo lisamise aminohapetele seriin, türosiin või treoniin). Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide `'sisselülitamises''.
● aktsioonipotentsiaali viivad läbi Voltaaz-tundikud kanalid ● plasmamembraani depolarisatsioon ehk muutus membraani potentsiaalis vallandab aktsioonipotentsiaali ● Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku Neuromuskulaarne ülekanne (närvilt lihasele) eeldab (vähemalt) 5 erineva kanali koordineeritud tegutsemist: ● närviimpulss avab voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid närvirakus > vabaneb neurotransmitter ● transmitteri seondumine retseptorile avab ligandi-tundlikud Na+ kanalid > membraani depolarisatsioon ● depolarisatsioon avab voltaaz-tundlikud Na+ kanalid > kogu plasmamembraani depolarisatsioon ● plasmamembraani depolarisatsioon avab ka voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid > Ca2+ influx ● esmane Ca2+ sissevool avab sarkoplasmaatilises retiikulumis Ca2+ tundlikud Ca2+ kanalid > järsk Ca2+ sissevool ja lihaskontraktsioon. 94
interneuronites) · Neuropeptiid Y - isu suurendamine, ärevuse mahasurumine Ravimite seondumine retseptoritele seondumise määr · Farmakonimolekulide hulk, mis retseptoritele saab seonduda, on piiratud kättesaadavate retseptorite arvuga Ravimi seondumine on küllastuv protsess, mis pöörduva seondumise puhul väljendub assotsiatsiooni & dissotsiatsiooni tasakaaluna · Farmakonide seondumine retseptoritele järgib massitoimeseadust Kui farmakoni seondumine retseptorile & vabanemine retseptorilt on tasakaalus, siis retseptorite hõivatus on määratud farmakoni kontsentratsiooniga (Langmuiri võrrand vt wiki) Ionotroopsete & metabotroopsete retseptorite ehitus (vt bio.psühho konspekt) Ravimid seonduvad retseptorite kindlatesse piirkondadesse struktuursobivuse alusel. Ravimite seondumine retseptoritele afiinsus · Ravimid erinevad üksteisest afiinsuse poolest retseptorite suhtes
efektorrakkudeks. CD8- T-rakud omandavad võime tappa sihtmärkrakke. CD4- T-rakud võivad diferentseeruda mitut erinevat tüüpi efektorrakkudeks, sh nendeks, mis võivad aktiveerida makrofaage, CD8- T- rakke ja B-rakke. B-rakud lümfisõlmes Lümfisõlmes B-rakud aktiveeritakse ja diferentseeritakse kõrge afiinsusega antikehasid sekreteerivateks plasmarakkudeks. B-raku aktiveerumine vajab nii antigeeni seondumist B-raku BCR-retseptorile kui ka otsest kontakti aktiveeritud Th- rakuga. Mõlemad sündmused on tagatud lümfisõlme anatoomiaga. B-rakud erinevad T-rakkudest selle poolest, et nende retseptorid saavad ära tunda vaba antigeeni. B-rakk kohtub antigeeniga tavaliselt folliiklis. Kui tema BCR seondub antigeenile, aktiveerub B-rakk osaliselt ning ,,neelab alla" ja protsessib selle antigeeni. B-rakud on spetsialiseerunud antigeeni esitlevad rakud, mis esitlevad protsessitud peptiid-MHC komplekse oma pinnal Th- rakkudele
oluline? Mis protsessid munarakus aktiveeritakse ja mis on peamine aktivaator? Ca2+-ioonide tõus vallandab nii kortikaalreaktsiooni kui ka munaraku aktivatsiooni (aktiveerib emapoolsete mRNA-de translatsiooni ning üleminekut mitoosifaasi) Ca2+-ioonide tõusu aitab esile kutsuda spermi poolt munarakku viidud faktorid, mis võimendavad inositool-1,4,5-trifosfaadi (IP3) tootmist ja see omakorda Ca2+ vabanemist endoplasmaretiikulumist (ER) – imetajatel. Spermi seondumine retseptorile (Bindin/bindin`i retseptor) muudab selle konformatsiooni, mis viib IP3 tootmiseni ja Ca2+ vabanemiseni (merisiilikutel) Imetajate sperm siseneb enamasti munarakku etapil, mil munaraku tuum on arestitud meioosi II metafaasi Spermi sisenemisel tekitatud Ca2+-ioonide tõus (tekib lainetena) aktiveerib munarakus mitmeid sündmusi, nagu meiootilise jagunemise lõpetamise (I lained) kortikaalgraanulite eksotsütoosi, emapoolsete mRNA-de translatsiooni ja pronukeluste formeerumist
transformatsioonil, nimetatakse kompetentseteks, mis langeb sageli kokku kasvu logaritmilise faasiga. Kompetentsus on määratud kromosomaalsete geenide poolt ning nende väljendumine toimub teatud tingimustes. Transformatsioon on omane järgnevatele bakterite perekondadele: · Streptococcus · Stafolococcus · Batcillus Osade streptococcuste perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende pinnale DNA retseptorite tekke. Retseptorile seostub mõne lüüsunud streptococcuse ja batcilluse DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse ühe ahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse. Transformatsioon on iseloomulik ainult teatud bakterite perekondadele. 27. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundumisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Gaasiliste ainete varud atmosfääris on ammendamatud. Taimedele on aga vajalik mineraalne lämmastik, millest tunnevad kõige rohkem puudust
transformatsioonil, nimetatakse kompetentseteks, mis langeb sageli kokku kasvu logaritmilise faasiga. Kompetentsus on määratud kromosomaalsete geenide poolt ning nende väljendumine toimub teatud tingimustes. Transformatsioon on omane järgnevatele bakterite perekondadele: · Streptococcus · Stafolococcus · Batcillus Osade streptococcuste perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende pinnale DNA retseptorite tekke. Retseptorile seostub mõne lüüsunud streptococcuse ja batcilluse DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse ühe ahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse. Transformatsioon on iseloomulik ainult teatud bakterite perekondadele. 27. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundumisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Gaasiliste ainete varud atmosfääris on ammendamatud. Taimedele on aga vajalik mineraalne lämmastik, millest tunnevad kõige rohkem puudust
või represseeritakse geene, mõjutades DNA transkriptsiooni. Mõju võib esineda ka post-transkriptsioonilisel tasemel, aga samuti translatsiooni etapis ja hilisemas valkude modifikatsioonis. 1) Difusioon – signaalmolekule sekreteeriva raku mõju kandub vastava signaalmolekuli difundeerumisel ja kinnitumisel mõjutatava raku vastavale retseptorile (mõjutab üle signaaliülekande raja rakkude talitlust ja eristumist) 2) Retseptorkontakt - rakud seonduvad omavahel otse tänu rakupinna transmembraansetele retseptoritele, interaktsioon kahe või mitme raku membraanis paikneva retseptori ja teiste rakkude membraani ligandide vahel, selline mõju on lokaalne ja piirdub peamiselt ühe või mõne raku mõjuga naaberrakkudele;
Positiivse selektsiooni korral jäävad ellu vaid need T-rakud, kelle TCR on võimeline tüümuses ekspresseeritud oma keha MHC klass I või II retseptoreid ära tundma. Positiivne selektsioon toimub tüümuse korteksis. Mittevalmis tümotsüüdid interakteeruvad kortikaalsete epiteelirakkudega. Selektsiooni käigus jätkatakse RAG-1, RAG-2 ja TdT valkude ekspressiooni. Olemasolevale TCR-ahelele lisaks organiseeritakse ümber TCRi -ahel. Need T rakud, kes ei suuda seonduda MHC I/II retseptorile, lähevad tüümuses 3-4 päeva jooksul apoptoosi. Negatiivse selektsiooni korral elimineeritakse T-rakud, mis tunnevad liiga kõrge afiinsusega ära üksikut kehaomast MHC molekuli. Toimub T rakkude interaktsioon tüümuse stroomarakkudega. Liiga tugevalt seonduvad tümotsüüdid hukkuvad apoptoosi tagajärjel. Kuna tüümuse MHC I ja II molekulid esitlevad kehaomaseid antigeene tagatakse niimoodi tolerantsus enda antigeenide suhtes
Igal juhul kõrgem kui 0.8V. Täpne väärtus polegi selge, kuid arvatakse, et umbes 0.2 - 0.3V positiivsem kui veel. 54. Nimetage mõni fakt mis näitab, et pH erinevus kloroplasti luumeni ja strooma vahel on vajalik ATP sünteesiks. Enamik niisuguseid katseid põhineb pöördreaktsioonil, mille tulemusena ATPd lagundades suureneb pH väärtus tülakoidide suspensioonis. 56. Kirjutage Calvini tükli esimese reaktsiooni (karboksüülumine) võrrand ehk CO2 sidumine retseptorile I faas karboksüülumisreaktsioon Reakstiooni katalüüsib RubP karboksülaas (RuBisCo). Ribuloos-1,5-difosfaadi ja CO 2 sidumise tulemusega moodustub 6-süsinikuline labiine vaheprodukt, mis vee osavõtul laguneb 2'ks fosfoglütseraadi molekuliks. RuBP + CO2 + H2O = fosfoglütseraat (3C) + fosforglükolaat (2C) 57. Kirjutage Calvini tsükli redutseerumisfaasi reaktsioonid
Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni
tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni
kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid. peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju kindlustab reaktsiooni jätkumise ja korrigeerimise, kuni eesmärk on saavutatud. Kui eesmärk