Sisenõrenäärmed (0)

Kontrolltööks kordamine
1. Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud( aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad - ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid : 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid , väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid (valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon . Viimane soodustab aminohapete saamist toidust.
Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone)
Ajuripats (hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda .
Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp .
Kõhunääre ehk pankreas toodab: insuliin, mis muudab glükoosi glükogeeniks(talletub maksa lihastes), muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks. Glükagoon, muudab glükogeeni tagasi glükoosiks.
Neerupealised toodavad adrenaliini, mis kiirendab südametööd, tõstab veresuhkru taset suurendades glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks, immuunsussüsteemi nõrgendav mõju.
Veresuhkru reguleerimine
Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Insuliin langetab seda ja glükagoon tõstab. Rakud vajavad pidevalt glükoosiga varustamist. Glükoos jõuab verre: süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest. Tase tõuseb peale sööki. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid( ül. Vere glükoosisisalduse kt, aminohapete sisalduse kt, plasmavalkude süntees,punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kt, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees)
Eritamine ja veebilanss
Eritamisega tegelevad neerud(hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi; filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops (veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad ). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi)
2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire).
3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis.
4. Neuteenia - nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud.
Termoregulatsioon
Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem. Soojust anname naha ja hingamisteede kaudu. Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad iseoleeruvad omadused, mis aitavad säilitada kehatemp. Jahedas keskkonnas. Verevarustus nahas on organiseeritud nii, et see võimaldab u 8 korda muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid . Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks 37 ületamisel III Soojustekke pärssimine. Vaja tõsta:.. külma keskkonda. I Naha veresoonte ahenemine II Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS pooli indutseerivad lihasvärin, metaboolsete soojusprotsesside aktivatsioon, türoksiin tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude .